Kuidas olete lahendanud faaside jagamise? Kui maja on ära jaotatud kolme faasi vahel aga tavaline genekas annab ühe faasi. Kas seote kuskil juhtmed sõlme?
Ma tahan ära proovida V6sa poolt välja käidud ideed inverteriga voolu teha. Laseks garaazist võrku särtsu aga seee paneb ainult ühe faasi alla jääva osa särama.
Mõtlesin 380 pessa viia faasid kokku.
Vaja oleks, et jääks särama vähemalt sansõlm ja köök. Saab vett lasta ja külmik ei lähe sulama.
(20-12-2022, 17:02 PM)bom Kirjutas: Tegelikult on oma iva sees loogikal, et generaatori maja elektrisüsteemiga ühendamine (mitte küll geneka kasutamine üldiselt, nagu eeltoodud tõenäoliselt ebaõnnestunud vastusest võiks välja lugeda) võiks olla käsitletav elektrisüsteemi ümberehitamisena ja läheks sellega ehitusteatise kohustuse alla. Keskmise tarbija jaoks võiks olla mõistlik, et elektrik peab ka korra otsa vaatama, kuhu genekas ühendatakse, kust vool tuleb ja kuhu läheb. Ja võiks olla ka mõtlemise koht, kuhu see genekas tööle paigutatakse ja milline mudel ümbrust arvestades sobiks. Tundub, et siin paljud elavad keset laiu põlde ja aasasid. Aga tiheasutustuses mõjutaks küll elukvaliteeti, kui näiteks mõni naaber kalkuleeriks, et kuskilt soodsalt saadud diisli pealt võiks panna tõhusa diiselgeneka maja kõrvale tiksuma, sest võrguelekter on kallis.
Iva sees ka selles mõttes, et uutel, uuematel ja renoveeritud taredel on tavaliselt ka elektriprojekt ja selles võiks küll kajastuda ümberlüliti ja tema skeem. Ühtlasi oleks see ka kilbilehel ja iga kilbi juurde tatsav elektrimees saaks vaadata kuidas ja mis. Isegi see aitaks, kui ainult kilbilehel on tehtud täiendus hiljem paigaldatud lüliti kohta. Seda, kas see muudatus ümberlülituse osas peaks ka omavalitsuse ametnikuni jõudma, ma ei oska öelda. Enamus neist "spetsialistidest" ei tea nagunii ehitusest, saati siis elektrist, suurt midagi, pealegi on see lülitusteema rohkem elektritarnija ja kliendi vaheline asi. Muidugi- midagi valesti minnes liiga kõva paugu korral võiks ju keegi vastutada, aga ega see "nõue" midagi suurt ei muuda. Kui geneka toide ilma maja süsteemi tarvitamata veetakse läbi akna pikendusega otse tarbijani, siis võiks see ametnik küll päris kindlasti m.... minna.
Mingeid uhkeid tuubevideosi hakkab ka siia vaikselt ümberlülitite kohta tekkima, meil levinud ABB pakub kaubandusvõrgus näiteks selliseid:
Probleem on kus? Elektrikatkestuse korral püüad oma maja elus hoida aga see on ju elementaarne, et sel juhul lülitad maja üldisest elektrivõrgust täiesti välja! Teed katkestuse maja peakaitsmete ja voolumõõtja vahele. Kel on toas, kel on õues kapis. Viimane ongi siis probleem, kus lihstalt ei viitsita jalutada. Sel juhul peabki olema mingi reaalselt töötav ja serditud ning kontrollitud ümberlüliti mis on ka elektrisüsteemi osa ja projektis kirjas. Sellest viimasest räägibki "elektrivõrk". Kui tõmbad majal rubilniku välja ja lähed üle genekale ,ei ole see võrg uasi sest majasisene süsteem ei ole nende oma. Näed et naabril tuli toas, paned geneka kinni ja lükkad maja jälle ahvielektrile. Sinna vahele jääb vajadusel UPS ja kas selle kasutamine on ka keelatud? UPS-toiteallikas on tegelikult täpselt samasugune generaator. Ehk inverter, kuigi me miskipärast eristame neid??? UPS pole lihtsalt enamasti nii võimas.
