[Aspelund]

Hei!

Praktiline küsimus ehitusteemal.

Vana maja (98 aastat vana), puidust. Teine korrus oli siiani välja ehitamata.

Hetkel moodustab põrandapinna seal laakide vahele veetud savine pinnas (mis omakorda on laakide alla löödud laudade peal). Plaan oli sirgeks aetud laakide peale panna aluspõrandaks puitlaastplaat. Savi ja plaadi vahele jääb igal pool õhuruum.

Nüüd aga laekus teadjamees, kes väidab, et puitlaastplaadi alla hakkab kogunema alumisest korrusest tõusev niiskus, jääb sinna toppama ja kokkuvõttes aitab kaasa erinevat seente vohamisele.

Oskab keegi seda teooriat kinnitada või ümber lükata?

A.

[olli]

Niiskus liigub soojast jahedama poole. Kui ülemine korrus on köetud, siis tõenäoliselt probleemi ei teki.

[Inri]

Aga mis seal pinnase all on? Ma kahtlustaks, et tõrva paber, vaevalt miskist pinnast otse laudisele pandi ja sellest kindlasti niiskus läbi ei tule.

[Aspelund]

All ei ole midagi. Muld on otse laudade peal.

A

[v6sa]

Aga mis seal pinnase all on? Ma kahtlustaks, et tõrva paber, vaevalt miskist pinnast otse laudisele pandi ja sellest kindlasti niiskus läbi ei tule.

See on oluline teadmine tõesti.

Kui puitLAASTplaati (ilmselt OSB?) millegi eriliselt veekindlaga ei võõbata ja ruum on alumise korrusega samal temperatuuril, siis mingit kondenseerumist seal tekkida ei saa. Olemuselt üsna hõre materjal:
https://www.ehitusfoorum.com/viewtopic.php?p=233526&sid=c98a8c3326d02fd1f41e65dfdf7d0eab#p233526

EDIT: Meil on pooleli aastal 195x renoveeritud maja laepealse liiva asendamine villa ja laudisega. Meil oli ilma igasuguse kuntzmaterjalita, pelgalt sambla (ja paiguti kaltsuga) tihendatud konstruktsioon andis ikka isuga tolmu läbi.

Kuidas sel majal täidis lae peal püsinud on?

[PlyVal64]

Ei juhtu midagi kuna enamasti saab viilualune isegi soojema temperatuuriga olema. Probleem on tolm, hea omadus jälle müratõke. Aga mina siiski eemaldaks selle mullalaadse. Moodsad imurid on nii head, et saad ikkagi kogu elamise OLULISELT tolmuvaesemaks. Teine hea omadus on uue kõrisse aetud elektri vedamise võimalus.

[tõnn]

Mul on laepeal saepuru, liiva ja vist lubja segu.
Toa poolt ehk alt katsin laudise paberiga, vahed silikoonitasin kinni, sümboolne 50mm vill ning villa alla tuuletõkke kangas, jällegi silikooniga kinni. Viimaks läks voodrilaud.

Mingit üleliiigset tolmu elamises pole.

[vootele]

Allapoole siiski tasuks aurutõkke paber panna. Kasvõi juba kui näiteks all on köök ja teed süüa, tuleb massiivselt veeauru ja parem, kui see ei ladestu sinna lae sisse.

[PlyVal64]

Mul on laepeal saepuru, liiva ja vist lubja segu.
Toa poolt ehk alt katsin laudise paberiga, vahed silikoonitasin kinni, sümboolne 50mm vill ning villa alla tuuletõkke kangas, jällegi silikooniga kinni. Viimaks läks voodrilaud.

Mingit üleliiigset tolmu elamises pole.

Ka nii saama kui toa kõrgus välja kannatab. Reaalsuses elad lõpuks koopas... Lõputute vanade õnnetuste renoveerimise (praegugi teen lapselapsele elamist) kogemus: põrand välja ja laepealne puhtaks! Täpselt see sai ka praegu tehtud ja vaikne (ülemiste trampimine on summutatud), tolmuta ja soe, sest betooni läks põrandaküte. Ja  krohvimine, mitte kipsplaat, nagu ka muud looduslikud materjalid. Teine pool ehk teine korter on "euroremonditud" madala laega kipssoga. Kunagi ka tühjaks lüüa ja Inimese kombel teha.

[ak75]

EDIT: Meil on pooleli aastal 195x renoveeritud maja laepealse liiva asendamine villa ja laudisega. Meil oli ilma igasuguse kuntzmaterjalita, pelgalt sambla (ja paiguti kaltsuga) tihendatud konstruktsioon andis ikka isuga tolmu läbi.

Kuidas sel majal täidis lae peal püsinud on?

