[41Degree]

Hea ja lihtne valik ning oma kogemuse pealt saan öelda, et täiesti lollikindel ka. Mul on üks nõukaaegsest betoonilaadsest tootest tehtud põrand ning see tolmas nii, et seda ei olnudki võimalik selliseks saada, et harjaga korra tõmmates tolmupilv üleval poleks. Erinevalt siin kirjeldatust oli mul ainus ettevalmistav lüke see, et tõmbasin harjaga lahtise liiva ja saepuru ära ning pärast seda kandsin sama aine peale. Tulem oli minu jaoks hämmastav ehk isegi minu põrandal jäi tolm kinni. Kuna mul oli võrdlemisi hele betoon, siis lisaks tolmuvabadusele jäi põrand lõpuks ka pisut tumedam ja õrnalt laiguline, kuid kuna mul tuli sama soojaga värv ka selga, siis polnud vahet. Kui täpne olla, siis poleks ka ilma värvita vahet olnud, sest minu kõverast ja auklikust põrandast mingit ilu niikuinii pole  Nii et minu poolt +1 samale asjandusele!

[Lauri_L]

Hea tagasisidet saada, et selline lihtne asi tõesti toimib. Tänud.

Siis peab kevadel ka teised ruumid üle tegema. Selleks ajaks tekib võimalus tehnika ajutiselt lageda taeva alla tõsta ning naisel on taimed ära kasvuhoonesse kolitud.

[Lauri_L]

Kuna garaaži metallitööruumis võib põranda nüüd rahuldavaks lugeda (see tänu tolmuimmutusvahendile enam ei tolma), siis saab hakata vaikselt ennast sisse kolima. Õigem oleks öelda, et saab hakata otsima inventari, mis ruumi tuleb ja sinna mõneks ajaks ka jääb. Tagavara suurt ei ole mida sisse kanda - kõik tuleb ajaga jupihaaval ning paljustki vajavad asjad tegemist ja või kõpitsemist.

   
Hetkel on ruumis vaid kaks asja, mis sinna ka tulevikus jäävad - suurem töölaud ja väiksem laud tehnika jaoks. Kuivõrd ruumi otstarve on mitmesugune (hobi)metallitöö, siis leppisin iseendaga kokku, et siia ruumi puidust mööblit ega abivahendeid ei tassi, kui see just eluliselt vajalik ei ole. See käib muuhulgas tööriistastendi kohta. Vineertahvlisse on lahe kruvisid keerata ja sinna tööriistad käepäraselt ära paigutada. Samas ei lähe ruumiga kokku ja õliseid näpujälgi on hiljem raske maha saada. Ja eks siin ole ka väike ego faktor ka juures - mul ei ole kunagi olnud võtmerele perfopaneelist tööriistastendi.

   
Perfopaneelid on üldjuhul küllaltki kallid osta. Olen tükk aega otsinud. Ka kasutatuna küsitakse nende eest pea sama hinda mis poeletil. Lõpuks aga õnnestus leida ning soetada võrdlemiselt asise soodusmüügi korras läbi veebipoe. Ostsin kolm paneeli mõõtudega 2000x500. Mõte oli kaks kokku kruvida ja siis seinale panna.

   
Kokku sai kruvitud küll,, kuid edasi tekkisid juba probleemid, mida esialgu ette ei osanud näha...

   
   
Need paneelid on ilmselt mõeldud kinnitamiseks selleks ette nähtud raamile. Sellised leiab sama tootja tööriistakärudelt ja liugseintega kappidelt. Nii nagu nad mul on, ei ole need piisava jäikusega. Ühtepidi on jäikus olemas, sest küljed on raamiks painutatud, teistpidi aga mitte, sest need on lahtised ja seal on kruviaugud ette nähtud raamidele kinnitamiseks. Käe vahel ei saa neid sellisel kujul isegi mitte tõsta ilma et ära ei lõhuks.

   
Muud siin üle ei jäänud, kui tuli puuduvasse ossa teha täiendavad tugevdused alla. Käisin oma rauatagavara revideerimas ning sealt sain paar nelikanttoru mõõtudega 40x40x4.

   
   
See mõõt sobis üsnagi hästi, sest perfostendi painutatud raami paksus oli gramm alla 40mm. Lõikasin pikkuse paika ning tundus, et kannatab kasutada küll.