Muuseas, siit ka küsimus targematele? Kui seesama UPS ühendada suuremate akudega, kas ja kuikaua see tohib külmikut elus hoida? Ons nad tõesti vaid pisikese akuga mõeldud et üle ei kuumeneks kuigi see tundub lihtsalt täitsa tavaline inverter-laadija olevat? Panedki külmikule selle vähe suurema akuga vahele ja oled kriminaal nende arust? Ma võin ju selle seadme akut ka genekalt laadida. Ja genekas võib ju olla oma auto krokodillidega. 1,2-1,6kW UPSe on olemas ja see tundubki koos oma autoga kõige odavam ajutine off-grid lahendus olevat?
Ma ei näe küll mingit põhjust miks UPS ei peaks suurema akuga toimima kui tema võimsust 700W ei ületa.
Nii optimeeritud vaevalt asi on et projekteeritud temperatuur järjest tõusma aga just enne kriitiliseks minekut saab aku tühjaks...
Antud Kemot UPS toimib ilusti. Mul seesama 250Ah aku järel. Aga mitte iga UPS ei toimi nii hästi. Näiteks Eatoni odaval UPSil on sisse kodeeritud 1 tunni piirang. Lülitab lihtsalt voolu välja täpselt 1 tunni järel ja kogu lugu. Olenemata kui täis aku on. Odavama otsa APC aga jällegi toimis kenasti mitmeid tunde ruuteri toiteks.
(21-12-2022, 14:10 PM)olli Kirjutas: Antud Kemot UPS toimib ilusti. Mul seesama 250Ah aku järel. Aga mitte iga UPS ei toimi nii hästi. Näiteks Eatoni odaval UPSil on sisse kodeeritud 1 tunni piirang. Lülitab lihtsalt voolu välja täpselt 1 tunni järel ja kogu lugu. Olenemata kui täis aku on. Odavama otsa APC aga jällegi toimis kenasti mitmeid tunde ruuteri toiteks.
Tänud, kindlasti jälle paljud targemad Omal pole muret sest linnas pole midagi mille pärast väga põdeda. Ok, üks külmik/sügavkülm ju võiks olla UPSiga. Aga siis kõlab ju hoopis selline Kemot kõige paremini? Sinna saab ka PV sisse saata ja see 500 või 700 vatti pole vasti nii oluline. See ju ka UPS, lihtsalt lisaks paneelidega laetav. Ja ei tohiks olla kuidagi maja elektrisüsteemi osa.
(21-12-2022, 14:10 PM)olli Kirjutas: Antud Kemot UPS toimib ilusti. Mul seesama 250Ah aku järel. Aga mitte iga UPS ei toimi nii hästi. Näiteks Eatoni odaval UPSil on sisse kodeeritud 1 tunni piirang. Lülitab lihtsalt voolu välja täpselt 1 tunni järel ja kogu lugu. Olenemata kui täis aku on. Odavama otsa APC aga jällegi toimis kenasti mitmeid tunde ruuteri toiteks.
Tänud, kindlasti jälle paljud targemad Omal pole muret sest linnas pole midagi mille pärast väga põdeda. Ok, üks külmik/sügavkülm ju võiks olla UPSiga. Aga siis kõlab ju hoopis selline Kemot kõige paremini? Sinna saab ka PV sisse saata ja see 500 või 700 vatti pole vasti nii oluline. See ju ka UPS, lihtsalt lisaks paneelidega laetav. Ja ei tohiks olla kuidagi maja elektrisüsteemi osa.
Kuna tal PV sisendpinge vahemik nii väike, siis mingit väga head lahendust sealt ei saa. 1-2 paneeli lagi. Kui rohkem vaja ei ole, siis on vast OK. Kui aga tahta vajadusel suuremaks asja ajada, siis Victron seadmed on sellise lahenduse puhul kindla peale minek. Ilmselt küll kallim. Kusjuures seesama 700W Kemot maksis aasta tagasi veel 119 eurot, kui ma selle ostsin. Eks nõudlus on hinnad üles ajanud.