Seal ei ole jah midagi tavaliselt. Laest langeva sodi lõpetab kastitäis või paar akrüüli, millega tihendad laelaudade vahed. Casco oma on hea, ei hakka pragunema. Kehtib ka tänapäevase asja maalritööde tegemisel nurkade puhul. https://www.casco.eu/ee/casco/?pc=82&p=3587 
Mis puudutab teemat - liiv ära, vill asemele, siis tegemist on kahe otsaga asjaga. Mass teatavasti isoleerib müra (ka sammumüra jms), liiva ja villa mass omavahelist võrdlust ei kannata. Lisaks veel asjaolu, et see liiv on seal pikalt olnud, talasid ühtlaselt koormanud, kõik on justkui paika vajunud, puidu nn mängimine ei tekita naksumist jne. Tean näidet, kus ühes korteritega majas kunagi võeti liiv ära ja pandi vill asenduseks. Tulemuseks alumise korteri elaniku väitel kõmisevad ja õõtsuvad laed, häiriv sammu- ja muu elumüra (kipsplaatlakke tekkisid praod, mida seal varem ei olnud jne). Haritud ja targad mehed siis tegid arvutusi, andsid hinnanguid jne. Mina lugesin sealt kokkuvõtvalt välja soovituse liiva mitte eemaldada, vajadusel/võimalusel lisada villa lisasoojustuseks.
OSB aluspõrandana ei ole halb kui ülemine korrus on enam vähem eluruumi temperatuuril.

[Marko]

Mis puudutab teemat - liiv ära, vill asemele, siis tegemist on kahe otsaga asjaga. Mass teatavasti isoleerib müra (ka sammumüra jms), liiva ja villa mass omavahelist võrdlust ei kannata. Lisaks veel asjaolu, et see liiv on seal pikalt olnud, talasid ühtlaselt koormanud, kõik on justkui paika vajunud, puidu nn mängimine ei tekita naksumist jne. Tean näidet, kus ühes korteritega majas kunagi võeti liiv ära ja pandi vill asenduseks. Tulemuseks alumise korteri elaniku väitel kõmisevad ja õõtsuvad laed, häiriv sammu- ja muu elumüra

+1 nähtud
Lisaks hoiab see kaal palkmaja koos.

[Peeter2]

Mis puudutab teemat - liiv ära, vill asemele, siis tegemist on kahe otsaga asjaga. Mass teatavasti isoleerib müra (ka sammumüra jms), liiva ja villa mass omavahelist võrdlust ei kannata. Lisaks veel asjaolu, et see liiv on seal pikalt olnud, talasid ühtlaselt koormanud, kõik on justkui paika vajunud, puidu nn mängimine ei tekita naksumist jne. Tean näidet, kus ühes korteritega majas kunagi võeti liiv ära ja pandi vill asenduseks. Tulemuseks alumise korteri elaniku väitel kõmisevad ja õõtsuvad laed, häiriv sammu- ja muu elumüra

+1 nähtud
Lisaks hoiab see kaal palkmaja koos.

Hakkab jälle pihta... ei tea et tänapäevaseid palkmaju miski "kaal" koos hoidma peaks.

[spitfire]

Vana maja (98 aastat vana), puidust. Teine korrus oli siiani välja ehitamata.

Kunagi keegi ütles (Tallinna vanalinna kohta), et keskmiselt iga saja aasta kohta visatakse majale üks korrus otsa, olenemata mis ta algselt oli  

Ma ei mäleta raamatu pealkirja aga sisu oli palkmajade taastamine. Ei meenu isegi see kas oli eesti või inglise keelne, aga seal oli väga põhjalikult lahti harutatud palkmajade konstrui, materjalid ja filosoofia erinevates piirkondades üle maailma, sealhulgas oli ka eesti ja üllatavalt põhjalik. Autor minu meelest oli kanadalane.

[spark]

EDIT: Meil on pooleli aastal 195x renoveeritud maja laepealse liiva asendamine villa ja laudisega. Meil oli ilma igasuguse kuntzmaterjalita, pelgalt sambla (ja paiguti kaltsuga) tihendatud konstruktsioon andis ikka isuga tolmu läbi.

Kuidas sel majal täidis lae peal püsinud on?

Seal ei ole jah midagi tavaliselt. Laest langeva sodi lõpetab kastitäis või paar akrüüli, millega tihendad laelaudade vahed. Casco oma on hea, ei hakka pragunema. Kehtib ka tänapäevase asja maalritööde tegemisel nurkade puhul. https://www.casco.eu/ee/casco/?pc=82&p=3587 
Mis puudutab teemat - liiv ära, vill asemele, siis tegemist on kahe otsaga asjaga. Mass teatavasti isoleerib müra (ka sammumüra jms), liiva ja villa mass omavahelist võrdlust ei kannata. Lisaks veel asjaolu, et see liiv on seal pikalt olnud, talasid ühtlaselt koormanud, kõik on justkui paika vajunud, puidu nn mängimine ei tekita naksumist jne. Tean näidet, kus ühes korteritega majas kunagi võeti liiv ära ja pandi vill asenduseks. Tulemuseks alumise korteri elaniku väitel kõmisevad ja õõtsuvad laed, häiriv sammu- ja muu elumüra (kipsplaatlakke tekkisid praod, mida seal varem ei olnud jne). Haritud ja targad mehed siis tegid arvutusi, andsid hinnanguid jne. Mina lugesin sealt kokkuvõtvalt välja soovituse liiva mitte eemaldada, vajadusel/võimalusel lisada villa lisasoojustuseks.
OSB aluspõrandana ei ole halb kui ülemine korrus on enam vähem eluruumi temperatuuril.

