[Lauri_L]

Lauri, ma soovitaks tolmukale pikendusvooliku kohe juurde soetada. Originaal on täpselt nii lühike tehtud, et oleks võidud üldse tegemata jätta. Vahetasin ka juhtme 8m-se vastu ära, mille ühelt jäätmejaama minevalt patsiendilt laenasin. Sellise komplektiga saab juba veidi vabamalt toimetada.
Midagi sellist siis - https://espak.ee/epood/toode/pikendusvoo...d-karcher/

Ilmselt järgmine samm on väike päikesepart paigaldada, mis kulusi ühtlustaks? Sul seal nagu vaba maad oli, mis puude varju ei jää. Pisike mõnekilovatine maapark, võimalusel kalde reguleerimisega. Sellist hea lihtne lumest puhtaks lükata, kui ka talvel kopika säästa tahad. Varsti peaks päikest rohkem näha ka olema, aga külmem osa talvest on veel ees.

Kas sellel sp-l on ka suvine jahutusvõimekus näiteks läbi kaloriiferi võimalik? Aeroc on ses mõttes vastik materjal, et kui päikese käes korralikult üles on köetud, siis kütab toa parajaks saunaks.

Tänud soovituse eest. Pikendusvoolik tuleb kindlasti. Kaabli saba on taga hetkel 6m. Selle saab kenasti rullis tolmuka külge riputada. Pikemat ehk esialgu vaja ei ole. Hilisemad modifikatsioonid tulevad vastavalt vajadusele. Hetkel on lihtsalt hea meel uue ja kasuliku asja üle.

Mis puutub päikeseenergiat, siis sellega ma mängima ei hakka. Küte on järgi keskmiselt 6 kuud aastas (oktoober-märts), esimene ja viimane kuu on suure tõenäosusega üsnagi poolikud. Ütleme, et panen 600 euri aastas kütte alla. See teeb aasta keskmiseks 50 eurot kuus. Hoone ju iseenesest suur ja see summa ei tundu (vähemalt hetkel) kallis. Päikesepark koos seadmetega maksab üksjagu. Oma aeg ja mugavus samuti maksavad, mida vanus edasi, seda enam maksavad. Pigem maksan selle 50 euri kuus ja kasutan oma vaba aja ning raha selleks, mida naudin. Garaaž ei ole veel ju kaugeltki valmis ja vajab lõpetamist. Ühesõnaga ära iial ütle iial, kuid hetkel jääb selline projektiosa garaaži plaanidest välja. Reaalsem on asjaga tulevikus tegeleda eluhoonet silmas pidades.

Garaažiga on sisuliselt kaks suve juba üle elatud. Katsetatud ilma voodrita ja nüüd puitvoodriga. Suvel on seest mõnusalt jahe. Ei tähendanud, et päike oleks seest kuumaks kütnud... Pigem sai ikka sisse tuldud kuuma eest varju. Soojuspumbal on jahutusvõimekus täitsa olemas, kuid vajadus seda rakendada puudub. 

Mis puutub ksf-ide poolt välja pakutud ideesse õhku lae alt tagasi alla suunavast ventikast, siis kaldun arvama, et see lahendus ei tööta ning ei ole ka vajalik põrandaküttega hoone puhul. Antud juhul on põrand ise ju soojust salvestav ning välja andev pind (põrand vahemikus 21-25 kraadi, õhk 20+/- kraadi juures). Soojus tõuseb kogu ruumi ulatuses ühtlaselt üles ning külm vajub alla. Tekib loomulik ja ühtlane õhuringlus, mis temperatuuri võrdlemisi ühtlasena hoiab. Lisaks keerutab ventikas liigset tolmu üles. Kui kütteseadmeks oleks näiteks eraldiseisev ahi/õhk-õhk soojuspump/vedelküttepõleti vms ning põrand oleks külm, siis oleks teine teema. Sellisel juhul tõepoolest ronib suurem osa soojast lae alla ning sealt enam tagasi ei tule, sest põrand on jahe. Sellisel juhul oleks ka temperatuuride erinevused (kütteseadme soojusvahetuspind vs õhk) tunduvalt suuremad ning on suurem eeldus erinevate temperatuuridega õhukihtide tekkeks. Minul seda muret õnneks pole.