[2715]

Muide, kellele vene käi liiga suur ja raske tundub siis neile mõeldes tehti pink 2E450.
Selle omadusi kirjeldatakse muide väga hea jutuga ja see on koht kus vaid video suudab seda edasi anda.
Käib muide kolme faasiga.

[honkomees]

Vabandan, kui Sind ärritasin. Vastus oli mõeldud honkomehele.

Jep, see et enda kraesse võetakse on tüüpiline tänapäeva probleem ... Seesamune mu poolt viidatud jutumärkides NB! "vaimupuue" ehk nõrk funktsionaalne lugemisoskus. Ülitihti näen ka siinsamas foorumis kahte inimest vaidlemas sealjuures pidevalt ja jätkuvalt samas teemas üksteisest mööda kirjutamas, ei suudeta loetut (teise vaidluse osapoole poolt kirjutatut) mõista.

... Eesmärk on võimalikult kiiresti edastada võimalikult palju kergesti omaksvõetavat infot. Kui õpilane läheb klassiruumi, on eesmärk, et välja tuleks võimalikult palju targem inimene.
Kas eesmärk on see, et õpilane mõtleks selle PI olemuse peale ise või see, et kõik 30 matsi, kes seal istuvad, saaks võimalikult kiirelt, lihtsalt ja üheselt aru, mis see PI on ja kust ta pulnud on.

Eesmärk on ju üllas aga ...
1. Trükitekst võimaldab ühes ajaühikus edastada kordades rohkem infot kui audiotekst (pole mingi probleem 8 tunniga läbi lugeda ja aru saada/põhifaktidena meelde jätta ca 800 lk mõtestatud teksti a la romaan või mingi riigi ajaloo ülevaade), video kujul on lisaks ajakulule (8 tunniga saad vaid ühe sõja sellest riigi ajaloost läbi vaadatud, romaani ekraniseering on vaid hale vari raamatust, sinna mahuvad üksikud nopped) ka palju segavaid (mõjutavaid) tegureid. Miks tänapäeval reklaamid antakse peamiselt video kujul? Ikka et sisust tähelepanu kõrvale juhtida, pane see reklaami tekst paberile ja saada aru kogu absurdsusest, mida sulle maha müüa üritatakse ...
2. Selleks et mingi asi korraks selgeks saaks on erinevaid võimalusi aga selleks et see ka mällu jääks, tuleb see õppijal ise selgeks mõelda, läbi töötada. Olen põhimõtteliselt nö loengute ja õpetaja õpetamiste vastane - õpilane PEAB MATERJALI ISE LÄBI TÖÖTAMA.
3. Ise küsimus on kas iga asja põhjust peabki teadma. Vanast ajast on külge jäänud, et kui põlvest põlve edasi antud asjad nii on siis peame seda meeles ja ei juurdle üleliigsete asjade üle. Ehk lausa aksioomina käsitletavad tõed tuleb lihtsalt võtta teadmiseks ja mitte raisata aega nende tuletamise peale. Jäta meelde et pii on 3,14 ja kasuta erinevates valemites ja rohkem polegi vaja. Ei mingit ajakulu seletamisele.

... Video on kohati asendamatu oma info edasiandmise hulgas ja selle vastuvõtmise lihtsuses. ...

Vastuvõtmise lihtsus sõltub vastuvõtjast aga sisulist infot mahub sinna kordades vähem tekstist-joonisest-tabelist, küll aga palju segavat infomüra nagu taust, esitleja kallutatus jne. Tekstis paistab kallutatus väga lihtsalt välja, poliitikud on ikka eelistanud esineda oraatoritena, kõne tekste lugedes saaks palju rohkem inimesi aru kuidas neid tillitatakse.

...
Tõsi on see, et videode kasu saab eriti tundma siis, kui sul on võtta hea ekraaniga nutitelefon, piiramatu internet ja mõne laialt kasutusel oleva võõrkeele oskus. ...