See jutt on täitsa õige
Nii müra kui vajumise kohapealt
Ei jõua ära kiruda, et vahelage tehes sinna vähemalt 10 cm liiva või killustiku või fibo kruusa ei pand, et lagi ära koormata. Nüüd ei jõua ära kiruda, kui kuuled laste juttu ja kõndimist ...
Tol aial ei tulnud ka ise selle peale, sest moodulmaja tootjad seda ei paku, sest Norras pole see probleem ja "gyprokiajastu" ehitajad ei tea ka mürasummutusest midagi
Asja saaks paremaks 20mm mürasummutus plaadiga ja 2x põrandakipsiga aga siis jääb kõrguste vahe 40mm

Täida tühi osa (võimalikult tiheda, siis aitab ka müra levikule kaasa) villaga - see takistab õhu ringlemist talade vahel.

Tolmu ja sodi tuleb sul sealt ilmselt ainult ehitamise ajal selle võib ju alt kas või tavalise ehitus paberiga ( kile vms sobib ka, sest hingamine jääb üles poole alles, kuid parketi alla ei tohi kilest aluskihit panna).

[spark]

Hakkab jälle pihta... ei tea et tänapäevaseid palkmaju miski "kaal" koos hoidma peaks.

Mida suurem raskus palke alla vajutab (ehk kokku surub) seda parem ... ehk ideallne oleks kivikatus.

[pen.skar]

Elan tapeedialuste ajalehtede järgi 1882 aastal ehitatud majas. Majal nõuka aeg laastukatus asendati eterniidiga- kaalu juurde.  Veel välisseinte palgid andsid järel ! Ülal Hindrey toas põrand ajapikku jäi keskelt kõrgemaks. Pall veeres seinaäärde. Samas keset tuba oleva ahi-pliidi ja korstnaga juhtund midagi enam.  Väga hästi seletas säästliku puumaja(=praegune küprokmaja) ehituskäiku Arvo Veski sõjaaegses "Tehnika kuukirjas" Vana Krugi proua pidas lõpuks ühes toas kanu, ülal linoleumpõrand juhtund midagi lagedega.

[spitfire]

Selle vajumise või "vajutamisega" ongi see konstrui konks, et vajuda PEAB saama 100% igalt poolt ühtemoodi, muidu tõmbabki kiiva.

[pen.skar]

Elan tapeedialuste ajalehtede järgi 1882 aastal ehitatud majas. Majal nõuka aeg laastukatus asendati eterniidiga- kaalu juurde.  Veel välisseinte palgid andsid järele ! Ülal Hindrey toas põrand ajapikku jäi keskelt kõrgemaks. Pall veeres alati seinaäärde. Samas keset tuba oleva ahi-pliidi ja korstnaga juhtund midagi enam.  Väga hästi seletas säästliku puumaja(=praegune küprokmaja) ehituskäiku Arvo Veski sõjaaegses "Tehnika kuukirjas"

[ak75]

Ei jõua ära kiruda, et vahelage tehes sinna vähemalt 10 cm  liiva või killustiku või fibo kruusa ei pand, et lagi ära koormata. Nüüd ei jõua ära kiruda, kui kuuled laste juttu ja kõndimist ...

Kui laekarkass on korralikult tehtud, lase alumise korruse lakke kipsplaadikihte juurde. Tuletõkkekips on hea raske https://www.knauf.ee/et/tooted/red-gkf-df.html

[nustu826]

Huvitav kui palju peaks plaadikihte lisama et mõistlikkuse piires midagi läbi ei kostaks....

Õde/õemees ostsid maja mis ehitatud 2000 aastate paiku. Seinad igal pool kahekordse kipsiga ja klaasvill vahel.

Vahelagi 200mm. Allpool kahekordne kips, pealpool 30mm põrandalaud. Vahel klaasvill. 

Ausalt ei tea kas põrandalaua all ka mingisugune plaat on või ei ole...


Nende juures esimest/teist korda ööbides oli päris omamoodi kogemus kui läbi maja diagonaalis ühest nurgast teise, teiselt esimesele korrusele oli ilma pingutamiseta kuulda(vaheuksed olid kinni) kuidas kepulkat tehti....