Talisuplusbassein multilifti kasti
#1

Käisin eile saunas... ja siis tuli selline mõte, ehitada talisuplusbassein. (Jätame mõtekuse ja muud sellekohased küsimused hetkel kõrvale ja keskenduks inseneeriale) Kuna bassein peaks olema transporditav hooajati, siis tuli mõte, et selle baasiks võiks olla multilifti kast. Bassein ise asuks merest ca 50 meetrit. Eeldus oleks, et seda saaks kasutada mõistlikult enamik talvehooajast. Eks ta suure külmaga muidugi läheb jäässe, aga kui vett pidevalt peale pumbata ning ringluses hoida siis ehk on asjal siiski jumet.

[Pilt: multilift-konteiner-15m3.jpg]

Nüüd aga siis väiksed inseneeria lahendusi vajavad küsimused:

1) Kuidas teha asi veekindlaks? Arvestada tuleks, et asi saab korralikku (kommertsiaalset) kasutust ning peaks jääma viisakaks. Kinni keevitada oleks nii öelda lihte lahendus. Aga siis on kindlasti rooste teema, sest vesi merest. Ning võiks mõelda ka selle peale, et kasti võiks hiljem saada ka sihtotstarbeliselt kasutada (st maha müüa).
2) Mis võiks olla pumpamise lahendus, mis oleks külmumiskindel. Ütleme, et kui mul käib sealt päevas läbi 100+ inimest, siis võiks see vee hulk ikka seal vahetuda.
3) Basseini peaks olema võimalik ka tühjendada selleks, et selle põhja puhastada.

Ja noh, kõiki neid lahendusi mõeldes peaks arvestama, et talisuplusklubi rahakott pole puuga kaelas. Smile

Jawa 360 + Velorex 560, 2x Vaz 2121, ETKVL autoroller
Vasta
#2

Idee vahva.Peaks ju olema saadaval basseini kiled.Laota see üleni ja kindlus olemas.
Servadesse arvan,et vahtpolüsterool miski pehmem(kui juhutu kuubikuks minema ,ehk ei pressi 
väga kõvasti servadesse.Nii,et saaksid vajadusel maha kallutada.)
Merest võtmiseks mootorpump.
Ja tühjendamiseks samuti pump ehk elektriline,kui võimalus.
Vasta
#3

Kunagi oli väga kuulus mingi "norra basseinikile". Väga vintske. Sellest tehti isegi lamekatuseid mitteametlikult.
Vaevalt, et se toode turult kadunud on.

Aquila captas non muscas.
Vasta
#4

Lahendused on mittejäätumiseks merelt olemas - tavaline mullitaja! Looduses on soojaks veeks veekogu põhjapoolne soojem vesi mis on üle jäätumistemperatuuri. Sellises suures kastis on vett piisavalt vähe et suure külmaga läbi külmuda aga lisaks siis õhule installiks ma sinna puuküttega tünniahju, millega siis vajadusel energiat vette juurde anda. 
Kolm asja: pead saama vette lisaenergiat, selle tõstma ülemisse veekihti ja ideaalis tekitama ka kerge pindmise veeringluse. Aga ahi peaks siis olema vee sees et küttesiug mingil juhul lõhki ei külmuks. See on kindlasti välja arvutatav, kui kiiresti see lisatav kuum vesi, mis jää alla saadetakse, jää üles sulatab. Tegelikult ei tohiks jää sulatamine palju aega võtta ja võtame kasti mõõtudeks näiteks 6X2,5X1,5 on see 22 tonni vett. Kui see on soolane merevesi mitte riimveeline Haaspalu lahe supikeeduvesi, hakkab see jäätuma alla nulli juures. Jää erikaal on 0,917, ütleme ööga tekkis 5cm jääd. 6X2,5 = 15m2 X 0,05 X 0,917 = u.690kg jääd. Aga sellise jää tekkeks peab õues olema eriliselt külm ja kogu kastitäie vee enda temperatuur nullilähedane kui vähegi mullitab. Niipea, kui kevadepoole Päike välja tuleb, jõuab see 22 tonni päris omajagu energiat päeval salvestada ja lisakütmise vajadus kaob. Ahju vajadus võib olla jaanuar-veebruar ja -10 ja külmem puhul. Siis võib see 22 tonni vett tõesti pika külma ööga nullilähedale jahtuda ja peale tekkida paks jää.
Vasta
#5

