Paat - Progress 2 aastast 1976
#1

Tere,
Otsustasin kajastada ühte oma nokitsemist. Põhjused võin ka välja tuua:


1)Oma projektide näitamist pidi liiga vähe olema, sest kardetakse kriitikat. Mina ei karda. Tean ise ka, et tuleb nagu tuleb, aga teen ikkagi. Sest tahan. Kriitika on ka teretulnud, vaidlen vastu või neelan alla. Ei kavatse solvuda.
2)Äkki sai midagi õigesti ka tehtud kogemata ning keegi saab mõtteid, nõu või isegi šnitti võtta.
3)Muidu keegi ei usu, et ma peale videode vaatamise garaazi alla ka satun. Harva ja valesti, aga satun ikka.
Nüüd peategelasest ka. 2016 aastal otsustas mu Isa, et peale eluaeg aeru- ja täispuhutavate paatidega mässamist tahab tema mootorpaati. Võttis kätte ja ostis ühe. Nagu aga vaesele Lõuna-Eesti inimesele kohane on, ei hakanud hammas Busterile peale ning valitud sai Progress ja mitte kõige uuem ega uhkem.

Ühel päeval oli Isa lihtsalt mul garaazi ees "Ostsin ära. Mis edasi teeme?"


[Pilt: 1.jpg]
Talvine aeg, otsustasime siis üle vaadata ja kokku leppida, et mis ma selle vanniga kevadeks teen, et saaks kalale koos minna. Taga oli 15 hp Honda 4 takti, rumpeljuhtimisega. Originaal roolisüsteem, mis toimib mööda paati ringiratast veetud trossiga, oli ligadi-logadi, aga suures osas komplektne. Paat oli parajalt must ja sisu oli ikka väga räbal. Või noh, polnudki teist.


[Pilt: 2.jpg][Pilt: 3.jpg][Pilt: 4.jpg][Pilt: 8.jpg][Pilt: 9.jpg]
Kuna paat Isa oma, siis teostus jäi mulle, aga lahenduse valimine talle. Sooviti rooliga juhtimist ja siledat põhja, et saaks soovi korral ka paadis öö ära veeta suvel või pikutada.


[Pilt: 10.jpg][Pilt: 11.jpg]

Rooliga juhtimise mõtlemisel jõudsime selleni, et Honda päramootor sai müüdud ja Käreverest üks 25 hp 4 taktiline Mariner asemele toodud, kus pult kohe kaasas. Küll aga muutus mootor kohe ka raskemaks ning seega oli vaja pära ka tugevamaks teha. Lisaks siis ka sile põhi teha + istmed, mis samas välja käiks vajadusel, et siledat põhja pinda saada ning paadiga tonkale sõites oleks hea kalda peal ka nende toolide peal istuda vajadusel. Mõeldud, tehtud. Eelarve oli madal, üleliigseid kulutusi teha ei tahtnud.
Paati põhjalikumalt uurides sai ka selgeks, et ei ole tegemist prillikiviga ning ahter on nagu sõelapõhi. Kuna seda alumiiniumit keevitada väidetavalt ei õnnestu, tuli läheneda neetide, sikaflexi jms-ga. Kalalkäimise rõõmu see ei vähenda. Ja profülaktiliselt sai siis juba sikaflexiga paat seestpoolt strateegiliselt ka üle käidud.


[Pilt: 12.jpg][Pilt: 13.jpg][Pilt: 14.jpg][Pilt: 15.jpg]
Väga suurt muret samas ei tundnud ka - selle paadi jõudmine soolasesse vette on praktiliselt välistatud. Me oleme ikka lombi ja nire mehed.

Roolisüsteem sai korrastatud originaalis, enam-vähem. Esiteks, kuna moodne süsteem oli kallis ning samas ka Emajõel oleva Jõe paadisadama spetsialistid soovitasid nii jätta. Tross pidi olema jõel palju tundlikum. Küll sai rool uue kuue, Isa käe all.


[Pilt: 16.jpg][Pilt: 16-2.jpg][Pilt: 16-3.jpg][Pilt: 16-4.jpg]
Sisu ka natuke mootorpaadi moodi, moodsat elektroonikat ja uhkeid asju, et enam nii vanni tunnet poleks.


