[honkomees]

Esimest korda näen et keegi peale minu korrektset "isast" pistikut kilbi pool kasutab. Väga tubli!

Selle kilbi küljes on siiski isane pistikupesa, mitte pistik. Pistikupesa - ilma juhtmeta seina või paneeli küljes ühenduskoht; pistik - on alati juhtme otsas. Vastavalt vajadusele võivad olla nii emased kui isased.

OT aga ei saa nõus olla, juhtme otsas olek ei määra midagi, nt jätkujuhtme puhul on nii pistik kui pistikupesa juhtme küljes. Eesti keele loogikast tuleb sõna pistik pistmisest, pistik on kuhugi pessa pistetav asi.
Vene keele штепсельная вилка и розетка võrreldes saab kohe selgeks, et vilka elik kahvel on see harudega kuhugi pistetav asi ja rosetka on pesa, kuhu pistetakse.
OT OT need isased ja emased pistikud on uue aja sõnad, inglise keelest tulnud värdid aga lihtsalt mõistetavad.

[Scott]

Mina võtan nii, nagu elektroonikas käsitatakse - pesa on paneeli või seadme küljes, pistik on liigutatav ja käib pesa külge. Kontaktide "sugu" ei ole seejuures määrav.

Autoelektris, kus pesa ja pistik võivad asuda keset pikka juhtmekimpu, võib määramine tõesti esmapilgul raskusi valmistada ja tuleb lähtuda rohkematest detailidest nagu klemmide sugu, kesta kuju ja elektri liikumise suund (vooluallikas-tarviti).

[gruppen]

Meil on ka korrektne pulkadega "ühenduselement" kilbi küljes ja lahklüliti, et välistada elektri sattumist sinna, kuhu see sattuma ei peaks. 


Nt sealt saab, kuna Espakis oli juba sügisel see osa letist lage. Võib-olla nüüd on toodud.

https://pood.esvika.ee/installatsioonima...4-5156-pce

[arvok]

Vahepeal on palju vett merre voolanud ja õige hulga hagu siia teemasse alla antud. Mul ei ole praegu aega neid üksipulki mõttega läbi lugeda kuid tundub, et on ka päris õigeid variante.
Lisan lubatud pildimaterjali.
Lühidalt on nii,et tuleb kasutada õiget ümberlülitit, mis on kaitselahutuse jaoks mõeldud ja lahutada tuleb ka neutraaljuhe. Selleks antud juhul ongi neljapooluseline ümberlüliti. Lüliti ehitus peab olema selline, ei ei oleks võimalik korraga sisse lülitada mõlemaid sektsioone. (Kas ainult võrk, või ainult generaator).
Kuna mul sai see asi kiiruga enne lubatud suurt tormi koostatud, siis ärge pisiasjadele praegu sellele eriti tähelepanu juhtige. (Igasugused tähised, kaabli kinnitused jne.)

Esimest korda näen et keegi peale minu korrektset "isast" pistikut kilbi pool kasutab. Väga tubli! Jäävad ära ohtlikud isa-isa kaablid. Igaks juhuks rõhutan üle selle et kui alajaamast tuleva PEN juhi lahutamine oma majapidamisest on OK, siis, mingil juhul ei tohi selle lülituse käigus kohalikku maandust oma võrgust välja lülitada. Ja kui eeldada, et nii liitumiskilp kui jaotuskilp on sama maanduse küljes, siis tegelikult PEN juhi lahutamine efekti ei oma.

Jaotuskilbis on PE ja N eraldatud.
Teatud iseloomuga keskpinge rikete puhul lähevad jaotusalajaama trafo pinged nn "sassi" ja ka neutraal võib paigast ära liikuda.
Kuna siin "lõunaosariikides" võib sellise iseloomuga rikete parandamine võtta pikka aega, siis on igatpidi "tervislikum", kui võrgu neutraal ei saa kokku generaatori neutraaliga.
Ükski maandus ei asenda trafo neutraali.

[margus61]

Esimest korda näen et keegi peale minu korrektset "isast" pistikut kilbi pool kasutab. Väga tubli!

Selle kilbi küljes on siiski isane pistikupesa, mitte pistik. Pistikupesa - ilma juhtmeta seina või paneeli küljes ühenduskoht; pistik - on alati juhtme otsas. Vastavalt vajadusele võivad olla nii emased kui isased.

