Abipalve tagasideks

Endiselt, ma ei ajanud sassi! Riik ei võrdu valitsus ju! Riiki peab usaldama, valitsus on kõigest riigi osahulk, kelle rahvas on valinud end esindama ja kelle üle ülejäänud riigi institutsioonid valvavad. Kui riiki ei usalda, on aeg ära kolida kohta, kus sinu arust on usaldusväärsemad tegelased riigi moodustanud.
Vasta

Ei väsi kordamast, et usaldus põhineb võimalusel kontrollida, st kontrollimise arusaadavusel igaühele sh poetagusele lamemaalasele. Paberhäälte kastipanekust, laualekallamisest ja sorteerimisest ning häälte kokkulugemisest saab iga valimisvaatleja aru, e-valimiste vaatleja aga jälgib "šamaanide" tegutsemist mingi "masina" ümber, tal pole füüsiliselt võimalik veenduda, nt et "masinale" pole juba algselt sisse programmeeritud iga 2 hääle ümberkodeerimine oravate hääleks vms. 
Samahästi ei ole mul võimalik veenduda, mis päritolu "molekulid" liiguvad traadis minu kodus, on need rohelised, tuuma või põlevkivist väljapigistatud "molekulid'', üks elekter kõik.

https://www.valimised.ee/et/riigikogu-va...valimistel
Vasta

(13-03-2023, 23:43 PM)honkomees Kirjutas:  tal pole füüsiliselt võimalik veenduda, nt et "masinale" pole juba algselt sisse programmeeritud iga 2 hääle ümberkodeerimine oravate hääleks vms. 

See on lihtsalt tuim ja järjepidav valeinfo levitamine. Võiks juba ükskord ära lõpetada ehk. Kõik protseduurid on jälgitavad. Alustades arvutisse tarkvara installimisest nullist. Sealhulgas avatud lähtekoodiga valimisserveri tarkvara kokku kompileerimine, kasutades avatud lähtekoodiga kompilaatorit jne. See et Sina seda teemat ei tonka, ei tähenda et poleks võimalik. Aga eks seetõttu ongi kahtlejatel võimalus paberil hääletada. E-hääletus on võimalus, mitte kohustus.
Vasta

(13-03-2023, 23:54 PM)olli Kirjutas:  
(13-03-2023, 23:43 PM)honkomees Kirjutas:  tal pole füüsiliselt võimalik veenduda, nt et "masinale" pole juba algselt sisse programmeeritud iga 2 hääle ümberkodeerimine oravate hääleks vms. 

See on lihtsalt tuim ja järjepidav valeinfo levitamine. Võiks juba ükskord ära lõpetada ehk. Kõik protseduurid on jälgitavad. ...
Valeinfo on see et iga tavakodanik on võimeline kontrollima, vaatlema "jälgitavaid protseduure".
Usaldus põhineb kontrolli arusaadavusel. 
Kuna seda käega katsutavat on võimatu saavutada arvutis siis järeldub ...
Vasta

Et see jauramine ka ei lõpe juba selle hääletamise võimaluse üle...
Seda mida nõutakse-tõesta ära mulle, et seal ei peteta...
Üldlevinud praktika on, et süüd tuleb tõestada kui kedagi süüdistada mitte vastupidi.
Antud hetkel on see täiesti tegemata ja ma näen, et kes kõvemini kisavad pole kasutanud oma seaduslikke võimalusi valimiskomisjonide tööst osavõtuks ja vaatlemiseks.
Vastasel juhul, teatavasti valimiskomisjoni tegevus protokollitakse ja seal saab kõva selge häälega välja öelda, et minu arvates on rikutud seda ja toda punkti ning seepärast tuleb tulemus tühistada.
Selle asemel aga mindi riigikohtusse asjaga, millest sai igaüks kes valimisseadust mõttega lugenud aru, et see asi nii ei tööta.
Maksti juristidele selle asemel et maksta spetsialistidele, keda tuuakse näiteks, et süsteem on mäda ja minna nendega valimisi vaatlema.
Kes niisama kaasa karjuvad võiks teha kodutöö ära, et kes oli kus komisjonis ja kas seal protokolliti need kahtlused.
Vasta

(13-03-2023, 23:54 PM)olli Kirjutas:  See on lihtsalt tuim ja järjepidav valeinfo levitamine. Võiks juba ükskord ära lõpetada ehk. Kõik protseduurid on jälgitavad. Alustades arvutisse tarkvara installimisest nullist. Sealhulgas avatud lähtekoodiga valimisserveri tarkvara kokku kompileerimine, kasutades avatud lähtekoodiga kompilaatorit jne. See et Sina seda teemat ei tonka, ei tähenda et poleks võimalik. Aga eks seetõttu ongi kahtlejatel võimalus paberil hääletada. E-hääletus on võimalus, mitte kohustus.