[Pilt: 16-6.jpg][Pilt: 16-7.jpg][Pilt: 16-8.jpg][Pilt: 16-9.jpg]

Ja nii sai väga väikseid täiendusi tehes mitu head aastat kala käidud. Juurde sai pandud pilsipump, navigatsiooni tuled jms. Lapsi ja naisi sai isegi tuubiga lohistatud, suuremate meeste jaoks jääb jõudu väheks. Liigutud sai peamiselt Emajõel ja Õhnel. Oli väga lõbus aeg ning sai palju uusi elamusi.

Jätkub..
Vasta
#2

Kahjuks ühel hetkel aga paadi omanik lahkus siit ilmast ning paat jäi minu pidada. Kuna eelmisele omanikule paat väga meeldis, otsustasin paati veel ilusamaks ja samas praktilisemaks sättida, et head mälestust veel kauaks jaguks. Lisaks kinkisid head sõbrad mulle võimaluse teha endale väikelaeva juhi load, millest sai ka kinni haaratud, aga kuna 25 hp on kalastamiseks väga hea valik, ei hetkel plaanis seda välja vahetada, kuna seda peaks tegema koos paadiga ilmselt. Selgituseks - kuni 30hp võib sõita ilma lubadeta ja sealt edasi on lube vaja.

Panin kirja asjad, mis mind paadi puhul häirisid ning hakkasin tegelema. Aega kulus..  10x rohkem, kui ma alguses plaaninsin.

[Pilt: 17.jpg][Pilt: 18.jpg][Pilt: 20.jpg][Pilt: 21.jpg][Pilt: 22.jpg][Pilt: 23.jpg][Pilt: 24.jpg][Pilt: 25.jpg][Pilt: 26.jpg][Pilt: 28.jpg]
Esiklaas oli alguses plaanis tellida veremaalt, aga sain ühte katusda ja vaadata ning otsustasin ikkagi ise teha, et oleks selline hea tugev raam, millest kinni võtta ja kangutada, kui vaja on.
[Pilt: 30.jpg][Pilt: 32.jpg][Pilt: 33.jpg]
Mootori eelmine kinnitus ei tundunud mulle antud paadi küljes piisavalt jäik,  eriti vahepeal tuubi vedades jõnksutada ja jaurata ka. Otsustasin natuke asja korrastada ja samas veel tugevamaks ehitada.
[Pilt: 34.jpg][Pilt: 35.jpg]
Ja kuna ühel ilusal suvepäeval paati garaazist välja tõmmates avastasime, et roolitrossist oli järel täpselt ÜKS kiud, siis otsustasin ka selle süsteemi ikkagi moderniseerida ja ühtlasi viia rooliratta teise pardasse.

[Pilt: 36.jpg][Pilt: 37.jpg][Pilt: 38.jpg][Pilt: 39.jpg]


Selline ta siis hetkel sai, ühe suve on juba saanud ka veepeal käia, aga mul pole ühtegi sellist pilti tervikust, kus mõni sõber peal ei ole ning seega neid pilte ei taha siia panna.

Tuleval suvel võin selle vea parandada.

Mida veel tulevik võiks tuua - katusest tunnen puudust vahel, aga see on maru kallis ettevõtmine, kui korralikult teha ning paadi eesmärk pole kunagi ka otseselt poosetamine olnud, vaid pigem ikkagi teatud mõistlikku eelarvesse mahtudes kalastada ja paaditada. Elame-näeme.

Kohtume vee peal!

PS! ma loodan, et see nokitsemine ikkagi antud foorumisse sobib. Traktor nagu ei ole, aga poolenisti vanatehnika küll.
Vasta
#3

Minu silmale vägagi sobib. Eriti selle tõttu, et asjal on Lugu taga.

Palju täiendused kaalu on lisanud?

On lisakaalu vee peal liikudes tunda ka?
Vasta
#4

Hea küsimus. Mul puudub võrldusmoment sama mootoriga kergemas lastis. Aga kindlasti on väike vahe sees võrreldes originaalkonditsioonis paadiga.
Peamine tegur on ilmselt see, et mootor sattus üsna raske variant + aku ja paak on mul ka mõlemad taga. Seega tagaosa on mul ca 5-10 cm kõrgemaks tehtud, just see mootorisüvend seal taga. Gaasi järsemalt maha lastes kippus tagant natuke sisse lainetama, kui tagaistmel ka rahvast oli.

