[honkomees]

...
Siit tegelt paistab ilusti välja see, et videovaatajad ei tambi raamatuid aga emeriittasemele jõudnud sepikud tambivad videosid maa alla.... Sujuvalt kõik oponendid ignoreerivad küsimust, et kuidas klassiruumis tahvli ees olev õppejõud erineb kodus teleri vahendusel vaadatavast õppejõust?
Ma pean küll saladuskatte all tunnistama, et samas toas on palju parem asju selgitada, kui videopildi vahendusel aga kui häda käes ja füüsiliselt pole võimalik seda teha, siis videopilt on järgmine parim asi ja sealt edasi lihtsalt video ja sellele videole täienduseks teksti ja jooniseid kaasa, mis on tegelt video dubleerimine, sest alati saab pausile panna ja 3sec kestvasse kaadrisse pikemalt süveneda ...

Mina küll ei tambi videot, see on väga tore lisaillustratsioon raamatule, nt sõjakroonika annab mingil määral edasi õhustikku kuid ei asenda lahingute kaarte, andmeid isikkoosseisu ja tehnika hulga ning omaduste kohta, mida on tunduvalt parem edasi anda trükitud kujul kui suulise esineja jutuga kas auditooriumis või videos, igal juhul ei jää see eriti meelde, tekstis saab alati arusaamatul kohal peatuda ilma hiirt kaasamata, vaid silmadega ja isegi uuesti üle lugeda.

Kui õpetamisest rääkida siis olen seisukohal, et kõige efektiivsem on õpetamine siis, kui õpetaja annab õpilasele ülesande ja suunised, milliste vahenditega (õpiku millised peatükid vms) see lahendada. Järgmise etapi kontrollib õpetaja tehtud tööd ja lahenduskäiku ning juhib vajadusel tähelepanu vigadele, äärmisel vajadusel seletab milles need vead seisnevad ja laseb teha nö vigade paranduse ehk lahendada analoogse ülesande uuesti. Sel viisil omandatud teadmised jäävad ka meelde, mitte ei ole järgmisel päeval unustatud. St iga normaalse vaimse arenguga õpilane peaks olema suuteline iseseisvaks tööks no vähemalt alates 3 klassist ja kogu see klassi ees aega raiskav seletamine tuleks ära jätta. Õpilase individuaalne töö ja õpetaja töö individuaalselt iga õpilasega.