   
Paneelide nelikanttorule kinnitamiseks puurisin avad ning keermestasin M6 mõõtu. 4mm materjali paksus on antud kontekstis selleks enam kui piisav.

   
Nelikanttoru tuli mõlema lühema külje alla ning 2+2 polti koos seibidega läks ühe paneeli kohta. See aitas palju ning nüüd jäi konstruktsioon juba kenasti tugev ja stabiilne.

   
Stendi kinnitan seinale kergploki kruvidega - seinad Bauroc ning siinkohal ei julge tüübleid ega alternatiivseid kruvisid väga kasutada. Pärast on tööriistad seljas ja sein katki...

   
Mõte on siis see, et puurida kinnitamiseks auk läbi stendi ja selle alla jääva nelikanttoru. Pealmine auk suurem, et kruvi tervenisti läbi läheks ja alumine auk piisav, et kruvi läbi läheks, kuid kruvi pea kandma jääks. Kruvi ise on 85mm kogupikkusega, keermestatud osa on suurima läbimõõduga ca.8,5mm ning pea 12mm. Üks kruvi igasse nurka võiks olla piisav.

   
Selline sai. Ülevalt 15mm, alt 9mm.

   
   
Seejärel kruttisin toed alt ära, lükkasin liivapaberiga enam-vähem puhtaks ning panin värvi peale. Ikka seesama sinine toon, millega kõik muugi on siiani värvitud.

   
   
Ööpäev kuivamist ning kõigepealt tagasi omale kohale ning seejärel juba seina. Ostetud oli kokku kolm paneeli. Üksik ülejäänud paneel oli esialgselt planeeritud puruks lõikamiseks ja töölaudade külgedele paigaldamiseks. Siin aga hakkas teine tühi sein nii palju vastu karjuma, et otsustasin viimase sinna panna.

   
Viimase paneeli jaoks mul enam 40x40 materjali ei olnud. Oli aga 20x40x3, mis peaaegu sobis ka. Tehnoloogia täpselt sama, mis eelmisega. Augud sisse nii paneeli nelikanttorule kinnitamiseks kui nelikanttoru seinale kinnitamiseks ja seejärel värv selga.

   
Ning viimase liigutusena loodi ja seina. Siin oli sättimist pisut enam ja appi tuli võtta kevadeks varbluttidele ning muudele minitiivulistele ehitatud pesakastid.

   
Lõpptulemus sai üsnagi nägus ja tujutõstev. Paar pistikupesa vedasin samuti laua juurde ära. Mõningad piigid ja kinnitused leidsin ka. Eks nendeni veel kunagi jõuab ja ilmselt peab osad kinnitusabinõud ise valmis vorpima. Täna pole veel tööriistasidki, mis nende stendide peale peaksid minema. Soovin, et töökojas oleks omad töövahendid ja garaažis tööriistakärus (need on olemas) omad. Nii ei pea asju tassima nagu kass poegi. 

Siit on hea edasi minna...

[meli666]

Tööriistamarketist perfostendi tahvlid väga rahakotti ei tühjendanudki. Aga kui järg jõudis konksudeni ja igasugu muude hoidikuteni, siis tõmbas ikka rahast lagedaks. 
Oli muidugi päris suur hunnik asju ka vaja stendi laduda. Kui ostad jooksvalt asja ja siis konksu või miskise hoidiku ka juurde jooksvalt, siis asi hull pole.

[MeelisV]

Ühes kohalikus telesaateks maskeerunud tegelikult pikas reklaamipausis nimega nurgakivi näidati selliseid asju 

https://intar.ee/en/shop/

[Peeter2]

Ise oleksin kasutanud pika puuriga isepuurivaid, aga kui viitsitakse keermestada, miks mitte!

[Marko]

Ise oleksin kasutanud pika puuriga isepuurivaid, aga kui viitsitakse keermestada, miks mitte!

Väike erinevus siiski on. Isepuurival jääb hoidma 1,5 - 2 niiti, M6 puhul aga 4 niiti. Ega see keermestamine nüüd nii hull töö ka pole, et ei kõlba enam üldse teha! Pealegi vaadates kõike muud, mida ja kui korralikult teemaalgataja teeb, siis julgen väita, et isepuurivad ei tõusnud isegi hetkeks valikute hulka.
Laurile kiitus kirja!