Kas see olukord on päris nii lihtne, kui eelkirjutaja kõneleb? Meri oma suurte mahtudega on üks asi, aga see rauast kast toimib tervikuna kui jahutusradiaator ja seda tuleks arvesse võtta nii jäätumise arvutamisel kui ka küttevajaduse juures soojuskaona.
Vasta
#6

Anumatega on selline lugu talvel, et nad ei külmu mitte ainult pealt vaid ka külgedelt ja põhjast. Sõbrad talisuplejad omavad suuri veinivaate kust käivad end jahutamas. Pealt võid ju iga päev lõhkuda, aga külgedelt kasvab nii kokku, et sisse ei mahu lõpuks. Smile

Samas see külmumise teema pani mõtlema, et kui on jama, et ära külmub, vb tuleks siis vesi välja lasta selleks ajaks kui ei kasutata. Ehk siis sebida miski tuletõrje pump mis 15 minutiga selle konteineri täis pumpab. Kas kellelgi on tuletõrjepumpade opereerimisega kogemusi, ja seda - kraadide juures? Saab nendest vee kätte, nii, et oleks võimalik hiljem miinuses aparaati hoida?

Basseinikile on hea vihje. Nüüd peaks välja mõtlema kuidas see fikseerida. Ja põhja tuleks vist mingi kate teha, muidu ma kardan, et ta läheb ühel hetkel ikka katki tammumise peale.

Jawa 360 + Velorex 560, 2x Vaz 2121, ETKVL autoroller
Vasta
#7

Mina kui külma vee gurmaan küsiks,et miks ei või siis meres käia?Läheb äkki aeglaselt sügavaks?
Pur vahutad väljast är siis ei tohiks külmuda või kaeva maase.
Vasta
#8

(12-10-2022, 15:10 PM)muska71 Kirjutas:  Mina kui külma vee gurmaan küsiks,et miks ei või siis meres käia?Läheb äkki aeglaselt sügavaks?
Pur vahutad väljast är siis ei tohiks külmuda või kaeva maase.

Kui saun on merest liiga kaugele viidud, siis tuleb meri saunale lähemale toimetada.

Maa sisse ei saa kaevata, sest asukoht nii öelda ajutine. Samuti pole koht selline kuhu saaks. PUR vaht hea mõte. Aga see ühtlasi lõpetab konteineri sihtotstarbelise järelturul realiseerimise võimaluse. Maha seda jama ju ei saa nii lihtsalt.

Jawa 360 + Velorex 560, 2x Vaz 2121, ETKVL autoroller
Vasta
#9

(12-10-2022, 13:17 PM)Mahno Kirjutas:  Kas see olukord on päris nii lihtne, kui eelkirjutaja kõneleb? Meri oma suurte mahtudega on üks asi, aga see rauast kast toimib tervikuna kui jahutusradiaator ja seda tuleks arvesse võtta nii jäätumise arvutamisel kui ka küttevajaduse juures soojuskaona.
Kogu küsimus on juurdelisatavas ENERGIAS! Midagi ei jäätu, kui pump näiteks kogu aeg vett juurde pumpab. Puhas allika teema...
Õhukäes anumaga on jah ka küljelt külmumise oht, eriti raudkastiga, aga see on lihtne: selleks on peno ja lumi! Penoga kaetakse tegelikult ka suplustiikide jääaugud - ka töötav lahendus ja ei pea koguaeg jääd lõhkuma! Samamoodi peaks tollele kastile mittekasutuse ajaks peno peale panema ja suur osa murest ongi juba lahendunud. Lund tuleb mõhikord rookida Wink 
Vee vedelana hoidmine ei ole 21.sajandil enam teab mis keeruline tegevus. Pigem võib taanduda küsimus sellele, et kas on mõtet energiat kulutada? Energia on ka raha, mida peab kasvõi peno soetamiseks ja mullitamis-soojendamise seadmete ostuks kulutama. Mõte iseenesest on ju lahe: kasutada kasti, millega suvel muud tööd teha. Ja sõltuvalt asukohast ei pruugi jäätumine üldse suur problee molla: Kõpu või Sõrve poolsaarel näiteks Big Grin Samas Voore Külalistemaja juures talispulusvanni vedelana hoida on tõsinje väljakutse! Viimane kord Talverallit sinna tehes ütles Perenaine, et neil pole kuid plusskraade olnud, kui üleval mäepeal oli sula. Ehk eks see lahendus sõltub ka asukpohast! Kuna on mere äär ja kui see on näiteks põhjarannik mis ei külmu enamasti kinni, siis on ka temperatuurid teised. 