Muidu ei saa küll aru, et midagi valesti oleks, ujub, sõidab ja glisseerub hästi. Peamine kalal käimine kipub olema kahekesi, max kolmekesi. Selleks on ta ideaalne. Kahekesi läheb glissi peaaegu momentaalselt, neljakesi peab natukene meelitama alguses. Sõidukiirus GPS järgi jääb kuskil 33km/h juurde. Max gaasiga allavoolu ka rohkem, aga kuskil 32-33 on hea kiirus.
Väga ökonoomne on küll see komplekt, päev otsa kalal (kiire sõit ja trollimine vahelduvalt) jääb tavaliselt kütusekulu alla 15 liitri.
Vasta
#5

See sõidu kiirus et mõnus sõita oleks sõltub paadi pikkusest ja ka lainetusest.Olen saanud sõbra suure kaatriga sõita ja vööris istudes kukuvad plommid hammastest välja kui täiskiirusel lendab...Enda omaga kui meri plekk siis põhjagaas ehk 40+ kiirus,normaalne tuul ja laine siis ka norm kiirus nii30-35 ja üle selle hakkavad tüdrukud vööris kisa tõstma ja kui ei reageeri siis rohkem sõitma ei tule...korra ka 10+m/s tuulega prangli põrutatud laines ja vöör oli pidevalt laines vee all ja kiirust kuni 10...rohkem sellise lainega peale ei lähe....
Vasta
#6

Äge kuramus, sel on tõesti lugu taga ja lootsik ise ka aus. Mul endal ka nende progressidega mingi teema olnud läbi aegade millest lähedased aru ei kipu saama, mõnda neist olen siin ka kajastanud. 

2M oli 60hp mercury mootoriga ja tolle keerasin üle katuse, üks vähestest kordadest elus kui murdosa sekundiks jõudsin mõelda et vsjo, nüüd ongi kõik. Aga näedsa, anti veel päevi siin siin maal käia, olen tänulik... 

Progress 4 on ka igati ok kaun, praegu on mul üks Progress 3M millega tõele au andes polegi veel veepeale jõudnud. Kevadel suurvee ajal luban end parandada ja lähen teen tiiru. Uueväärne lodka kefal on ka olemas millega hea luhapeal kruiisida. 
Ise kalamees väga pole aga olen avatud õppima, kui soovi siis kutsun julgelt kasutama meie kohalikku uut sadamat Ulilas kus videovalvega parkla ja korralik paadisild. Saab mööda jõge ülevoolu Keeri järve suunas minna (päris järvele vist es lubata mootoriga, peab aeruga vehkima või purjed heiskama) või siis allavoolu sõites pääseb Emajõele. Vahest lähen Ulilast peale ja sõidame Võrtsule Oiu sadamasse pizzat sööma või tartu kesklinna restosse, vaat Peipsini pole veel läinud kunagi...

'Per cogo, non per mico' (Edasi kompressiooni, mitte sädemega)
https://www.facebook.com/Teedehooldus/
 Ulila Jäärada FB
Vasta
#7

(03-02-2023, 20:39 PM)mlsluik Kirjutas:  Äge kuramus, sel on tõesti lugu taga ja lootsik ise ka aus. Mul endal ka nende progressidega mingi teema olnud läbi aegade millest lähedased aru ei kipu saama, mõnda neist olen siin ka kajastanud. 

2M oli 60hp mercury mootoriga ja tolle keerasin üle katuse, üks vähestest kordadest elus kui murdosa sekundiks jõudsin mõelda et vsjo, nüüd ongi kõik. Aga näedsa, anti veel päevi siin siin maal käia, olen tänulik... 

Progress 4 on ka igati ok kaun, praegu on mul üks Progress 3M millega tõele au andes polegi veel veepeale jõudnud. Kevadel suurvee ajal luban end parandada ja lähen teen tiiru. Uueväärne lodka kefal on ka olemas millega hea luhapeal kruiisida. 
Ise kalamees väga pole aga olen avatud õppima, kui soovi siis kutsun julgelt kasutama meie kohalikku uut sadamat Ulilas kus videovalvega parkla ja korralik paadisild. Saab mööda jõge ülevoolu Keeri järve suunas minna (päris järvele vist es lubata mootoriga, peab aeruga vehkima või purjed heiskama) või siis allavoolu sõites pääseb Emajõele. Vahest lähen Ulilast peale ja sõidame Võrtsule Oiu sadamasse pizzat sööma või tartu kesklinna restosse, vaat Peipsini pole veel läinud kunagi...

Vaat kui äge, ma ei teadnuki, et Ulilas slipp on. Kui lubatakse, laseks korra kindlasti suvel sealt paadi sisse, uus ja huvitav on alati äge uurida.