[13piisab]

Kui juba võrdlemiseks läks, siis ma oleks liiminud. Elastne liim (nt Soudal Fx all Flexi) võidab kõigis kategooriates: töömaht, tugevus kestvus ja esteetika.

Edit: esteetika osas toob lisaaugud, mis annab aga katta.

Kui kohalikkonksutraat on kullast ja hiinlaste oma sobib, siis see ei ole kullast: https://www.aliexpress.com/w/wholesale-p...e.search.0

[Peeter2]

Ise oleksin kasutanud pika puuriga isepuurivaid, aga kui viitsitakse keermestada, miks mitte!

Väike erinevus siiski on. Isepuurival jääb hoidma 1,5 - 2 niiti, M6 puhul aga 4 niiti. Ega see keermestamine nüüd nii hull töö ka pole, et ei kõlba enam üldse teha! Pealegi vaadates kõike muud, mida ja kui korralikult teemaalgataja teeb, siis julgen väita, et isepuurivad ei tõusnud isegi hetkeks valikute hulka.
Laurile kiitus kirja!

Vast läheb jauramiseks liigselt, aga saab osta ka peene keermega isepuurivad. Sama hea kui M6 kruvi - selleks otstarbeks.

[Telc]

Vast läheb jauramiseks liigselt, aga saab osta ka peene keermega isepuurivad. Sama hea kui M6 kruvi - selleks otstarbeks.

Isepuuriv sobib vähegi paksemasse materjali vaid siis kui ei ole vaja kunagi lahti võtta ja uuesti kokku panna.
Küllaga olnud, et lahtikeeramisel käib krõps. Ja järgnev ajakulu on erinevalt poldiaukude keermestamisest planeerimata.
(jah, on mõningane võiduvõimalus selles loteriis, et äkki seekord ei ole kruvid tsineesium-hujessingi sulamist)

[Lauri_L]

Suured tänud kõigile kommenteerijatele heade soovituste ning erinevate ideede eest. Kõik arvamused ja soovitused on alati teretulnud.

Ma olen suures pildis väga kehva ning olematute kogemustega metallitöömees. Seda nii plekitööd, keevitamist, treimist ja kõike sarnast silmas pidades. Enamuse asju püüan YouTube'i baasil omale selgeks teha. Sellepärast ka (nagu Marko tabavalt ütles) ei tõusnud isepuurivad kruvid tõepoolest valikute hulka. Esmalt sellepärast, et materjal tummine 4mm. Peamiseks põhjuseks aga siis see, et üritan oma praktiliste kogemuste arendamiseks otseteid (mis on tihtipeale kiiremad, efektiivsemad ja lihtsamad) vältida ning teha seda, milles tunnen ennast nõrk olevat. Ja teha seda, mida oskustega meistrimeeste tegemistes hindan. Sellepärast püüan keermestada igal pool nii palju kui vähegi võimalust on. Püüan keevitada igal võimalikul juhul, et kogemusi omandada. No ja siis on komme asjad värvipotti kasta kuigi alati ei ole selleks isegi vajadust. Nii edasi ja nii tagasi. Tihtipeale omad vitsad peksavad, kuid hea on kui hästi välja kukub.

Meelise toodud lingil olevaid Intari asju olen kunagi isegi vaadanud ja sealt pisiku külge saanud, sest neid on kerge ise vastavalt oma tööriistade kuju järgi teha. Pisut teraslehte, joonestamist ja käepäraste abivahenditega painutamist. Saab ilusa ja töötava asja küll. Oma tööriistakärule tegin nii lihtsamad akutööriistade ja akude hoidikud.

Kui kuskil odavalt sobivaid konksusid kätte ei satu, siis kindlasti proovin ise midagi valmis teha. Osaliselt teen mõned asjad kindlasti ise. Just need, mida tean omale käepärasemad olevat. Ja siinkohal ei ole enam aeg ega hind oluline. Oluline on ise valmis teha.

[m401]

Suured tänud kõigile kommenteerijatele heade soovituste ning erinevate ideede eest. Kõik arvamused ja soovitused on alati teretulnud.