Veega on ju arvutused lihtsad: meil on vaja tõsta temperatuuri keskmiselt 2 kraadi ehk -1 pealt +1 peale, siis pole jäätumist. Ümardame 20tonni ehk 20000kg vett. Δt° on 2 kraadi. c=4200J/kg·C°. 1kWh=3,6MJ
Arvutus: 4200 * 20000 * 2 = 168 000 000 J = 168MJ / 3,6 = 46,6kWh "energiat" oleks vaja sisse panna. Tahkekütuse kümblustünnide ahjud on 25-60kW! Aga seda energiat on juurde vaja siis, kui kogu 20 tonni vett hakkab jäätumistemperatuurini jõudma. Isoleerid raua ja veepeegli penoga ära, on kütta vaja harva.
Teoreetiliselt tahavad talisuplejad vett hoida +3 kraadi juures nagu on see Looduses. Matemaatiline valem on siis see, et iga tonni vee temperatuuri tõstmiseks ühe kraadi võrra on vaja 1,67 kWh energiat. Ahjah, jää sulamissoojus on 330000 J kilo kohta ehk 0,00033 MJ ehk 0,00009 kWh ehk peaaegu "mittemidagi". Ehk tonni jää sulatamiseks on vaja ümardatult 0,1kWh. Mida külmem on jää, seda rohkem muidugi kulub aga iseenesest JÄÄ vedeldamine on väikese energiakuluga protsess. See ongi tolle mullitamise mõte. Enamus energiast läheb vee temperatuuri hoidmisele. Ja kõige lihtsam on maaseest/merest vedelat ehk sooja vett pumbaga lisada, kui ülejäägi saab jäätumata kuhugile lasta! On veevahetus, mullitaja hoiab jää ära tõstes sooja üles, uue veega lisatakse energiat ja süsteem toimib. Kulu on pumba ja kompressori elekter. Ja seda on vaja siis, kui Päike ei küta ja on kõvad miinused. Peno teeb imet ja mõni miinus on kukesupp...
Vasta
#10

Pane päikeseküttekollektori paneelid soojendama vett.
Vasta
#11

No üks võimalus on ka soola lisada. Siis ei taha vesi ise jäässe minna ja polegi enregiat vaja juurde panna kogu aeg.
Vasta
#12

Pigem on PIR plaadid need, mida kannatab külgedele kinnitada nii, et pärast ära ka saab ja on mugav veepinnale laotada ilma et kohe ära pudiseks. Oluliselt kallimad kui peno muidugi.

Kõige odavam oleks vast liiva vms pinnast kuhjata kasti ümber.

Päikesekollektor on pigem kas kallis (soojusvahetiga variant) või liiga ebatõhus talvel toimetamiseks.
Vasta
#13

Kui palju basseinikile maksab? Äkki on kasti sisemõõtu keevitatud veoautotent odavam lahendus? Kõvem kindlasti.

Kas variant enne iga ujumiskorda välise mootorpumbaga lasta merest värske +4 vesi sisse oleks liiga keeruline? Igasugused kuumutamise tszchydeemid lähevad oluliselt kallimaks. Ja kasutatud vesi enne külmumist välja pumbata samade lohvidega...
Vasta
#14

Ei ole see vesi seal meres nii soe midagi...Vesi soolane ja 0 ei jäätu veel midagi.
Vasta
#15

Ma seda "norra basseinikilet" üles ei leidnud kaubandusvõrgust. Aga need mis leidsin, siis võib öelda, et ca 300-400 läheks see maksma. Kui saaks õiges mõõdus veoauto tendi saaks oleks super. Palun soovitusi kust saab ja kelle poole pöörduda. Asjaga natuke kiire ka. Cool

Vee osas on mul hetkel kaks plaani:

Plaan A: paigaldada lambi elektripump, mis siis pumpaks läbi mingi vooliku/toru. Ma saan selle toru ka ca ~20 cm pinnase sisse kaevata, mis tekitaks natuke külmumiskindlust. Kohtadele, kus toru täitsa õues teoorias saaks küttekaabli panna, või mingit moodi isoleerida. See lahendus peaks siis 24/7 pumpama kui on külm. Ka olen näiteks maamajas kasutanud lahendust, kus talveks kompressoriga toru tühjaks puhuda. Seda saaks siis nö ööseks teha vms.