Olli, kas sa sellele oled kunagi mõelnud, et mida keerulisem on andmete töötlemise süsteem seda suurem on tõenäosus vigadeks ja ka soodsam pinnas tahtlike "vigade" jaoks? Mida ma öelda soovin on see, et lihtsa andmetöötluse jaoks ei ole vaja keerulist süsteemi, eriti kui seda süsteemi on vaja kord nelja aasta tagant. Nagu ütles Antoine de Saint-Exupery: "Täiuslikkus on saavutatud mitte siis, kui enam midagi juurde lisada pole, vaid siis, kui enam midagi ära võtta pole." Ma olen mõelnud, et kui e-hääletamise süsteem(id) oleks pädevad, küllap nad leviks nagu kulutuli ka mujal maailmas.

Ilmselt leiaks igaks elujuhtumiks mingi mõttetera kui hästi otsida, aga Bertrand Russell on öelnud, et "The trouble with the world is that the stupid are cocksure and the intelligent full of doubt." Ma ei soovi end sellega upitada nagu ehk mõnele esimesena pähe kargab, vaid viidata, et minust mõõtmatult intelligentsemad on leidnud vajalikuks seda väljendada. Ju on selleks siis põhjust. Muide, ma näen seda Russelli mõttetera kahetahulisena, et ei üks ega teine - ehk jäärapäine kindlus oma õigsuses ning samuti pidev kahtlus oma õigsuses - pole head...
Vasta

Tsiteerides siin ühte filmi: 18 sajandil pisikud, polnud olemas noh, mitte midagi, tühjus. Keegi isegi ei suutnud mõelda sellise asja peale. Mitte ükski täie mõistusega inimene. Ja siis tuli see Semmelweis, tuli Semmelweis. Hakkas inimesi veenma, noh tegelt teisi arste enamasti, et on olemas sellised pisi pisi pisi asjakesed, halvad asjakesed, nähtamatud asjakesed, pisikud ja need teevadki keha haigeks. Ta üritas veenda lihtsalt, et arstid käsi peseks. Mis sel vennal häda oli? Hull? Pisikesed nähtamatud asjad?

Tänapäeval keegi ütleb sulle, et pisikuid pole olemas, see on ainult seebi ja pesuvahendite müügimeeste vandenõu, siis on tema hull!
Vasta

(14-03-2023, 00:44 AM)2715 Kirjutas:  Üldlevinud praktika on, et süüd tuleb tõestada kui kedagi süüdistada mitte vastupidi.
Üldlevinud praktika on ka see, et kui kahtlustataval on vettpidav ja kontrollitav alibi, siis selle ta ka välja käib, mitte ei jaura stiilis, et kõik on korras ja palun uskuge, mul on alibi, aga vot missugune täpselt, seda teile ei ütle!

Puruks ja pool pööret tagasi!
Vasta

Loodetavasti on valimistega kõik korras ja loodetavasti on ka alltoodud lõigus faktid õiged, pärit on Delfist:

Tähelepanelikud vaatlejad on välja toonud, et peaminister Kaja Kallas, valimiskomisjoni esimees Oliver Kask ja valimisteenistuse juht Arne Koitmäe on kõik kursusekaaslased Tartu Ülikooli õigusteaduskonnast.
Eriti äratab kahtlust Koitmäe, kes ülikooli ajal millegi erilisega silma ei paistnud, aga on teinud riigistruktuurides muljetavaldavat karjääri.
Märgitakse, et tekitab küsimusi, kui juhtiva poliitiku hääli loeb tema kursavend, keda juhib teine kursavend ja riigikohtus otsustab asja üle kolmas kursavend…
E-hääletuste ajal on see kursus hoidnud enda käes valimiskomisjoni esimehe kohta läbi mitme inimese, e-hääletuse kasutuselevõtu ajal oli neljas kursavend Norman Aas peaprokurör ja hoidis eos ära probleemid (koos kriminaalpolitseid juhtinud abikaasa-kursaõe Krista Aasaga, end. Kull) … Päris ilus see välja ei näe.
Kõik astusid ülikooli õigusteadust õppima 1994. aastal. Nomimaalajaga (1998) kõik ei lõpetanud, paljud lõpetasid reaalselt 1999 (sealhulgas ka Kaja Kallas ja Oliver Kask).