Ma olen suures pildis väga kehva ning olematute kogemustega metallitöömees. Seda nii plekitööd, keevitamist, treimist ja kõike sarnast silmas pidades. Enamuse asju püüan YouTube'i baasil omale selgeks teha. Sellepärast ka (nagu Marko tabavalt ütles) ei tõusnud isepuurivad kruvid tõepoolest valikute hulka. Esmalt sellepärast, et materjal tummine 4mm. Peamiseks põhjuseks aga siis see, et üritan oma praktiliste kogemuste arendamiseks otseteid (mis on tihtipeale kiiremad, efektiivsemad ja lihtsamad) vältida ning teha seda, milles tunnen ennast nõrk olevat. Ja teha seda, mida oskustega meistrimeeste tegemistes hindan. Sellepärast püüan keermestada igal pool nii palju kui vähegi võimalust on. Püüan keevitada igal võimalikul juhul, et kogemusi omandada. No ja siis on komme asjad värvipotti kasta kuigi alati ei ole selleks isegi vajadust. Nii edasi ja nii tagasi. Tihtipeale omad vitsad peksavad, kuid hea on kui hästi välja kukub.

Meelise toodud lingil olevaid Intari asju olen kunagi isegi vaadanud ja sealt pisiku külge saanud, sest neid on kerge ise vastavalt oma tööriistade kuju järgi teha. Pisut teraslehte, joonestamist ja käepäraste abivahenditega painutamist. Saab ilusa ja töötava asja küll. Oma tööriistakärule tegin nii lihtsamad akutööriistade ja akude hoidikud.

Kui kuskil odavalt sobivaid konksusid kätte ei satu, siis kindlasti proovin ise midagi valmis teha. Osaliselt teen mõned asjad kindlasti ise. Just need, mida tean omale käepärasemad olevat. Ja siinkohal ei ole enam aeg ega hind oluline. Oluline on ise valmis teha.

Hey. Mina olen samamuguse mõtteviisiga. Ise tehtud ja proovitud on ikka teistsugune tunne kui poest osta. Vahel läheb nahka vahel õnnestub hästi - sellest õppida ja kogemusi koguda. Ja mis peamine - kogemusi ei saa poest osta. Edasi samas vaimus.
Kui huvi pakub siis mul oleks pakkuda peotäis stendile mõeldud riputuskonkse. Vajadusel saaks neid kasutada sabloonina kui tahta nende järgi juurde teha neid. Vajadusel võin ka pildi saata nendest.

[Lauri_L]

Automoto foorumi kirjutavad kasutajad ja ka lugevad kasutajad on tõeliselt ägedad tegelased. Justnimelt "ägedad" selle mitmes tähenduses. Tasuta heade soovidega antud ja jagatud info, mis siit läbi jookseb, on meeletu ning tihtipeale väga palju väärt. Oleks vaid neid rohkem, kes seda kasulikult ära suudaksid kasutada. Lisaks on palju neid, kes ei jaga vaid infot. Siinkohal suur kummardus nende suunas, kes on mulle minu tagasihoidlikes projektides mõne huvitava asjaga õla alla pannud. On inimesi, kes on mulle saatnud asju mis neil üle, kuid mida ma olen kasutada saanud - ja seda täiesti tasuta. On ka neid, kes on midagi ära andunud kas väga väikese raha eest või nö vanaraua hinnaga ja on olnud neid, kes on pakkunud puuduvat tööriista täitsa tasuta laenuks. Hindan sellist teguviisi väga kus keegi midagi oma vabast tahtest ja initsatiivist võõrale inimesele pakkuma tuleb paljalt sellepärast, et teisel võiks seda rohkem vaja minna. Nimesid nimetama ei hakka, kuid kes loevad, need tunnevad ennast ise ära. Vabandused ka nende ees, kellelt ei ole saanud erinevatel põhjustel pakutut vastu võtta. Tasuta pakutud-saadud asja kasutuna seisma ei ole ilus võtta.

Üks juhus oli 9.aprillil 2023 kus minu postkasti potsatas kiri "ägedalt" ja austatud ksf-ilt, et tal vaja ruumid ruttu tühjaks saada ning seal pidavat üks päevi näinud kruustangidega vana nõukaaegne töölaud olema (mul garaaži ehitus parasjagu lõpusirgel), mis oleks sümboolse hinnaga saadaval. Muu kraam, mis ruumides leidub, tasuta. Hästi tore pakkumine.