Meil on paat teadlikult 100% treilapill, sest siis on hea kord siin - kord seal käia. Tartust paadiga igale poole (Jõesuu, Suursoo) sõita on ka tore, aga väga ajamahukas. Lisaks asub maakodu mul Tartust teisel pool Võrtsu ja siis on võimalus paat kaasa võtta ja ka Õhne ja Võrtsu peal tiirutada. Miinuseks on see, et vanale vene paadile treila väga ei meeldi.
Esiteks oli kohe alguses näha, kuidas mootor maanteel paadi pära väntsutas. Eks see mootor on liiga raske ka sellele paadile, aga saab hakkama.
Sai natuke internetis kolatud ja selline abivahend valmis tehtud:
[Pilt: 16-5.jpg]
Nüüd fikseerin mootori sinna ära sõidu ajaks ja mootor ning paat on kogu aeg ühes taktis. Tundub vähemalt, et ei lõhu niimoodi enam, ka pikemal sõidul kruusa peal.

Järgmine probleem oli selle treilaga. Respo oma ja meieni sattudes pm tuttuus. Igatahes välja nägi värske. Aga progressil on üsna kõva terav kiil ja ühe hooajaga sõi nendele mustadele originaal rullidele vaod sisse ja enam ei veere paat normaalselt maha ega peale. Sõbra sõber endine Respo insener ja küsisin nõu talt, et kuidas sellise paadi vedamine üldse käima peak, rullide asendid ja kaugused. Aus vastus oli, et ega sellistele vene risudele neid haagiseid ei projekteerita ka ja vea kuidas tahad. Aga andis nõu, millised rullid panna, sest poes olid mustad (samad mis tuksi läksid aastaga) ja kivikõvad sinised. Aga on olemas ka punased, pool läbipaistvad. Panin need ja kestavad juba mitmeid aastaid.

Mis treilaga veel tegemist ootab, on käigurada. Suvel astud munadeni vette ja sätid paadi peale. Aga kui on külm aeg..  tuleb turnida treila peale, mis on poolenisti vees ja paati paika keerata, et peale vintsida. No annab mööda seda tiislit neid harjutusi teha ikka mõnikord. Seega - tuleb teha käigutee. Osad jupid juba varutud - eks kevadel teeb ära.

Hetkel paat ära pakitud ja talvekorteris.

Ja nüüd väike offtopic lõppu:
Selle kalapüügi kohta. Ega ma kalapüüda ei oska. Lihtsalt käia meeldib Wink
Selleks, et kala saada, tuleb olla analüütiline ja kannatlik. Mulle meeldib pigem impulsiivsus. Aga mõni harv kord joppab ka, lapsest peale ikkagi käidud ju.
[Pilt: IMG-20190512-184500.jpg]
Ei tasu koguse peale ehmatada, see pole päris ühe mehe saak. Aga ühe käigu oma küll. Kuid mõnikord on nullitada sama tore. Hea seltskond (eriti üksi olles, eksju Big Grin ), rahu ja loodus.
Ootame kevadet!
Vasta
#8

(03-02-2023, 20:39 PM)mlsluik Kirjutas:  2M oli 60hp mercury mootoriga ja tolle keerasin üle katuse, üks vähestest kordadest elus kui murdosa sekundiks jõudsin mõelda et vsjo, nüüd ongi kõik. Aga näedsa, anti veel päevi siin siin maal käia, olen tänulik...
..
Mul oli kunagi täpselt sama asi Progress3-ga, 30hp taga.
Keeras järsu pöörde peal üle nipli millisekundiga, ilma ette hoiatamata.
Nende paatidega peab jube ettevaatlik olema.

A muidu lahe, kui keegi viitsib niimoodi vanakesi elustada.
Vasta
#9

(03-02-2023, 18:29 PM)v6sa Kirjutas:  Minu silmale vägagi sobib. Eriti selle tõttu, et asjal on Lugu taga. ...
Samad sõnad!