Valimiskaebusi arutava kolleegiumi esimees, Ivo Pilving veel üks kodanik samalt kursuselt.  

Triumph GT6, Corvair Spyder, Datsun 280Z, BMW E21, VW Buss
Vasta

Kui sa vaid teaks, kui paljude omavahel kursavendade ja laborikaaslaste ja robootikaklubi liikmete käes meie eesti it maailm on alates haiglast kuni mnt ning kaitseväeni, siis viskaks juba arvutit aknast välja ja kiirabi ei julgeks elu sees järgi kutsuda...
Üldiselt aga on juristidel selline asi olemas nagu ametieetika, see näeb nii välja, et kokku saades tööst ei räägita saab rõhuda teadmatusele, kui reaalselt ei teagi. Kehtib ka IT alal, pole vaja teada, kes millises baasis näppe sees hoiab, parem on rääkida kalastusest või paadimootoritest kui tööst, mis tihtipeale on konfidentsiaalne nii mitmeski tasandis ja keegi ei küsi ka.
Vasta

(13-03-2023, 21:15 PM)spitfire Kirjutas:  Mulle on tegelikult arusaamatu kust tuleb selline surve digi hääletuse poolt. See digikasti pauk on teada, et tuleb, küsimus on ainult millal. Täna lahendatakse need keisid sel meetodil.

Eks siis jääme seda pauku ootama. Senikaua kui paugutada üritab mees, kes ei tea isegi kuhu kaevata või kuidas kedagi esindada, võivad valged jõud rahumeeli kokkuvarastatud häälesaaki nautida. Lõiguke artiklist:


Helme soovis esitada kaebuse Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna nimel. EKRE põhikirja järgi on erakonna esindamiseks vaja juhatuse kolme liikme allkirja, kuid kaebusel oli ainult Helme allkiri. Riigi valimisteenistus juhtis sellele tähelepanu, mispeale palus Helme käsitleda seda tema kui eraisiku kaebusena.

Müün: keermetõrv, puidulakk, alumiiniumtorud.
Vasta

(14-03-2023, 00:44 AM)2715 Kirjutas:  ...
Seda mida nõutakse-tõesta ära mulle, et seal ei peteta...
Üldlevinud praktika on, et süüd tuleb tõestada kui kedagi süüdistada mitte vastupidi ...
Veelkord, ausad valimised peavad ka NÄIMA ausatena. St tavakodanik (poetagune lamemaalane) peab aru saama.

P.S. Süütuse presumptsioon ei kehti igal pool, nt riigi töötajad peavad iga päev tõestama, et nad pole korruptandid elik läbi viima riigihankeid. Samas kui enamasti on juba varem teada, kes on võimeline pakkkuma kvaliteetset ja odavat teenust. Lihtsam oleks usaldada ametnikku ja süüdistada teda vaid vettpidavate korruptsioonitõendite puhul. Kas nt et võitja on kursavend on põhjuseks süüdistada, ma ei näe.
Vasta

(14-03-2023, 07:43 AM)honkomees Kirjutas:  
(14-03-2023, 00:44 AM)2715 Kirjutas:  ...
Seda mida nõutakse-tõesta ära mulle, et seal ei peteta...
Üldlevinud praktika on, et süüd tuleb tõestada kui kedagi süüdistada mitte vastupidi ...
Veelkord, ausad valimised peavad ka NÄIMA ausatena. St tavakodanik (poetagune lamemaalane) peab aru saama.