   
Igatahes pakutud töölaua ma ära tõin. Ülalpool toodud foto on aga juba palju hilisemast ajast. Tegelikult ma algselt vaatasin, et see laud mulle garaaži ei passi. Hoone oli tühi ja ei osanud nagu kuhugi planeerida. Seega kui laud sai ära toodud augustis 2023, siis kõigepealt läks see õue puukuuri räästa alla järgmist aastat ootama. Juunis 2024 tõstsin laua räästa alt merekonteinerisse silma alt ära ning augusti lõpus 2024 aastal (kui on ka ülalolev foto tehtud), tõstsin laua esmakordselt välja põhjalikumaks ülevaatuseks.

   
Paljude jaoks ilmselt tuttav "tüüpprojekt". Mina ennast nõukaaja inimeseks päris ei loe, seega oli minu jaoks tegemist uudistamist väärt konstruktsiooniga. Asjaga, mis näitas, mis käekirja järgi tol ajal asju mõnikord kokku pandi.

   
Vaatamata võrdlemisi väikestele mõõtudele oli laud üllatavalt raske. Käsitsi kuidagi lohistad, aga see on ka kõik. Käekiri on robustne, materjalid lihtsad.  

   
Modifikatsioone on see laud erinevatel ajaperioodidel üksjagu saanud. Valgusti on äge. Kas see seal originaalis ka oli, seda ei tea. Tüüpiline nõukaaja tööpingi- ja tööpaigavalgusti.

   
Positiivsest veel see, kaasas on kruustangid (olgugi, et näritud pöördalusega) mis kuluvad kunagi kindlasti ära ning säilinud riiulid töötasapinna kohal.

   
Põhja alt siis selline.

   
Plaan oli, et vean laua garaaži silma alla, küll siis aja jooksul mõni mõte ka tuleb, mis sellega pihta hakata. Liiga kauaks vedelema jäetud asjad kipuvad lõpuks mullaks saama. Seda ei ole vaja. Aga eelnevalt tegin asjale korraliku leotuspesu, sest lisaks õli- ja kütuselaadsetele ainetele, oli laud saanud pihta ka erinevate kemikaalide ja teab millega veel. Ühesõnaga on olnud tõsises sihtotstarbelises kasutuses. Siin, pärast esimest pesu, on juba hästi näha, mis modifikatsioone on tehtud. Parempoolsele osale on pandud lisa nurkrauad kas sahtlite siinideks või riiuliplaatide alusteks. Lisaks annavad hinged märku, et kunagi on siin ehk ka isetehtud uksed ees olnud. Parempoolne külgmine sein ja ruumi põhi on samuti hiljem lisatud.

   
   
   
Pärast kolme leotuspesu tuli isegi pisut erksamat värvkatet siit-sealt välja. Selge on see, et sellisel kujul seda lauda kasutusele võtta ei ole sünnis. Paljude jaoks on tegemist ilmselt utiiliga ja lihtsam on poest uus ja korralik osta. Samas mulle tundus kohe, et asjale oleks mõistlik mingilgi kujul uus elu anda ning selle käigus ise midagi õppida. Ühesõnaga laud sai pestud ja viidud sooja garaaži (taaskord) oma aega ootama.

   
Nüüd jõuan alles tänapäeva - aastasse 2025. Pärast kümneid mõõtmisi tekkis idee, et ma võib-olla ikkagi saan selle garaaži metallitöö ruumis kuidagi kasulikult ära kasutada. Sellega ilmselt nõustuvad kõik, et tööruumis peab olema enam kui üks töölaud. Parem kui isegi 3-4tk. Mul hetkel vaid üks suurem laud. Pole veel tööd tegema saanud hakata ja juba ajab üle.

   
Egas midagi. Ruumi on vaja, lauda on vaja - hakkasin pulkadeks võtma, mida üldse annab võtta. Töö käigus selgub, mis ja kui palju saab.

   
Kruustangide pöördaluse eemaldamisel selgus, et need ei ole seal esimesed. Ilmselt teised või isegi kolmandad.

   
Kuidas nüüd viisakalt öelda...