Tõesti praktiliselt üldse ei vaata videot lukuaugust elik telefoni ekraanilt (kui siis kusagil oodates aega parajaks tehes), ei oska öelda kas minu telefonide ekraanid on piisavalt head või mitte aga nägemine kindlasti seda ei ole ja kasutan igal võimalusel ikka suurt arvutiekraani (20+ tollist), telefonist vaid näed et nt on e-kiri tulnud ja siis lähen arvuti taha lugema.
Internet on piiramatu arvutis, telefonis kasutan sellest paketi limiidist vast mingi 10% aga vot aeg ei ole piiramatu.
OT Praegu vaatan Mark Solonini kanalilt Iisraeli sõdade sarja, iga saade on poolteist tundi aga lugedes oleks kulunud vast max 10 min. Kahjuks pole vastavat kirjandust saadaval ja tuleb raisata aega videole.

[Marko]

Kas kellelgi ka selline mõte pähe mahub, et video täiendab trükiteksti ja ka vastupidi? Nagu siin eelpool oli hea näide, et koolis klassiruumis vaatad õpetaja eteldud videot ja kodus raamatust kinnistad saadud info. Selline mõlgutus siia tapatalgusse 

[ivo86]

Vabandan, kui Sind ärritasin. Vastus oli mõeldud honkomehele.

 jutumärkides NB! "vaimupuue" ehk nõrk funktsionaalne lugemisoskus.

Vabandust, ma ei tulnud selle peale, et kui "vaimupuudega" on jutumärkides, siis on seda viisakas öelda teiste kohta või et see tähendab midagi muud, kui vaimupuudega inimest.

... Eesmärk on võimalikult kiiresti edastada võimalikult palju kergesti omaksvõetavat infot. Kui õpilane läheb klassiruumi, on eesmärk, et välja tuleks võimalikult palju targem inimene.
Kas eesmärk on see, et õpilane mõtleks selle PI olemuse peale ise või see, et kõik 30 matsi, kes seal istuvad, saaks võimalikult kiirelt, lihtsalt ja üheselt aru, mis see PI on ja kust ta pulnud on.

Eesmärk on ju üllas aga ...
1. Trükitekst võimaldab ühes ajaühikus edastada kordades rohkem infot kui audiotekst ...
Trükitekst vs audiotekst? Sa mõtled nüüd siis audioteksti või videot siiski? Video on liikuv pilt, võimalusel koos audioga. Ja video edastab infot ikka väga palju palju kordi kiiremini, kui trükitekst. Ja 8 tunniga jätad Sa 800 lk teksti meelde? Vau. Päriselt.
2. Selleks et mingi asi korraks selgeks saaks on erinevaid võimalusi aga selleks et see ka mällu jääks, tuleb see õppijal ise selgeks mõelda, läbi töötada. Olen põhimõtteliselt nö loengute ja õpetaja õpetamiste vastane - õpilane PEAB MATERJALI ISE LÄBI TÖÖTAMA.
Pähe õppimine s.t. meelde jäämine toimib inimestel erinevalt. Nägude mälu, teksti mälu, visuaalne mälu, seosed.. Ei ole ühtset vastust siin. Kui mind ei usu, googelda.
3. Ise küsimus on kas iga asja põhjust peabki teadma. Vanast ajast on külge jäänud, et kui põlvest põlve edasi antud asjad nii on siis peame seda meeles ja ei juurdle üleliigsete asjade üle. Ehk lausa aksioomina käsitletavad tõed tuleb lihtsalt võtta teadmiseks ja mitte raisata aega nende tuletamise peale. Jäta meelde et pii on 3,14 ja kasuta erinevates valemites ja rohkem polegi vaja. Ei mingit ajakulu seletamisele.
Mitte igat asja ei pea tuletama lõputult. Aga kes otsustab, mis on üleliigne ja mida tuleb lihtsalt uskuda? Eelneva põlve inimesed, kes tõsimeeli usuvad, et inimene omastab teksti kiiremini kui videomaterjali? Ja paar rida ülevalpool sa väidad, et õpilane peab materjali ise läbi töötama. Aga kui tegemist on selle peaaegu aksioomiga? Kas siis tuleks see läbi töötamise asemel hoopis võimalikult efektiivselt omastada?