Plaan B: Sebida tuletõrje pump. Lasta bassein igakord täis. Tühjaks pumpama ei pea... asukoht on selline et saab nii öelda välja lasta. Selle ava ja kraani vms peaks muidugi tekitama.

Teoorias saan ma Plaan A-ga alustada ning kui see enam külma tõttu ei tööta, siis kolida plaan B peale. Plaan A eelis on see, et ei pea mässama pidevalt tehnikaga. Plaan B on samas lollikindlam Smile

Kas foorumi kodanikel on kogemusi miinuskraadides tuletõrje tehnikaga pumpamisega? Ütleme et kui voolik on tühi ja ära külmub. Kas surve lükkab ta lahti? Kuidas ühendustega on jne...

Jawa 360 + Velorex 560, 2x Vaz 2121, ETKVL autoroller
Vasta
#16

Veoauto tendi materjali hakkab pakkuma kui sisestad PVC katted kuuglisse.

Aquila captas non muscas.
Vasta
#17

(13-10-2022, 13:26 PM)ratsoup Kirjutas:  Kas foorumi kodanikel on kogemusi miinuskraadides tuletõrje tehnikaga pumpamisega? Ütleme et kui voolik on tühi ja ära külmub. Kas surve lükkab ta lahti? Kuidas ühendustega on jne...

Üks käik Järva-Jaani Varjupaika ja saate KÕIK tuletõrjumisest igasuguste ilmadega teada Wink Isand Tuve pole just Mees, kellelt sõnu tangidega välja kiskuda Wink Niipalju, kui on ette tulnud lähikonnas talviseid suure külmaga tulekahjusid, on olnud proffidelgi probleeme. Hüdrant on mul maja ees...

Aga asjast ka: kuna jutt on MEREST, siis on siiski oluline asukoht! Siin on väga suur vahe, on tegu Haapsalu tagalahe, Topi lahe, Väinamere, Pärnu lahe jõe või Narva-Jõesuu suudmeala jms kohaga või näiteks Kalana sadamaga või Vilsandiga... Ühed on kohe kiiresti jäätuvad riimveelised, kus peale jäätumist on kliima "siber" ja teised kohad kus soe mereline kliima ja suhteliselt soolane vesi muudavad mängu! 
Teine teema on ka meri selles osas, et pumpamiseks peab  veel ka sügavust olema, et hõljumit pumpa mitte sisse tõmmata. Kuna merejäässe ei saa ujumist teha, on loogika põhiselt tegu madala mudase kaldaga??? Tõesti, ma ka oma randa ei saaks sellist asja teha. Küll olen käinud LuLu'ga Admiraliteedis taliujumise MMiks jääd lõhkumas...ehk süvendatud sadamatesse saaks teha ka loodusliku püsiva ujumiskoha. Ja näiteks ise teeks omale Haapsalu lahele siis pigem peale jäätumist ikkagi merre selle augu! Sest KUI jää tekib, on see suhteliselt püsiv kevadise jääminekuni. Juba tekkinud jääle mingi ajutine laudtee ja mõned käetoed panna ei ole suur kulu. Ehk ma ei saa päris hästi aru, miks ei saa otse merre seda teha? 40 meetrit viitab ikkagi väga rannaäärsele, kus 10 meetrit on igal juhul kallasrada...
Vasta
#18

Mere puhul mängib palju rolli ka asukoht.Nt tilgu saamas kus vanasti oli kohe meri oli haruharv kui jäätus slipp ja tuli auk raiuda(kõva pakast pikemalt+ tuule suund).Nüüd sadam ja külmaks läheb on sadam jääs kohe...Ja nüüd käivad uuel slipil mis otse merre mitte sadama akvatooriumi ja seal jälle haruharva kõva pakasega kui jää segab.Ise olen tilgu hüljes.
Vasta
#19

Esimene idee oli:
Kata põrand ja küljed seestpoolt 5cm penoga, siis basseinikile sisse ja timm.
Vasta
#20

Kas basseinikile all peate silmas HDPE kilet - see millega tehakse tuletõrjetiikide ja lägalaguunide seinad/põhjad?
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 1 külali(st)ne