   
   
   
Kindlasti on modifikatsioonide eesmärk olnud üllas ja töötav. Kindlasti on ka kasutatud parimaid tööriistu, mis tol ajal võimalik oli. Täna aga peab igal juhul üle tegema, et natuke silmailu ka oleks. Katki midagi ju ei ole ning käe harjutamiseks väga viis nokitsemine.

   
   
Mõni foto ka seestpoolt. On ja ei ole. Liiga palju lapp-lapi peal ning liiga palju vahesid igal pool. Värviga päris ei päästa.

   
Töötasapinna alused paksud lauad on üllatusena aga väga hästi säilinud. Neid seal vahetama hakata on üsna tülikas, sest siis tuleb kogu pealmine pool lahti löigata ning hiljem kokku tagasi panna. Siinkohal ei tahaks jällegi väga palju aega selle laua peale raisata. Teha põhiline ära, et funktsionaalsus säiliks ning näeks viisakam välja.

Kokkuvõttes tundub igati aus laud olevat, mis väärib uuesti elule aitamist. Suur tänu veelkord inimesele, kellelt see minu õuele tuli.

[siimik]

Kuidas mõõdus talv merekonteinerites, kas läksid niiskeks?

[Lauri_L]

Kuidas mõõdus talv merekonteinerites, kas läksid niiskeks?

Konteinerites on üleval äärtes väikesed ventilatsiooniavad restidega. Nagu üleval fotol. Olen neid 20-jalasel kõige rohkem nänud kokku 14tk. Kummalgi küljel 5tk, tagaseinas 2tk ja kummaski esimeses ukses üks. Minu konteineritel on kokku vaid neli ventilatsiooniava - mõlemal pikemal küljel 2tk.

Ühes konteineris oli üle talve sees põllumajandustehnika, kodused suuremad seadmed ning euroalused. Teises sõiduauto koos mõne halja metallist nelikanttoru ja tagavara nurkraudadega. Kolmandas 2/3 ulatuses pappkastid milles sees isolatsioonivill. Esimeses kahes käisin talve jooksul paar-kolm korda kontrolli tegemas. Viimases, kus pappkastid, käisin nädalas 1-3 korda sees. Kusjuures jalgadega ikka tassisin lund sisse. Kokkuvõttes saan kinnitada, et kõik kolm konteinerit püsisid seest tolmukuivad. Jalgadega sisse kantud vähest lund seal paari päeva pärast polnud. Pappkastide seinad ja põhjad tugevad ning kuivad. Sõiduauto kangast salong täiesti kuiv ja algse lõhnaga (st hallituse, niiskuse ega kopituse haisu ei olnud). Nagu juba ütlesin, siis kõik pappkastid täiesti tolmukuivad kogu talve ning haljas hoiustatud metall oli haljas ning roosteta ka kevadel. Tuleb tõdeda, et ostuga ülimalt rahul. Kuskilt ei leki ega narmenda. Minu puhul tundub, et neljast ventavast on täiesti piisavalt. Hoov samuti üleliigsest romust puhas.

[Mahno]

Konteineris kahtlejatele - meil on ka kaks konteinerit asjade hoidmiseks. Küll mitte nii peenelt värvitud, aga küll jõuab. Seest olid täiesti passiivselt ja ilma igasuguste lisaventilaatoriteta täiesti kuivad. Seisavad kruusaplatsil fibo plokkide peal. Kõrval lainetas kevadel vesi, nii et ei ole liiga kuiva pinnasega koht. Need meretranspordi omad ikkagi tunnevad asja ja on ühe läbimõeldud asja valmis teinud.

[Lauri_L]

Ühe soojaga kohe edasi...

   
Vaadates kuhu laud tulema peaks, otsustasin selle algse kuju taastada (niipalju kui seda ette suutsin kujutada). Ehk siis eemaldada ühe külje plekid, üle poole lahtise poole põhjast ning sealsed nurkrauast siinid ja välisküljel asuvad uksehinged.

   
Kuhu ligi pääsesin, seal sai toimetada ketaslõikuriga. Kuhu ketaslõikur ei mahtunud, seal kasutasin haamrit ja meislit. Midagi moodsamat ja efektiivsemat kasutada ei olnud.