... Video on kohati asendamatu oma info edasiandmise hulgas ja selle vastuvõtmise lihtsuses. ...

Vastuvõtmise lihtsus sõltub vastuvõtjast aga sisulist infot mahub sinna kordades vähem tekstist-joonisest-tabelist, küll aga palju segavat infomüra nagu taust, esitleja kallutatus jne. Tekstis paistab kallutatus väga lihtsalt välja, poliitikud on ikka eelistanud esineda oraatoritena, kõne tekste lugedes saaks palju rohkem inimesi aru kuidas neid tillitatakse.
Su eeldus, et videos on vähem infot, on vale. Palun uuri, enne kui väidad. Ma ei väida seda enda tarkusest.

...
Tõsi on see, et videode kasu saab eriti tundma siis, kui sul on võtta hea ekraaniga nutitelefon, piiramatu internet ja mõne laialt kasutusel oleva võõrkeele oskus. ...

Tõesti praktiliselt üldse ei vaata videot lukuaugust elik telefoni ekraanilt (kui siis kusagil oodates aega parajaks tehes), ei oska öelda kas minu telefonide ekraanid on piisavalt head või mitte aga nägemine kindlasti seda ei ole ja kasutan igal võimalusel ikka suurt arvutiekraani (20+ tollist), telefonist vaid näed et nt on e-kiri tulnud ja siis lähen arvuti taha lugema.
Internet on piiramatu arvutis, telefonis kasutan sellest paketi limiidist vast mingi 10% aga vot aeg ei ole piiramatu.
OT Praegu vaatan Mark Solonini kanalilt Iisraeli sõdade sarja, iga saade on poolteist tundi aga lugedes oleks kulunud vast max 10 min. Kahjuks pole vastavat kirjandust saadaval ja tuleb raisata aega videole.

Mina raamatuid olen elus siiski mõned lugenud ja nende vastane ka ei ole. Raamat on omal kohal ja vajalik. Aga ei saa avalikult tõsimeeli väita, et raamat annab info palju paremini edasi. Uuri palun, ei anna. No ei ole nii. Raamat sunnib ise rohkem mõtlema ning sellega arendab mõistust, sa pead loetavat peas ette kujutama ja see paneb aju tööle - jah, nii on. Aga mitte iga asja puhul ei pea oma mõistust sundima rohkem rasket tööd tegema, eriti kui selle konkreetse hetke eesmärk on asi võimalikult efektiivselt selgeks või tehtud saada. Video teeb seda tihti palju paremini. Mitte alati.
Jällegi, ma ei väida seda lihtsalt ainult enda kogemusest. Sa oled osav härrasmees, trüki oma küsimus interneedusesse sisse ja vaata, mis vastused saad? On siis video efektiivsem või raamat, info edastamises?

[honkomees]

Vabandust, ma ei tulnud selle peale, et kui "vaimupuudega" on jutumärkides, siis on seda viisakas öelda teiste kohta või et see tähendab midagi muud, kui vaimupuudega inimest.
Jutumärgid ju tähendavad, et asi pole päris, või kuidas? Vanasti vähemalt nii õpetati...