P.S. Süütuse presumptsioon ei kehti igal pool, nt riigi töötajad peavad iga päev tõestama, et nad pole korruptandid elik läbi viima riigihankeid. Samas kui enamasti on juba varem teada, kes on võimeline pakkkuma kvaliteetset ja odavat teenust. Lihtsam oleks usaldada ametnikku ja süüdistada teda vaid vettpidavate korruptsioonitõendite puhul. Kas nt et võitja on kursavend on põhjuseks süüdistada, ma ei näe.
Kas sina võid käe südamele panna? Iga päev? 
Mul on olnud juhus, kus, minnes pabervalimistele hääletama, olin ma juba ära valinud, sedel välja võetud ja allkiri antud Cool ma polnud ainus selline. Sellest ajas pean pabervalimisi kõige vähem võltsimiskindlaks asjaks siin maailmas.

Kes oskab, see teeb - kes ei oska, see õpetab!
Vasta

(14-03-2023, 07:43 AM)honkomees Kirjutas:  
(14-03-2023, 00:44 AM)2715 Kirjutas:  ...
Seda mida nõutakse-tõesta ära mulle, et seal ei peteta...
Üldlevinud praktika on, et süüd tuleb tõestada kui kedagi süüdistada mitte vastupidi ...
Veelkord, ausad valimised peavad ka NÄIMA ausatena. St tavakodanik (poetagune lamemaalane) peab aru saama.

P.S. Süütuse presumptsioon ei kehti igal pool, nt riigi töötajad peavad iga päev tõestama, et nad pole korruptandid elik läbi viima riigihankeid. Samas kui enamasti on juba varem teada, kes on võimeline pakkkuma kvaliteetset ja odavat teenust. Lihtsam oleks usaldada ametnikku ja süüdistada teda vaid vettpidavate korruptsioonitõendite puhul. Kas nt et võitja on kursavend on põhjuseks süüdistada, ma ei näe.

Tavakodanik=poetagune lamemaalane? Mis see on nali või?

Ja ei pea küll iga idioot kõigest aru saama. Poetagune lamemaalane on ise süüdi, et ta selline on. Mitte Kaja Kallas ega Nato. Tema ise. Sa arvad, et paberhääletamise korda see poetagune mõistab või?

Sa ikka väga vägevalt toidad praegu stereotüüpi maal elavast rumalast traktoristist. Millest on muidugi kahju, sest minu jaoks ei ole tavakodanik poetagune lamemaalane ja mul on väga kahju, et sa meie ühiskonda nii näed.
Vasta

(14-03-2023, 08:43 AM)metsakohin Kirjutas:  Mul on olnud juhus, kus, minnes pabervalimistele hääletama, olin ma juba ära valinud, sedel välja võetud ja allkiri antud Cool ma polnud ainus selline. Sellest ajas pean pabervalimisi kõige vähem võltsimiskindlaks asjaks siin maailmas.
Kui sa polnud juba aastaid valimas käinud, siis võidi arvata, et ega sa seegi kord tule ja mõni "lahke" inimene hääletas ka sinu eest. Tõenäolisem on siiski, et mõni hajameelne kodanik kirjutas oma allkirja valele reale ja laua taga istuv tädi ka ei viitsinud eriti vaadata. Siis oleks tulnud dokumendilt oma allkirja näidata ja öelda, et oot-oot, see pole ju üldse minu allkirja moodigi. Või kui oli, siis oli tegu juba ilmselge võltsimisega ja tulnuks politsei kohale kutsuda ja käekirjaekspertiisi nõuda. Ilmselt oleks tulnud selles jaoskonnas siis kordusvalimised teha, kui dokumentides on suur segadus ja allkirjad valede ridade peal.

Puruks ja pool pööret tagasi!
Vasta

(14-03-2023, 01:10 AM)Mossemees Kirjutas:  Üldlevinud praktika on ka see, et kui kahtlustataval on vettpidav ja kontrollitav alibi, siis selle ta ka välja käib, mitte ei jaura stiilis, et kõik on korras ja palun uskuge, mul on alibi, aga vot missugune täpselt, seda teile ei ütle!
Missugune see alibi siis välja peaks nähema, et herr Mossemees seda usuks ja on härra teinud ka mõne reaalse liigutuse valimiste kui sellise mõistmiseks?
Valimisseadus on ikka läbi loetud?
Elektriliste valimiste süsteem on avatud koodiga teatavasti ja seda on ka võimalik lahti võtta ja analüüsida mida ta teeb ja kui on teadmised siis on seda võimalik kontrollida.
Kui on kaebusi, siis on võimalik need esitada ja paluda häälte ülelugemist kui on kahtlus selle arvuti suhtes mis hääled kokku loeb.