   
Midagi polnud teha. Sisuliselt kõik vanad keevituskohad said lõpuks sellised, sest üksjagu kohti tuli meisliga lahti lüüa ning paljuski olid varasemalt metall juba elektroodiga auguliseks põletatud. Hingede jaoks olid poldid konstruktsioonist läbi pandud ja siis kinni keevitatud. Seega ka neist jäid mõlemale poole augud, mis tuleb kinni panna.

   
   
   
   

   
Tekkinud aukude kinnilappimine oli minu jaoks kõige vaevarikkam. Laua tugikonstruktsioonide valmistamiseks on kasutatud 2mm seina paksusega nelikanttoru ning seegi on juba üksjagu kannatada saanud ning seetõttu õhemaks muutunud. Töö tegemiseks aga kasutada vaid odavaim Telwini elektroodkeevitus ning suht kogenematu harrastaja. Tuleb tõdeda, et hakkama saamisega oli probleeme, tõsiselt palju probleeme. Mida õhem materjal, seda kehvemalt minu aparaat ennast tunneb ning kapriissemalt käitub. Päris mitu korda käis käpp kaarega juba nurka ning korra mõtlesin, et lähen toon poest MIG'i ära. Aga ikka rahunesin maha ning pusisin edasi. Õnneks on laua koostamise käekiri üsna karm ja minu töö ehk nii väga silma ei riivagi. Kui oleks vana asemele uue osa pannud, oleks tulemus silmale olnud palju ebamugavam vaadata.

   
Tugev 5-6 tundi kulus, kuid sain augud siiski enam-vähem ära täidetud. Midagi ilusat pole, kuid asja positiivne külg on uued saadud kogemused. Siit-sealt lõikasin ka mõned originaalõmblused lahti, panin pleki paremasse asendisse ning lasin taas kinni. Traatkeevitusega oleks muidugi kordades kenama tulemuse saanud, aga küll kunagi jõuab ka sinnani.

   
   
   
   
   

   
   
Seejärel käisin ja tagusin enam-vähem sigeks kõikvõimalikud eenduvad servad ja ääred, mis aja jooksul pihta saanud.

   
Töötasapinnal oli sellel laual alasina kasutatav plaat (vasakus nurgas) ning alasi (paremas nurgas). Kuna töötasapind ei ole väga lai, siis otsustasin, et suurema tööpinna huvides kruustange enam tagasi ei pane. Seega vanad kruustangide augud tuli ära kaotada.

   
Kui laua konstruktsioonides olevad augud ja suuremad kahjustused täitsin lihtsalt elektroodiga ära, siis siin lõikasin augu vastaspoolele 3mm paksuset plekist plaadid ning seejärel keevitasin peale. Töötasapinna all olid paksud lauad. Need sai sõraga nii palju kokku kangutatud, et kaheeurose suuruse metallitüki sai vahelt läbi töötasapinna alla meelitda.

   
Praeguse hetkeni lauale kulutatud 8-9 töötundi.

[Marko]

kasutatud 2mm seina paksusega nelikanttoru ning seegi on juba üksjagu kannatada saanud ning seetõttu õhemaks muutunud. Töö tegemiseks aga kasutada vaid odavaim Telwini elektroodkeevitus ning suht kogenematu harrastaja. Tuleb tõdeda, et hakkama saamisega oli probleeme, tõsiselt palju probleeme. Mida õhem materjal, seda kehvemalt minu aparaat ennast tunneb ning kapriissemalt käitub. Päris mitu korda käis käpp kaarega juba nurka ning korra mõtlesin, et lähen toon poest MIG'i ära. Aga ikka rahunesin maha ning pusisin edasi. Õnneks on laua koostamise käekiri üsna karm ja minu töö ehk nii väga silma ei riivagi. Kui oleks vana asemele uue osa pannud, oleks tulemus silmale olnud palju ebamugavam vaadata.
Tugev 5-6 tundi kulus, kuid sain augud siiski enam-vähem ära täidetud. Midagi ilusat pole, kuid asja positiivne külg on uued saadud kogemused. 

Au ja kiitus! Keevitama peakski õppima elektroodiga, siis saab selle tunde kätte. Oskus auke lappides paus-süütamine tasakaal leida tekib suhtkoht iseenesest kui ei rahmelda. Edasijõudnud lasevad suurematesse aukudesse teise käega jämedat traati lisaks.
On siin foorrumiski inime, kes veab objektile nii mig-i kui mma, kuna "elektroodiga ei ole võimalik punktida"

PS ma loodan, et foorumi top10sse kuuluvasse teemasse ei tule nüüd suuremat offtopicut.