1. Trükitekst võimaldab ühes ajaühikus edastada kordades rohkem infot kui audiotekst ...
Trükitekst vs audiotekst? Sa mõtled nüüd siis audioteksti või videot siiski? Video on liikuv pilt, võimalusel koos audioga. Ja video edastab infot ikka väga palju palju kordi kiiremini, kui trükitekst. Ja 8 tunniga jätad Sa 800 lk teksti meelde? Vau. Päriselt.
Info hulk väheneb järjekorras tekst-audio (suuline kõne)-video (suuline kõne koos liikuva pildiga) ja samas kasvab infomüra, sisu kallutavate tegurite hulk. Väide, et video edastab infot kiiremini kui tekst on minu jaoks murranguline, siis peaks kõikide paksude romaanide sõna-sõnalised ekraniseeringud olema veerandtunnilised.  Tegelikkuses aga mahub 1,5-2 tunnilisse kinupilti vaid kümnendik romaani sisust ...
Ja humanitaarset teksti meelde jätta ei ole probleem, tehniline tekst on teine asi, nõuab rohkem aega (samas muuseumis vahel harva giidides on küsitud, kuidas mul need kõigi masinate andmed peas püsivad). Kooliajal sai laenatud selliseid pakse (600-800 lk) juturaamatuid üheks ööks ja hommikul omanikule tagastatud, tegid üllatunud tüübid ka kontrolli et kas midagi loetust mäletan!!!
Palju määrab ka lugemiskiirus (paari sekundiga lased silmad leheküljest üle ja kohe näed ära nt trükivead või õpetajana töötades kohe klassis töid kontrollides väitsid õpilased et mul punane välgub ilma lugemata).
Pähe õppimine s.t. meelde jäämine toimib inimestel erinevalt. Nägude mälu, teksti mälu, visuaalne mälu, seosed.. Ei ole ühtset vastust siin. Kui mind ei usu, googelda.
... Ei vaidle vastu, olen isegi seda õppinud aga ükskõik mis viisil meelde jääb eeldab see ikkagi materjali läbitöötamist ja raamatut on lihtsam konspekteerida (märksõnu välja kirjutada vm viisil) kui videot. Mina näiteks ei tunne oma kooliaegseid klassivendi-õdesid ära aga kui mõnda fakti ei mäleta siis oskan öelda mis raamatu umbes mitmendal lehel millises lõigus see oli. Ajalooharidusega inimesena ei mäleta ma ometigi enamikku aastarve aga tean, milline sündmus toimus enne ja milline vahetult pärast mingit märgilist sündmust, st seosed.
Mitte igat asja ei pea tuletama lõputult. Aga kes otsustab, mis on üleliigne ja mida tuleb lihtsalt uskuda? Eelneva põlve inimesed, kes tõsimeeli usuvad, et inimene omastab teksti kiiremini kui videomaterjali? Ja paar rida ülevalpool sa väidad, et õpilane peab materjali ise läbi töötama. Aga kui tegemist on selle peaaegu aksioomiga? Kas siis tuleks see läbi töötamise asemel hoopis võimalikult efektiivselt omastada? Omastamiseks tulebki materjal sh aksioomid ja nende kasutamine läbi töötada, siis jääb meelde. Lihtsalt vaatamisega meelde ei jää.
Mu oma lapsed on aeg-ajalt mingite talutöödega seoses küsinud, et miks seda või teist tehakse just nii ja ma ei oska vastata sest põlvest põlve väljatöötatud kogemuse alusel on nii tehtud, ma võtsin selle omaks ja mul ei tulnud omal ajal pähe seda oma vanematelt küsida, nüüd on juba mitukümmend aastat selleks liiga hilja.

...
Su eeldus, et videos on vähem infot, on vale. Palun uuri, enne kui väidad. Ma ei väida seda enda tarkusest.
...
... Aga ei saa avalikult tõsimeeli väita, et raamat annab info palju paremini edasi. Uuri palun, ei anna. No ei ole nii. ...

No selle uurimine on muu elu kõrval vähemalt paari aastane töö. Kahjuks ei tulnud omal ajal pedagoogika diplomitööd kirjutades sellise teema peale.
Hoopis kirjutasin lääne eriti skandinaavia haridussüsteemi perspektiivitusest võrreldes aasia nt Jaapani õpetamismeetoditega.

Väike viide raamatute raamatule elik Piiblile.
„Alguses oli Sõna ja Sõna oli Jumala juures ja Sõna oli Jumal.” (Johannese 1:1, 1997. a tõlge.) Tekstis Johannese 1:1 esineb väljend „jumal” (kreeka keeles theós) kaks korda, kuid originaaltekstis on neil väljenditel grammatiline erinevus, nii et see fraas tähendab „Sõna oli jumalik”.