ja täitsa ilma videota arusaadav  Toungue
Vasta
#10

Tubli töö ära tehtud. Selle progega saab sõita küll. Ilma ja lainet peab vaatama ainult. Põhi suht lame ja suurt lainet ei kannata, aga selle eest kiirust saab juhiluba mittenõudva mootoriga päris hästi. Ohutuse seisukohalt on mudel 4 samm edasi oma kinnise ahtri ehituse poolest. Omale ma teda ei ostaks, aga kui ta olemas on ja tal omaniku jaoks pealegi emotsionaalne väärtus, siis täitsa OK aparaat. Mõni aeg tagasi oli müügis täiesti kasutamata Progress, siis korra juba kihvatas, et otsiks sinna Vihri ja paneks originaalse komplekti kokku. Aga no kellele... Muuseumit ei oma ja vaevalt et sel pillil museaalset väärtust (praegu) väga olekski. Tsiteerides kassikuid- ülimasslevinud nõukatehnika. Vene motorka lehelt saab temast palju lugeda ja seal on ka igasugu ehituslahendusi.
Valmistati teda duralumiiniumist ja soolase vee suhtes on ta sellest tulenevalt kapriisne. Keevitada on natukse kehva jah.
Kuna ma ka pooleldi hobikorras veidi tegelen asjaga, siis sobitub ehk siia teemasse ka minu ühe sellise paadi "järeleaitamine"
Üks tuttav ostis omale juba mõni aeg tagasi Progressi, kus peal oli 15 hp, mis ilmselgelt lahja sinna. Ostis sinna siis tutika 30-se pika jalaga ja tiris need asjad minu juurde. Vaatamata materjali kehvale keevitatavusele ma siiski jonnakalt keevitasin sinna tüki vahele, siis peale ka aluriba, sisse liimitud veekindel vineer, tugevdused ka. Paat oli enne minu juurde jõudmist päris popiks juba tehtud- reelingud, peale tõmmatav katus ja värvitud ka millalgi. Lisasin sinna loodi, elektriankru, navituled, prožektori, toolid jms. Elektrisüsteem sai täielikult uus tehtud. Samuti uus roolisüsteem, kuigi seal oli juba enne algne ära visatud. Põranda plaadid olid ka juba ära väsinud, need said veekindlast vineerist uued. Oli ka mingi rihvli mõte, aga et projekt hakkas niigi rahaliselt kuumissiooni meenutama, siis sai selleks korraks vineeridega. Tooli jalad said kõige lühemad tellitud, aga ikka tundus istumine kõrge. Jäi jutt, et kui ei sobi, paneb veel madalama lahenduse. Harjusid ära ja hakkas meeldima Smile
 Prožektor on rohkem siuke epuvärk, ega tast s.tast seal suurt tolku pole- pimedas lööb terve nina valgeks ja näed ainult seda, ettepoole ei midagi. Aga no taheti.


Manustatud failid Pisipilt (pisipildid)
                   
Vasta
#11

Tegelikult kiilu all rulli vaja polegi haagise tagaosas. Vaja on 2 sellist küljerulli https://www.tiki.ee/pood/lisavarustus-ja...-taiskumm/  ,need paned teine teisele poole kiilu ja vahe suurusjärk 30 cm ja on hea paati ka peale tõmmata.Mul juba mitu aastat nendega ja üdini rahul.Sõber ostis vileuue tiki ja ka vileuue tuunisime koheselt ümber neile rullidele.Ka multirull haagisel pole kiilurulli...pärast võin enda küna käru ahtrist pildi teha kui soovi.
Vasta
#12

Sekundeerin eelnevale- terava kiiluga aparaati pole mõistlik iga hinna eest vaid kiilurullidele toetada. Tugirattad ei maksa suurt midagi ja külgepanek on ka nohu. Ainuke häda on nende õhkrehvidega rattakestega. Oma olemuselt on nad väga mõnusad, aga õhupidavusega on paraku kehvemad lood kui kenolotoga. Kindluse mõttes tuleks tarvitada täisrehvidel rulle.
Vasta
#13

Kuna mul kodukootud haagis ja olen katsetanud kõikvõimalikke varjante mia olen kohanud erinevatel haagistel siis jah taga kiilurulli vaja pole...Hetke varjandiga saan paadi kärule ka korralikumas külglaines/tuules.Kõikide künade põhjad v kujuga millisel rohkem millisel vähem.Vintsi trossi haagin paadiga just rullide vahel ja siis ainult tõmban ja küljerullid teevad ise oma töö ja suunavad vööri juba keset haagist ja paat oma massiga litsub kiilu tsentri enam vähem haagise keskele.See "kiik" mis tehase haagistel enamuses on seisab mul nukralt koos kiilurullidega seina ääres kasutult...Sõbral suure kiiluga purjekaks tehtud pakri ja ka jooksis kiilurullidelt maha...kiilurullid jäid vist alles,aga võll pikem ja otstesse need küljerullid ja nüüd ei jookse paat mingi valemiga kõrvale ja ka korralikus külglaines saad paadi üksi treilale.
Minu aluse mass ca 250 kg.


Manustatud failid Pisipilt (pisipildid)
   
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 1 külali(st)ne