Ja ongi! Lisaksin viite akadeemilisele seisukohale:
http://eki.ee/dict/qs/index.cgi?Q=pistik
Tolle N (Neljas, Null, Neutraal) katkestamise kohta, pakuksin et nii ja naa olenevalt olukorrast.
Liitumiskilpi tänaval tuleb isoleeritud õhuliin, liitumiskilbis on see neljas täiendavalt korralikult maandatud, majas peakilbis on jälle kvaliteetselt maandatud ja ma ei leidnud mingit head põhjandust, miks peaksin selle võrgust tuleva neljanda katkestama.
Aga on ka selline elukogemus. Aastast umbes 95, suvilarajoon, isoleerimata õhuliin 4 traati. Alajaam ja kõik muu tehtud tont teab, millest ja kuidas, oma maja kilpi oli mingi maha kaevatud plekitüki küljest traat veetud. Tormiga lõi ilmselt kuskil kaugemal õhuliini juhtmed kokku nii et ka nulli pidi hakkas majja faas tulema, alajaam ei katkestanud automaatselt ja asjad said 220V asemel kuni 380V peale. Muud elasid üle peale elektrilise põrandkütte termostaadi, mis elegantse pauguga tule välja lõi. Õnneks otse silme all ja sai tegutseda. Sellises süsteemis katkestaksin kindlasti ka selle võrgust tuleva neljanda.
Kuna ehitusfoorumis ennast harides kasutati mingeid kavalaid lühendeid, siis jäi üks hea link ette tolle neljanda erinevatest variantidest:
https://et.wikipedia.org/wiki/TN-s%C3%BCsteem
Takkajärgi tarkusena (proovib nüüd korrektset keelekasutust), generaator on ühefaasiline ja panin generaatorikilbile ka 1f isaspesa, faasid on sillatud lahklüliti genekapoolses otsas. Kuna sellist pesa maa küljes kinni olevas majapidamises rohkem kasutuses pole, eeldab niikuinii mingi üleminekujupi tegemist tavalise pikendusjuhtme kasutamiseks. Oleks võinud generaatorikilbile panna ikkagi 3f isaspesa ja üleminekujupile ühte otsa 1f isaspistiku ja teise otsa 3f emaspistiku, milles faasid on sillatud. Siis saaks ka 3f genekast toita, kui selline ette juhtub.

[olli]

Jaotuskilbis on PE ja N eraldatud.

PE ja N eraldamine eeldab, et PE on maandatud just sellest eralduse punktist. Ja ma julgen arvata et antud elektriposti all kahte eraldi maanduskontuuri maa sisse kaevatud ei ole. Mis tähendab, et maanduse kaudu on siiski alajaama PEN ja Sinu PE ning N omavahel ühenduses. Mis on OK. Sest kuni maandus on olemas ja töötab, neutraal ju tegelikult "sassi" minna ei saa. Või siis ma saan antud lahendusest mingis osas täiesti valesti aru.

Edit.. või siis oli mõeldud, et eraldus on tehtud juba liitumiskilbis?

[karlarnold]

Keeletoimetajad näitavad nüüd enne oma slängi edasipromomist kohalikku poodi, mis müüb tavalise elektri jaoks mõeldud „isast pistikupesa“. „Jõupistik seinale“ seevastu on olemas igas hästivarustatud äris.

Nõrkvoolusüsteemides oli see häda, et paljudes standardites pole sugu pilku peale visates tuvastatav (vaadake oma arvuti USB-auku ja öelge kumb see on!), sealt siis lihtsustus, et pesa seinas, pistik juhtmes.

[Walter]

Üldiselt on kokkuleppeliselt igasugune töllav mobiilne juhtmeots isane ning statsionaarne, suure kere küljes avanev auk emane (nagu ka päriselus).

[Mart69x]

Aga mis kodused seadmed koos genega sellest arvavad kui istud generaatori voolu peal ning N on võrgust lahti ühendamata ning murduva puuga käivad liinid kokku ning mööda N tuleb ka faas maja poole teele?

Minul suvilas on nii, et 1 faasi süsteem ja kilp koos arvestiga toas ning mööda õhuliini tuleb kaks traati maja kannude külge. EE paberite järgi on liitumispunktiks posti ots kus peab füüsiliselt traadid lahti ühendama, et maja tummaks teha. Välisvoodrit vahetades oli paras jebla

[olli]

Ega siin teemas ilmaasjata pole korduvalt rõhutud korraliku ja toimiva maanduse olulisusele.

[arvok]

Jaotuskilbis on PE ja N eraldatud.

Sest kuni maandus on olemas ja töötab, neutraal ju tegelikult "sassi" minna ei saa.