[ivo86]

Info hulk väheneb järjekorras tekst-audio (suuline kõne)-video (suuline kõne koos liikuva pildiga)

Ei. Siin sa eksid. Edasi pole mõtet arutleda, kui Su põhieeldus juba on vale. Ja noh, kui juba piibli tsiteerimine appi võeti, siis polegi vist väga mõtet arutleda, või mis?

Selle uurimine ei ole mitme aasta töö. Uuri internetist. Piisab ka 5 minutist. Ei pea ennast tundide kaupa harima, aga süvene paar minutit ja Sa peaksid aru saama, et sa eksid ja levitad valeinfot siin.

Näiteks nii

Ja nii..

Et oleks ikkagi veel üle korratud, ma ei ole raamatute vastane, üldse kohe mitte. Neil on oma koht. Aga ei ole mõtet ka väita, et video on müra ja raamat ei ole jne.
Video annab tihtipeale info edasi paremini kui raamat. Võrdlus romaanist ja mängufilmist ei ole asjakohane.

[deus]

Ohmuseaduse pilt on vale ja valem on ka vale. Volt peaks amprit sikutama ja E=IR
Nii palju siis "lihtsast ja kiirest seletusest" skeemiga.
Siit tegelt paistab ilusti välja see, et videovaatajad ei tambi raamatuid aga emeriittasemele jõudnud sepikud tambivad videosid maa alla.
1,6lk teksti ja jooniseid minutis läbi hekselda ja veel arusaadavalt ja loogiliselt meelde jätta on natukene kõrgema klassi tegelase tunnus, kui tavainimese, sellist võrdlust ei saa ükski haritlane, eriti õpetaja, laiendada mitte ühelegi õpilasele ega inimesele. Mitte et ma ei usuks sind, et sa pole võimeline seda tegema, ikka usun aga samamoodi nagu ei saa eeldada, et kõikidel on kodus olemas 3 faasi, et puuri teritada või paari keevituskohta maha käiata, ei saa sellist üliinimlikku tingumust laiendada üldsusele.

Ma olen enda praktikantide peale küll ja veel tige olnud, et nahh te lähete seadme käsustikku videost vaatama, sealt ei saa isegi maha kopeerida käske ju ja kui pole just minusugune tegelane, kes on hinganud seadmete käsustikku, siis ei jää kohe kindlasti neile puhtalt video pealt vaatamisest meelde ka, mis sinna trükiti.

Veel enam. Sujuvalt kõik oponendid ignoreerivad küsimust, et kuidas klassiruumis tahvli ees olev õppejõud erineb kodus teleri vahendusel vaadatavast õppejõust?
Ma pean küll saladuskatte all tunnistama, et samas toas on palju parem asju selgitada, kui videopildi vahendusel aga kui häda käes ja füüsiliselt pole võimalik seda teha, siis videopilt on järgmine parim asi ja sealt edasi lihtsalt video ja sellele videole täienduseks teksti ja jooniseid kaasa, mis on tegelt video dubleerimine, sest alati saab pausile panna ja 3sec kestvasse kaadrisse pikemalt süveneda, kui pole just inimene, kellel piltmälu on ja loeb siin 1,6lk lehte minutis.

[honkomees]

Info hulk väheneb järjekorras tekst-audio (suuline kõne)-video (suuline kõne koos liikuva pildiga)

Ei. Siin sa eksid. Edasi pole mõtet arutleda, kui Su põhieeldus juba on vale. ...
Selle uurimine ei ole mitme aasta töö. Uuri internetist. Piisab ka 5 minutist. Ei pea ennast tundide kaupa harima, aga süvene paar minutit ja Sa peaksid aru saama, et sa eksid ja levitad valeinfot siin.

Näiteks nii

Ja nii..

...
Video annab tihtipeale info edasi paremini kui raamat. Võrdlus romaanist ja mängufilmist ei ole asjakohane.

