[ivo86]

Äge kuramus, sel on tõesti lugu taga ja lootsik ise ka aus. Mul endal ka nende progressidega mingi teema olnud läbi aegade millest lähedased aru ei kipu saama, mõnda neist olen siin ka kajastanud. 

2M oli 60hp mercury mootoriga ja tolle keerasin üle katuse, üks vähestest kordadest elus kui murdosa sekundiks jõudsin mõelda et vsjo, nüüd ongi kõik. Aga näedsa, anti veel päevi siin siin maal käia, olen tänulik... 

Progress 4 on ka igati ok kaun, praegu on mul üks Progress 3M millega tõele au andes polegi veel veepeale jõudnud. Kevadel suurvee ajal luban end parandada ja lähen teen tiiru. Uueväärne lodka kefal on ka olemas millega hea luhapeal kruiisida. 
Ise kalamees väga pole aga olen avatud õppima, kui soovi siis kutsun julgelt kasutama meie kohalikku uut sadamat Ulilas kus videovalvega parkla ja korralik paadisild. Saab mööda jõge ülevoolu Keeri järve suunas minna (päris järvele vist es lubata mootoriga, peab aeruga vehkima või purjed heiskama) või siis allavoolu sõites pääseb Emajõele. Vahest lähen Ulilast peale ja sõidame Võrtsule Oiu sadamasse pizzat sööma või tartu kesklinna restosse, vaat Peipsini pole veel läinud kunagi...

Vaat kui äge, ma ei teadnuki, et Ulilas slipp on. Kui lubatakse, laseks korra kindlasti suvel sealt paadi sisse, uus ja huvitav on alati äge uurida.

Meil on paat teadlikult 100% treilapill, sest siis on hea kord siin - kord seal käia. Tartust paadiga igale poole (Jõesuu, Suursoo) sõita on ka tore, aga väga ajamahukas. Lisaks asub maakodu mul Tartust teisel pool Võrtsu ja siis on võimalus paat kaasa võtta ja ka Õhne ja Võrtsu peal tiirutada. Miinuseks on see, et vanale vene paadile treila väga ei meeldi.
Esiteks oli kohe alguses näha, kuidas mootor maanteel paadi pära väntsutas. Eks see mootor on liiga raske ka sellele paadile, aga saab hakkama.
Sai natuke internetis kolatud ja selline abivahend valmis tehtud:

Nüüd fikseerin mootori sinna ära sõidu ajaks ja mootor ning paat on kogu aeg ühes taktis. Tundub vähemalt, et ei lõhu niimoodi enam, ka pikemal sõidul kruusa peal.

Järgmine probleem oli selle treilaga. Respo oma ja meieni sattudes pm tuttuus. Igatahes välja nägi värske. Aga progressil on üsna kõva terav kiil ja ühe hooajaga sõi nendele mustadele originaal rullidele vaod sisse ja enam ei veere paat normaalselt maha ega peale. Sõbra sõber endine Respo insener ja küsisin nõu talt, et kuidas sellise paadi vedamine üldse käima peak, rullide asendid ja kaugused. Aus vastus oli, et ega sellistele vene risudele neid haagiseid ei projekteerita ka ja vea kuidas tahad. Aga andis nõu, millised rullid panna, sest poes olid mustad (samad mis tuksi läksid aastaga) ja kivikõvad sinised. Aga on olemas ka punased, pool läbipaistvad. Panin need ja kestavad juba mitmeid aastaid.

Mis treilaga veel tegemist ootab, on käigurada. Suvel astud munadeni vette ja sätid paadi peale. Aga kui on külm aeg..  tuleb turnida treila peale, mis on poolenisti vees ja paati paika keerata, et peale vintsida. No annab mööda seda tiislit neid harjutusi teha ikka mõnikord. Seega - tuleb teha käigutee. Osad jupid juba varutud - eks kevadel teeb ära.

Hetkel paat ära pakitud ja talvekorteris.

Ja nüüd väike offtopic lõppu:
Selle kalapüügi kohta. Ega ma kalapüüda ei oska. Lihtsalt käia meeldib
Selleks, et kala saada, tuleb olla analüütiline ja kannatlik. Mulle meeldib pigem impulsiivsus. Aga mõni harv kord joppab ka, lapsest peale ikkagi käidud ju.

Ei tasu koguse peale ehmatada, see pole päris ühe mehe saak. Aga ühe käigu oma küll. Kuid mõnikord on nullitada sama tore. Hea seltskond (eriti üksi olles, eksju ), rahu ja loodus.
Ootame kevadet!