Siin ongi see, et kui "töötab" ja kuidas töötab?
Olles ise lähedalt näinud, kuidas neid maanduspaigaldusi omal ajal ehitati siis???
Pealegi ei tea ma seda milline nendest paigalgistest on efektiivsem (kas see, mis liitumispuntis või need mis minu elamu ja garaazi kilpide juures).
Seega on igal juhul kindlam, kui on kaitselahutatud ka võrgu neutraal.
Aga tundub nii, et hetkel on see millist lahendust keegi kasutab inimeste vaba valik. Elame ja vabal maal.
Kas jookseb kolm tiiru ümber maja kes kasutab MacGyveri teipi. Keegi seda praegu kontrollida ei suuda.
Mina pakkusin lihtsalt välja turvaliselt töötava variandi, millele ei ole ilmselt vastu ka elektrivõrgu haldaja.

[olli]

Jaa see kõik on õige ning arusaadav. Lihtsalt üritasin juhtida tähelepanu sellele, et kui ma kõigest õigesti aru olen saanud, siis üks neist kolmest eelnevalt toodud väitest tundub olema vale.
- PE ja N on lahutatud jaotuskilbis (ega mitte liitumiskilbis)
- Alajaama PEN ei ole ühenduses koduse neutraaljuhiga kui on ümberlülitus genekale tehtud
- Kodune maandus (ning PEN lahutus) on endiselt maandatud ka geneka korral

[hulgus]

Enne seisma panekut on tavaline rutiin karburaator tühjaks lasta põhjakruvist, bensupaak samuti, küünla auku surakas CRC Motor Protect'i ja veidi ringi ajada.
Kas ASPENi puhul ka?

Generaatorit (uus ja hiinakas) ei tea, läks 95-ga seisma ja enam pole käivitada õnnestunud...
Aga saed seisavad aspeniga vahel pool aastat, käivitamiseks paak täis ja 1 tõmme rohkem kui muidu.

[arvok]

Jaa see kõik on õige ning arusaadav. Lihtsalt üritasin juhtida tähelepanu sellele, et kui ma kõigest õigesti aru olen saanud, siis üks neist kolmest eelnevalt toodud väitest tundub olema vale.
- PE ja N on lahutatud jaotuskilbis (ega mitte liitumiskilbis)
- Alajaama PEN ei ole ühenduses koduse neutraaljuhiga kui on ümberlülitus genekale tehtud
- Kodune maandus (ning PEN lahutus) on endiselt maandatud ka geneka korral

Ei saa sellest kolmanda küsimuse sõnastusest aru, mis sa selle all mõtled?  Mul on igatahes ümberlülitatud asendis skeem selline nagu toidaks sellist elamist mis asub sügaval karulaanes kus mingit elektrivõrku pole. Seega ka mingit võrguga seotud PEN-i. Kui mitte arvestada maandurite valgumistakistusi. See on juba omaette teooria ja vaevalt et nad süvamaandurite puhul eriti kattuvad. Objektid on üksteisest piisavalt kaugel.
Võrgu PEN-iga jääb ühendatuks vaid generaatori korpus (kollaroheline). Ma ei ole küll kontrollinud kuid ma eeldan, et generaatoril on PE ja N eraldatud? Peaks kunagi üle kontrollima. Igatahes selle lühikese katsetamise ajal tundus kõik töötavat ja mingeid anomaaliad ei täheldanud.

[Tegelane5]

Aga mis kodused seadmed koos genega sellest arvavad kui istud generaatori voolu peal ning N on võrgust lahti ühendamata ning murduva puuga käivad liinid kokku ning mööda N tuleb ka faas maja poole teele?
/--/

 Selle variandi puhul oleks maja võimalikult hea maandus parim, kuigi teoreetiliselt on ohtlik mitte 0 ja faasi kokkuminek kuna 0 peaks nii trafo kui ka majade poolt maandatud olema-seega ei tohiks niimoodi seal pinge tõusta saada. Vaid ohtlik on 0'i katkiminek siis läheb maanduse "katsetamiseks" ja 0 ning maandus võivad maa suhtes pinge all olla.
 Seetõttu pigem 0'i ei tohiks katkestada lülitiga, kuna see ikkagi on nõrgem kui konkreetne maanduslatt.

[karlarnold]

 ... 0 ning maandus võivad maa suhtes pinge all olla ...

„Pooltõed“, ütleks kass selle kohta. Null tähendab ajalooliselt „maandatud juhet“ (sõltumata tänapäevaste „keeletoimetajate“ arvamusest), „maandatud“ tähendab korralikku ühendust Maaga. „Alajaama null“ tähendab alajaamas maandatud soont, aga kas sellest piisab?

Kui värk on ehitatud tänapäevaste nõuete kohaselt, siis tuleb liitumiskilbist jaotuskilpi PEN ehk ühildatud neutraal ja kaitsejuht, mis ühendatakse jaotuskilbis A. Maaga (selle mõõdab üle riiklik inspektor); B. Maja N-ga; C. Maja PE-ga. Ükskõik mis liinil juhtub selle alajaamast tuleva „neljanda soonega“, nimeta kuidas tahad, Sinu juures jookseb see maasse ja mingit ohtu ei ole, võid jätta lahutamata.