Tegemist ei ole põhiEELDUSE vaid FAKTiga, ühes ajaühikus loetavas tekstis ON rohkem infot kui samas ajaühikus videos.
Internetil põhinevad teadmised ei ole teaduspõhised, selleks et oma seisukohti muudaksin tuleks ikkagi erinevaid teaduslike uurimusi lugeda aga see ei ole päevade küsimus.
Ka internet viitab et tekst on parem kui video nt
https://withoutbullshit.com/blog/five-reasons-text-better-video

If you search the Web for “text is better than video,” you get a lot of articles about why video is better than text. But read them carefully and you’ll find the main reason is “video is better at disrupting what you’re doing, intruding upon your work, and keeping your attention.”

That’s not better, it’s just louder and more interruptive.

[karlarnold]

Ma küsiks niimoodi, et kas siin on kedagi, kes ei nõustu väitega: „kui inimene usub, et raamat on PÕHIMÕTTELISELT parem kui video, siis ta on vaimupuudega ilma igasuguste jutumärkideta“?
Jalgpall on parem kui seks?
Joomine on parem kui söömine?

[honkomees]

...
Siit tegelt paistab ilusti välja see, et videovaatajad ei tambi raamatuid aga emeriittasemele jõudnud sepikud tambivad videosid maa alla.... Sujuvalt kõik oponendid ignoreerivad küsimust, et kuidas klassiruumis tahvli ees olev õppejõud erineb kodus teleri vahendusel vaadatavast õppejõust?
Ma pean küll saladuskatte all tunnistama, et samas toas on palju parem asju selgitada, kui videopildi vahendusel aga kui häda käes ja füüsiliselt pole võimalik seda teha, siis videopilt on järgmine parim asi ja sealt edasi lihtsalt video ja sellele videole täienduseks teksti ja jooniseid kaasa, mis on tegelt video dubleerimine, sest alati saab pausile panna ja 3sec kestvasse kaadrisse pikemalt süveneda ...

Mina küll ei tambi videot, see on väga tore lisaillustratsioon raamatule, nt sõjakroonika annab mingil määral edasi õhustikku kuid ei asenda lahingute kaarte, andmeid isikkoosseisu ja tehnika hulga ning omaduste kohta, mida on tunduvalt parem edasi anda trükitud kujul kui suulise esineja jutuga kas auditooriumis või videos, igal juhul ei jää see eriti meelde, tekstis saab alati arusaamatul kohal peatuda ilma hiirt kaasamata, vaid silmadega ja isegi uuesti üle lugeda.

Kui õpetamisest rääkida siis olen seisukohal, et kõige efektiivsem on õpetamine siis, kui õpetaja annab õpilasele ülesande ja suunised, milliste vahenditega (õpiku millised peatükid vms) see lahendada. Järgmise etapi kontrollib õpetaja tehtud tööd ja lahenduskäiku ning juhib vajadusel tähelepanu vigadele, äärmisel vajadusel seletab milles need vead seisnevad ja laseb teha nö vigade paranduse ehk lahendada analoogse ülesande uuesti. Sel viisil omandatud teadmised jäävad ka meelde, mitte ei ole järgmisel päeval unustatud. St iga normaalse vaimse arenguga õpilane peaks olema suuteline iseseisvaks tööks no vähemalt alates 3 klassist ja kogu see klassi ees aega raiskav seletamine tuleks ära jätta. Õpilase individuaalne töö ja õpetaja töö individuaalselt iga õpilasega.

[olli]

Tegemist ei ole põhiEELDUSE vaid FAKTiga, ühes ajaühikus loetavas tekstis ON rohkem infot kui samas ajaühikus videos.