(21-12-2022, 00:48 AM)Daff Kirjutas: Kuidas olete lahendanud faaside jagamise? Kui maja on ära jaotatud kolme faasi vahel aga tavaline genekas annab ühe faasi. Kas seote kuskil juhtmed sõlme?
Ma tahan ära proovida V6sa poolt välja käidud ideed inverteriga voolu teha. Laseks garaazist võrku särtsu aga seee paneb ainult ühe faasi alla jääva osa särama.
Mõtlesin 380 pessa viia faasid kokku.
Vaja oleks, et jääks särama vähemalt sansõlm ja köök. Saab vett lasta ja külmik ei lähe sulama.
Täpselt nii. Genekasse 1f pistik ja seina 3f pistik kus sees koik 3 kokku.
(Seda postitust muudeti viimati: 21-12-2022, 22:11 PM ja muutjaks oli Marko.)
(21-12-2022, 21:07 PM)klemm Kirjutas: Ikka teen vahet genaka juhtmel ongi mõlemas otsas pistik.
Justnimelt seepärast peabki riik natu sekkuma sellesse. Sina tead mida teed, paraku teadsin inimest, kes suutis sellise toote tekitada trepikojast korterisse voolu virutamiseks. No selline lihtne mees viisakalt öeldes...
Peakaitsme ühendamine genega ei ole igale lambale jõukohane, seepärast ongi parim pikendusjuhe ja ainult aeg?kriitilised seadmed järgi.
(Seda postitust muudeti viimati: 21-12-2022, 21:28 PM ja muutjaks oli olli.)
(21-12-2022, 20:46 PM)Etsike Kirjutas: Ja mida arvavad sellest 3f seadmed, mis sellisesse vooluringi satuvad?
Oleneb seadmest. Asünkroonmootor ei tee mitte mõmmigi, sest faaside vahel pinget pole. Elektripliit toimiks iseenesest kenasti, aga seal tekib teoreetiline oht kaabel sulama lasta. Sest 3x16A kaitseme korral on võimalik tekitada nulljuhile 3x suurem vool kui korrektselt sünkroonis faaside korral. Eeldusel muidugi et genekas nõnda palju välja annab. Aga eks sama oht tekib ka igas ülejäänud genekast tulevas 3f kaablis.
Meile panid elektrikud nii uue õhuliini kui arvesti ning sama töö ajal sai teenusena lastud panna ka ümberlüliti ning geneka pistik. Genekast tuleval juhtmel on ju pistikupesa otsas, sest muidu oleks pinge all klemmid lahtiselt.
Küll aga on mõttekoht see, kas lüliti läheb enne või peale arvestit. Ühel juhtumil tean, kus elektrik pani selle ilusti enne arvestit ja seepärast on ka elektrimüüja rõõmus. Ehk, et elektrikul ja elektrikul on ka vahe vahel.
kui 3 faasi puhul on asi enamvähem lukus, et pistik käib auku ainult ühte pidi kuna füüsiliselt ta teispidi sisse ei lähe siis 1 faasi puhul on võimalik see " pistik, pesa, tepsel" teisipidi sisse panna ning kilbis ei arva rikkevool ja ka mõned tarbijad (kasvõi timmerlülti) sellest hästi kui faasi ja 0 ära vahetad. Kindlasti suudab mõni spetsialist teha sellise ühenduse kus katmata pistiku pulgad on voolu all
(Seda postitust muudeti viimati: 22-12-2022, 01:35 AM ja muutjaks oli Telc.)