[Lauri_L]

Keevitama peakski õppima elektroodiga, siis saab selle tunde kätte. Oskus auke lappides paus-süütamine tasakaal leida tekib suhtkoht iseenesest kui ei rahmelda. Edasijõudnud lasevad suurematesse aukudesse teise käega jämedat traati lisaks.
On siin foorrumiski inime, kes veab objektile nii mig-i kui mma, kuna "elektroodiga ei ole võimalik punktida"

Nõus. Mulle tuttav repariman'i ikka aegajalt tuletab meelde, et elektroodkeevitust on kõige lihtsam seadistada, kuid sellega on kõige raskem keevitada. Traatkeevitusega vastupidi.

Aukude lappimine õpetas nii mõndagi ja tõsi on, et paus-süütamise tasakaal tekkis võrdlemisi ruttu. Käesolev juhtum just paras ennast selliselt treenida. Kui kunagi parema aparaadi saan, siis püüan silmaringi laiendamiseks lisatraadi söötmist ka proovida. Muidu aparaati nii palju ei kiruks, kui ei oleks teise tootja (Kemppi) alternatiivi saanud proovida. Öö ja päev.

Paksemate materjalide (>2,5mm) elektroodiga keevitamine õnnestub juba päris hästi ning on igati nauditav. Selliste paksuste juures saab juba pisut keerulisematele kohtadele läheneda. Käesolev kahjustatud pinnaga 2mm aga pani kannatuse tõesti proovile. Aga eks tuleb kasutada seda tehnikat mis on ning ise paremaks saada. Õpib rohkem ja kui kunagi teise aparaadi saab, siis on palju lõbusam. Kodust eemal olen ka pisut traatkeevitust ekspluateerinud. On lihtne küll, kuid elektrood pakub rohkem pinget; on ka kergem kaasa võtta.

[Lauri_L]

Nüüd peaksid kõik suuremad augud kinni pandud olema ja väga karmid kohad siledamaks lihvitud.

   
   
Sahtleid proovisin ka sisse, kuid nendega tuleb veel tööd teha. Hetkel küll kõik enam-vähem ühel joonel, kuid tegelikkuses oma siinidel pinges ning üks ühes ja teine teises küljes. Aga üldjoontes on kuju olemas. Midagi enam juurde ei lisa ega maha lõika.

   
Kuid üksjagu on veel roostet, lahtist värvi, teravaid värvi servasid ning vanast ajast keemia jääke, millega eelnev on osaliselt kaetud.

   
Alustasin töötasapinnast ja riiuli tasapindadest - need puhastasin karmi karvaga terasharjaga, mis kinnitatud nurklihvijale. Töötasapinna toon muutus palju ühtlasemaks, kuid täis keevitatud osa, mis sai eelnevalt lamellkettaga üle tehtud on siiski üksjagu märgatavam. Aga küll ajaga ära hajub.

   
   
   
Seejärel töötlesin kogu laua terasharjaga üle. Ikka igalt poolt, kuhu vähegi mahtus. See võttis mõned tunnid aega, sest kitsamaid kohtasid oli üksjagu. Oleks võinud jätta mitte nähtavad kohad tegemata, kuid...

   
   
   
Nüüd pesu ja ettevalmistused värvimiseks. Töötasapinna ääred teipisin, sest see värvi alla ei lähe.

   
   
   
   
Ning lõpetuseks värv peale. Ikka sinine, et teiste laudade ja tööriistastendidega sobiks. Fotodel värv värske ja väga läigib vastu. Kui ära kuivab, siis võtab natuke tagasi ning defektid hakkavad vähem silma. Üldiselt on tegelikkus pisut parem kui fotodel. Esmane kuivamisaeg on ca 2 päeva toatemperatuuril, siis saab juba käega pinda katsuda. Üldiselt on see värv üsna aeglane kuivama, kuid kui kuiv, siis peksa või haamriga. Seda peab aga kuu-kaks ootama.

   
   
   
Tuleb tunnistada, et värv teeb imet. Päris kena juba.