See on täiesti absurdne väide. Esiteks, tuleks muidugi defineerida ära "info". Selles pole kahtlustki et bitte ja baite sisaldab video kordades rohkem kui tekst. Samas olen veendunud et professionaalne video sisaldab ka kasulikku infot rohkem. Eelkõige oleneb see muidugi "näitleja" tasemest. Lihtne näide. Olen viimasel ajal oma RAV4 mitu keskmisest keerulisemat remonti teinud. Iga asja jaoks on olemas video pikkusega umbes 5 minutit. Sellest videost saab teada kõik alates varuosa koodidest, mutrivõtme suurusest kuni selleni kustkaudu jahutusvedelik välja lasta et terve tuba seda täis ei oleks ja mis momendiga pärast poldid kinni tagasi keerata. Lisaks selle et millise ussiaugu kaudu seda tööd üldse tegema peab et ligi pääseda, kuidas mootorit natuke kergitada, et õige polt välja mahuks tulla, mis kujuga võti kuhu paremini sobib jnejne. Tegu on professionaalsete videotega, tehtud varuosa müüjate poolt. Nad reaalselt oskavad asju näidata nii et valgustus on õige, kaamera ei värise ja sõrm objektiivil ees ei ole. Selle 5 minuti sees on reaalselt kogu info olemas. Ja vajadusel veel hulka rohkem. Võibolla on asi minus aga kui ma 5 minutit pühendaks video asemel võõrkeelse teksti lugemisele, siis selle ajaga ma seda tööd kindlasti nii selgeks ei saa.

[margus61]

Ohmuseaduse pilt on vale ja valem on ka vale. Volt peaks amprit sikutama ja E=IR

Lisaksin, et on veel üks väga sarnase nimega seadus, nimelt Ohmi seadus. See defineerib voolutugevuse (ehk siis vormis I=), mis on võrdeline potentsiaalide vahega mingil takistusel ja pöördvõrdeline takistuse suurusega.
Wikipeediat ei saa usaldada sellistas asjades (kuigi on samal seisukohal), kinnituseks leidus mingisugune vähemalt minu silmis pädevam allikas:
https://www.britannica.com/science/Ohms-law

[ivo86]

Info hulk väheneb järjekorras tekst-audio (suuline kõne)-video (suuline kõne koos liikuva pildiga)

Ei. Siin sa eksid. Edasi pole mõtet arutleda, kui Su põhieeldus juba on vale.

Tegemist ei ole põhiEELDUSE vaid FAKTiga, ühes ajaühikus loetavas tekstis ON rohkem infot kui samas ajaühikus videos.

Ei ole, täpselt risti vastupidi on. Kuidas Sa vastupidi välja oskasid lugeda, jääb arusaamatuks. (Erandina - Teatud infot on videoga raske edasi anda, tabeleid näiteks!).
Üks pilt ütleb rohkem kui mitu sõna? Video on liikuv pilt.

Aga ma rohkem ei viitsi vaielda, sest mulle tundub, et sa oled "vaimupuudega". Ära siis vihasta, see ei pidanud päris olema, kui jutumärgid ümber panna.

Jutumärgid ju tähendavad, et asi pole päris, või kuidas? Vanasti vähemalt nii õpetati...

[deus]

Kokkuvõtvalt saab tegelikult öelda, et senikaua kuni v6sa videosid youtube miskisse kanalasse genereerima ei hakka, ei tegele ta liigse rämpsu tootmisega ja saab teema lukku panna.

[v6sa]

Kokkuvõtvalt saab tegelikult öelda, et senikaua kuni v6sa videosid youtube miskisse kanalasse genereerima ei hakka, ei tegele ta liigse rämpsu tootmisega ja saab teema lukku panna.

Ma protesteerin otsustavalt! Isegi need, kes saavad, ei tohi (sest teemalooja keelab) ja ei või (sest see oleks sigadus foorumisootsiumi vaimsele tervisele)!

Siinkohal julgen video eest ambrasuurile viskunutele piiksatada, et vähemalt pool, kui mitte enamus netisringlevast videomaterjalist on kõnts (tahtlik pettus, oskamatus, teadmatus, käsitööoskuste puudumine) või vaid sellele inimesele olulised koduvideod, millest õppida on eelkõige antropoloogil. Asjalikke videosid küll leidub, aga nende ülesleidmiseks tuleb omakorda aega kulutada saasta väljapraakimisele. Siinkohal on palju abi neist, kes ise sama raja läbikäinuna jaksavad viidata vaatamist väärivatele. Või hoiatada teadliku pettuse eest (mida on enamus Enneolematutest Paljastavatest Videotest).

Mitte, et trükitud tekst oleks alati kuld...