Kui ehitatud on varem, siis pole nõuet uusehitise reeglitega vastavusse viimiseks ja korralikku kohalikku maandust ei pruugi olla või on majas maandatud ainult kolla-roheline kuid mitte sinine. Sel juhul võib võrgu rikke korral sinna tavaolukorras 0-soonde tekkida pinge maa suhtes. Kui Sa loodad, et Sinu generaatori PEN-maandus nullib selle ära, siis mõtle veelkord juhtmete läbimõõdule erinevatel lõikudel.

[kass]

„Pooltõed“, ütleks kass selle kohta. ....

Salute!
Meeldiv on muidugi, et kassi veel mäletatakse ja omal ajal kass ütles nii nende, kui ka teiste asjade kohta nii mõndagi ja trollimise eest ta ka siit tarkade klubist sai välja arvatud, eluks ajaks ja ka veel kauemaks,  "igaveseks"!
Millest siin teemas täpselt jutt on käinud, sellest mina aru ei ole saanud ja ma ka ei häbene sellest auditooriumi kajastamast, kuigi peaksin olema paberite järgi ikkagi "elektriala isik".
Aga tahaksin siinsetele "ma ei ole elektriala asja oppnu" teemasse trükkinud ksf!-dele kirjutanutele oma kogemustest teavitada....

Oli mul alajaam, aastast ca 1967, 2 trafot, üks töös, teine reservis. Tulid paremad ajad, elu läks paremaks ja lõbusamaks, aga selle lõbu eest tuli juba maksata. Ja ühel suvalisel päeval tuli info, et me hakkame teie alajaama ühte trafot vahetama tänapäevase vastu, sest meil on selleks tahtmine, raha ja ka trafo!
Nalja sai eelnevalt piisavalt, isegi kassi jaoks, aga lõpuks tekkis ikkagi hetk, mil oli vaja uus vahetatud trafo sisse lülitada. Ja siin ongi see "mõtlemise koht, kui keegi siin midagi üldse mõtleb".
2 trafot, kõrgepinge poolt (10 kV) tuleb toide, aastakümneid on 2 trafot töötanud rahulikult paraleelis (kuigi see on keelatud olnud) ja siis ühe uue asendatud trafo juhul tekib olukord, et isegi siis, kui faasid on sünkroniseeritud, 2 trafo paralleeri ühendades tekib olukord, et  käib pauk, ja mitte väike! Moraal selline, et erinevate tootjate trafode poolt on need 3 faasi nihutatud ajas ja ruumis erinevalt, nii et, 1 faas siin ja esimene faas seal ei ole ajaliselt sama suurus ja kokku saanutena teevad väiksema või suurema "paugu". Kõik need N, PE, ja PEN juhi lahutamise variandid pakuvad veel palju huvitavamaid võimalusi, aga selle kohta ma isegi ei mõista midagi siin kosta, sest kell on juba üle 5 ja siin tundub olevat teemat mõistvaid palju ksf! piisavalt!

Olge terved, ärge köhige ja trükkige ikka edasi,

tervitades, Priit

[aavu]

No on veel kohti kuhu elekter jõudis kolhoosiajal ja vahepeal on vaid tarbijaid lisandunud aga liin ja majja sisenevad juhtmed vanad ja isegi korgid on keeratavad. Ime siis, et 70 aastaga on maja juures maandus "ära kadunud" kas rooste või kuiva liiva tõttu. Kuiv liiv on isolaator.
Millised pinged saab mingi tarbija selle skeemi järgi? A-O, B-O ja C-O? Kas pinged olenevad ka erinevates faasides olevate tarbijate suurusest vattides või amprites? Millised seadmed esimesena läbi põlevad ja kas ka tulekahju tekib? 
Pildil alajaam vasakul, puu on kukkunud liinile ja tekkinud on "olukord".

[Marko]

0V; 400V; 400V.

[grant]

Tervist!

Otsisin kontakte spetsialistidest, kes saaksid elektrogeneraatori paigaldada. Leidsin ainult need.

http://www.move.ee/index.php/kontakt
https://elektrigeneraatorid.ee/kontakt

Tundub, et nemad ammu ei tööta. Leidsin samal teemal arutuse sellest saidist.

Palun teada anda isiklikus sõnumis või siin saidis,  kontaktandmed spetsialistidest, keda teie saaksite soovitada, et paigaldada olemasoleva elektrogeneraatori eramajja.

Aitäh.