[attachment=95673 Kirjutas:Mart69x pid='545321' dateline='1671650583']kui 3 faasi puhul on asi enamvähem lukus, et pistik käib auku ainult ühte pidi kuna füüsiliselt ta teispidi sisse ei lähe siis 1 faasi puhul on võimalik see " pistik, pesa, tepsel" teisipidi sisse panna ning kilbis ei arva rikkevool ja ka mõned tarbijad (kasvõi timmerlülti) sellest hästi kui faasi ja 0 ära vahetad. Kindlasti suudab mõni spetsialist teha sellise ühenduse kus katmata pistiku pulgad on voolu all
Nulli ja faasi probleemi lahendab jõupistiku kasutamine.
Tegelesin äsja teemaga ja juhiksin tähelepanu, et genekad on erineva ühendusskeemiga. Äkki kellelegi abiks.
Mul mingi Pramac ES3000 vähemalt 15 aastat vana. Selle generaatoril on üks mähis, mis on korpusest isoleeritud. Pole nagu ka nulli ja faasi, oli ükskõik, kumba pidi pikenduse pistik külge ühendada ja töötasid maja igasugu asjad. LED torud ainult ainult ei põlenud ühtlaselt.
Elektrikul olla kodus pidulikum, vist oli Atlas Copco toode, sellel 2 mähist 115V+115V, mis on ühenduskohast geneka korpusega ühendatud. Vana oli hädas, et kui genekast toita, peaks kilbis PE ja N ära lahutama, muidu kilbi kaudu laseb ühe mähise lühisesse. Tehtud saab, aga mitte lihtsa ümberlülitiga, mis ülalpool viidatud ja ilus see teostus ei jää. Vbl oli mõeldud võimalusele genekat usa turul pakkuda.
Nii et lisaks ühenduse korrektsele ja turvalisele teostusele (elementaarne) võiks enne uurida ka konkreetse geneka sobivust ühendusskeemiga. Ise tegin katsed multimeetri ja proovilambiga. Voltmeeter (suure sisendtakistusega Fluke) näitas ca 115V korpuse ja geneka kummagi otsa vahel, samas võimsust seal taga polnud. Lõpuks võtsin julguse ja panin ampermeetri vahele, näitas seegi nulli ja ei pea minema uut kaitset otsima.
Ja Honda mootor on ikka vinge asi. 3 aastat seisnud, kallasin bensu sisse ja mõtlesin, et liigutan ÜSS enne kui käima tõmban. Polnud enam vaja juurde tõmmata... Enne seisma panekut on tavaline rutiin karburaator tühjaks lasta põhjakruvist, bensupaak samuti, küünla auku surakas CRC Motor Protect'i ja veidi ringi ajada.
(21-12-2022, 22:06 PM)gruppen Kirjutas: Meile panid elektrikud nii uue õhuliini kui arvesti ning sama töö ajal sai teenusena lastud panna ka ümberlüliti ning geneka pistik. Genekast tuleval juhtmel on ju pistikupesa otsas, sest muidu oleks pinge all klemmid lahtiselt.
Küll aga on mõttekoht see, kas lüliti läheb enne või peale arvestit. Ühel juhtumil tean, kus elektrik pani selle ilusti enne arvestit ja seepärast on ka elektrimüüja rõõmus. Ehk, et elektrikul ja elektrikul on ka vahe vahel.
Enne arvestit? Kui palju pärast varastatud elektri eest maksma pidi?
(21-12-2022, 22:06 PM)gruppen Kirjutas: ...
Küll aga on mõttekoht see, kas lüliti läheb enne või peale arvestit. Ühel juhtumil tean, kus elektrik pani selle ilusti enne arvestit ja seepärast on ka elektrimüüja rõõmus. Ehk, et elektrikul ja elektrikul on ka vahe vahel.
Enne arvestit? Kui palju pärast varastatud elektri eest maksma pidi?
Eip, mu aru saamise järgi on enne arvestit oleva lüliti korral elektrimüüja plussis, st sinu geneka toodetud el eest maksad juurde, see vool jookseb arvestist läbi.
Omal pole muret sest linnas pole midagi mille pärast väga põdeda. Ok, üks külmik/sügavkülm ju võiks olla UPSiga. Aga siis kõlab ju hoopis 
genaka juhtmel ongi mõlemas otsas pistik.