Ühesõnaga, palun jätkata.

[indreksirk]

Kõnede esitamisel kehtib lihtne valem - ühe lehekülje A4 teksti ettekandmiseks kulub 5 minutit. Ehk suuliselt saab ühes tunnis ette lugeda 12 lehekülge teksti. Mitte 50 ega 100. kiiremini lugedes ei ole see enam arusaadav. 

Video ja kirjalik tekst ei ole vastandid, vaid täiendavad teineteist. Kirjaliku teksti eelis on näiteks see, et on võimalik keerata lehti kiiremini edasi, kui konkreetne info ei paku huvi. Või valida sisukorrast välja enda soovitud peatükk. Video puhul ei ole see võimatu, kuid eeldab video koostaja poolt spetsiaalse programmi koostamist ning selle puudumisel tuleb ikka kogu video läbi vaadata, et teada saada, kas seal on vajalik info. 

Levinud teemadel on palju praktilisi videoid ning kasutan seda. Kuid iga asja kohta ei ole, mistõttu vanemate asjadega tegelemisel on asendamatu ka kirjandust lugeda. Ka uuemate asjadega seotud videote puhul tuleb vahel ikka üle kontrollida, kas videos räägitakse faktidest või on tegemist lihtsalt "suunamudijaga", kes räägib seda, mis parasjagu keelele tuli. Tehnilist kirjandust üldjuhul võib usaldada, kuna see enne trükkikotta saatmist on tavaliselt mitme inimese polt üle kontrollitud. 

Koolitunnid peaksid ikka maksimaalselt olema vahetu kontaktina, kuna koolidel on ka laiem roll, kui lihtsalt teadmisi anda. See tarkus, mis 12 aastaga lastele antakse, on tegelikult omandatav paari aastaga, kuid lastel on vaja ka sotsiaalseid oskusi ja keegi peab nendega tegelema, kui vanemad on tööl. Videotunnid on kindlasti hea alternatiiv, eriti olukorras, kus on vaja järele õppida, kuna ei saanud kooli minna või ei saanud seal aru. 

Kumb on ainuõige - naastrehv või lamell?

[olevtoom]

...
Kumb on ainuõige - naastrehv või lamell?

Mõistlik jutt. Aga küsimuse vastus on loomulikult Linux.

[aavu]

Ma pean küll saladuskatte all tunnistama, et samas toas on palju parem asju selgitada, kui videopildi vahendusel

Olen poolt! Videos pole võimalik esitada lisaküsimusi kui miski jäi arusaamatuks. Koolitunnis saab küsida.

Video puudus on tihti kõrvalise mula ajamine, et märkige ikka selle ülespidi pöidlaga ja tellige kanal ja minu nimi on see ja see jne. Asjast räägitakse kuni 90% ajast ja palju on jutu kordamist. Viimasel ajal, eriti seoses venekeelsete ukraina jutumeeste vaatamisega on silma jäänud jututeemade eraldamine ja nende sisu näitamine selle kerimise riba peal. Saab näiteks euroabi paketist rääkimise vahele jätta ja vaadata seda kohta kus juttu bahsmutist või solesdarist. Oli mõni päev tagasi sellise võimalusega videole viide ka siin foorumis. Panen pildi ka sellise võimaluse kohta.

[Econoline]

Ma ei olnud kunagi poole sajandi jooksul mõelnud, et mis on pii, jah, väärtust teadsin valemeid kasutasin kui vaja, aga nüüd tänu "totrale" videole ma tean, mis ta on. Kuidas see mõmmi ja aabitsas oligi: aitäh postitajale ! Ohmu pilt jääb edasiseks ohmule, ju jõuab ka seda mõista ehk!

[olevtoom]

Ma ei olnud kunagi poole sajandi jooksul mõelnud, et mis on pii, jah, väärtust teadsin valemeid kasutasin kui vaja,  ...

Sellisel juhul tuleb näpuga näidata matemaatikaõpetajale, kes oleks pool sajandit ebakindlust suutnud paari lausega ära hoida.