See vaidlus ei vii kuhugi ja on nagu malemäng tuviga.
Sa võid tede ju etturiga võita aga ta ajab nupud laualt maha, keksib võidukalt laual ja pasandab selle täis.
Vasta

mossemees kirjeldas just sügavalt ja põhjalikult ära, miks pabervalimine lonkab kahte jalga ja järeldusena toob, et kõik on kosher - paralleelid?!?!
Digi puhul ma võin vähemalt kindel olla, et sellist jama ei juhtu, et mingi tädi uneleb laua taga, äkki uneles terve kastitäie Edgari hääli juurde ja hunniku Siimu hääli prügikasti???
Vasta

(14-03-2023, 01:26 AM)spitfire Kirjutas:  Loodetavasti on valimistega kõik korras ja loodetavasti on ka alltoodud lõigus faktid õiged, pärit on Delfist:

Tähelepanelikud vaatlejad on välja toonud, et peaminister Kaja Kallas, valimiskomisjoni esimees Oliver Kask ja valimisteenistuse juht Arne Koitmäe on kõik kursusekaaslased Tartu Ülikooli õigusteaduskonnast.
Eriti äratab kahtlust Koitmäe, kes ülikooli ajal millegi erilisega silma ei paistnud, aga on teinud riigistruktuurides muljetavaldavat karjääri.
Märgitakse, et tekitab küsimusi, kui juhtiva poliitiku hääli loeb tema kursavend, keda juhib teine kursavend ja riigikohtus otsustab asja üle kolmas kursavend…
E-hääletuste ajal on see kursus hoidnud enda käes valimiskomisjoni esimehe kohta läbi mitme inimese, e-hääletuse kasutuselevõtu ajal oli neljas kursavend Norman Aas peaprokurör ja hoidis eos ära probleemid (koos kriminaalpolitseid juhtinud abikaasa-kursaõe Krista Aasaga, end. Kull) … Päris ilus see välja ei näe.
Kõik astusid ülikooli õigusteadust õppima 1994. aastal. Nomimaalajaga (1998) kõik ei lõpetanud, paljud lõpetasid reaalselt 1999 (sealhulgas ka Kaja Kallas ja Oliver Kask).

Valimiskaebusi arutava kolleegiumi esimees, Ivo Pilving veel üks kodanik samalt kursuselt.  
Iseenesest ju ilusasti vormistatud vandenõuteooria aga inimesele kes tunneb pea kõiki mainitud inimesi aastakümneid, ei ole võimalik juttu nende rikkis moraalsest kompassist mahamüüa.

_______________________
Koledate Kastikate Klubi
Vasta

Valimised valimisteks aga muret teeb hoopis kõrvalteema hobigaraaži ehitusest. Maja peaks ikka olema selline, et lihtinimene ka aru saab. Talad mis korraga lükkavad ja tõmbavad? Mina oma humanitaarharidusega vaatan neid pilte ja aru ei saa. Miks ei võiks majad olla sellised, et vaatad peale ja kohe saad aru, et püsib. Näiteks on tugevad palgid, maakivid ja eterniit, tuttav värk ühesõnaga ja üldse ei oleks vaja veiderdada mingite uute materjalide ja tehnoloogiatega. Korralik inimene saaks sellises majas täiesti normaalselt oma asjad aetud. Projekt pole tegelikult muud kui jooned ja numbrid paberil, kas tõesti pimesi usute projekteerijat?
Vasta

(14-03-2023, 11:50 AM)bom Kirjutas:  Valimised valimisteks aga muret teeb hoopis kõrvalteema hobigaraaži ehitusest. Maja peaks ikka olema selline, et lihtinimene ka aru saab. Talad mis korraga lükkavad ja tõmbavad? Mina oma humanitaarharidusega vaatan neid pilte ja aru ei saa. Miks ei võiks majad olla sellised, et vaatad peale ja kohe saad aru, et püsib. Näiteks on tugevad palgid, maakivid ja eterniit, tuttav värk ühesõnaga ja üldse ei oleks vaja veiderdada mingite uute materjalide ja tehnoloogiatega. Korralik inimene saaks sellises majas täiesti normaalselt oma asjad aetud. Projekt pole tegelikult muud kui jooned ja numbrid paberil, kas tõesti pimesi usute projekteerijat?
Smile Smile Smile Smile  hea.
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 1 külali(st)ne