Flora roostemuundur
#1

Mõni hetk tagasi sain meeldivalt positiivse üllatuse osaliseks.
Nimelt panin eile topsi sisse kodumaist Flora roostemuundurit ja selle sisse ühe lausroostes metallist pirnipesa, mis enam ühendust ei andnud. Alguses mõtlesin sellele lausa liivpritsi näidata, aga siis otsustasin muundurit proovida.
Täna läksin garaazi ja vaatasin,mis mu väikesest eksperimendit saanud on. Pirnipesa ülemine pool mille küll pintsli abil muunduriga kokku tegin, kuid mis vedeliku enda pinnast välja jäi, oli vaid veidi paremaks läinud (rooste kergelt pehme ja lahtine). 24 tundi muunduri sees olnund pool on nüüd aga nagu uus. Roostest pole jälgegi ja läigib kenasti.
Tundub et see kraam lausa õgib roostet, aga vaid siis kui seda ohtralt on.
Ning neid roostemuunduri \"vanne\" võib teha ka suurematele asjadele, sest 0,5 l maksab vaid 25 kr. Lääne analoogid kordi kallimad.

1950 M-400; 1962 K-175A; 1984 Accord, 1973 Mopar power, Swedish daily-driver Wagon
Vasta
#2

Kust seda osta saab Tallinnas :O ?
Vasta
#3

Mina ostsin enda oma mingist suvalisest väikesest ehituspoest ja olen näinud seda müüdavat paljudes kohtades. (ehituspoed eelkõige)
Otsi suvalisest suuremast ketipoest (Ehituse ABC, K-rauta) värvide ja lahustite juurest. Usun et leiad.

1950 M-400; 1962 K-175A; 1984 Accord, 1973 Mopar power, Swedish daily-driver Wagon
Vasta
#4

Leidsin ka selle ühest ehitusaterjali poest..kuid jah pealemäärimine tegi vaid pisut paremaks...seda ma ei proovinudki, et sisse kastnud oleks...peab proovima...
Vasta
#5

valts äkki ütled mis selle muunduri õige nimi pudeli peal on, siis endal lihtsam otsida Smile

Jawa 350OHV, Jawa Jawetta Standard/Sport, Jawa 550/555/typ 20/Mustang, Jawa Robot, Jawa Perak, Jawa 175/356, Jawa 250/353/559/Super Sport, Jawa 257A, Jawa 350/354/360, Jawa 634/638,  Velorex 16,  2x Riga, ET-600, Moskvits 2140 '79 ...
Vasta
#6

Pudeli peal ongi Flora ja siis suurelt ROOSTEMUUNDUR. Pudel valge ja vedelik sees k**ekarva kollane. Näpuga ei soovita katsuda, osaliselt on tegemist ortofosforhappega.

1950 M-400; 1962 K-175A; 1984 Accord, 1973 Mopar power, Swedish daily-driver Wagon
Vasta
#7

Minu arvates ka üsnagi \"söödav\" (mitte otseses mõttes Wink ) vedelik.

Tegin eelmisel sügisel katse - võtsin tugevalt roostes plekitüki, lõikasin kaheks ja relaka terasharjaga tegin harjaks. Ühele läks krunt + värv, teisele nimetet Flora mödi + krunt + värv.

Nädalane seismine soolalahuses ei teinud teisele suur midagi peale täppide, teisel hakkas rooste uuesti välja ronima.

Aga... vahendit tuleb peale kanda vähemalt 2 korda ja vaheaegadel veel niistutada... seepärast vast osutuski asjasse uputamine paremaks kui vaid ühekordne mödi pealekandmine.

Valdo

Eesti Jalgrattamuuseumi  looja ja eestvedaja
Tutvustame jalgratta ajalugu Eesti vaates, väljas on üle 170 muuseumiväärtusega ratta
Asume Kesk-Eestis Väätsal Pikk 9.
Vasta
#8

Vot siise uputand pole aga peale pintseldamisel oli Buvanol parem.
Katsetamist vaja järelikult.Wink
Vasta
#9

Sama kraami kohta selline küsimus:
Kui puhastatud metalli pinnale kanda kiht seda muundurit, siis 24 h pärast oleks asi nagu valmis ülevärvimiseks. Aga see muundur moodustab ju metalli pinnale sellise krobelise ja paksu kihi. Ise olen selle ära lihvinud, aga kas on õige nii teha??

1950 M-400; 1962 K-175A; 1984 Accord, 1973 Mopar power, Swedish daily-driver Wagon
Vasta
#10

juba 80aastate lõpust saati olen kasutanud Buvanoli ning olen
tulemusega rahul.Kogu kere ja muud tükid tõmban pintsliga ohtralt üle EI KOONERDA!! Nii halja kui ka roostes pleki. Minu meelest ei tohi kiirustada st. las seisab mõni päev see mögin peal.Enne värvi peale kandmist olen pesnud lahustiga puhtaks.
Teine minu kogemus on see,et kohe ei tohiks pahtelt peale panna....ikka krunt ennem alla!!
Vasta
#11

valts Kirjutas:Sama kraami kohta selline küsimus:
Kui puhastatud metalli pinnale kanda kiht seda muundurit, siis 24 h pärast oleks asi nagu valmis ülevärvimiseks. Aga see muundur moodustab ju metalli pinnale sellise krobelise ja paksu kihi. Ise olen selle ära lihvinud, aga kas on õige nii teha??
Sama küsimus siin Smile
Vasta
#12

Mina pesin selle löga maha (rooste sai ju eemaldatud! mis on selle aine eesmärk), sest see ei tundunud küll olema värvi külge võttev kiht ja käisin vajalikud detailid veel liivapaberiga siledaks, sest pinnad jäid peale rooste kadumist üsna krobelised. Peale esmast vannitamist alles näed ka kohti kus on jäänud paksema roostekihi tükikesi, mis esmasel puhastamisel võisid jääda märkamata ja vajavad veel puhastamist. Siis veel kord vannitus, puhtaks pesemine ning seejärel juba krundid, värvid, lakid jne
Vasta
#13

Mina olen kasutanud roostemuundurit ainult hädaabinõuna, kus vähegi võimalik olen relakaga rooste täielikult maha nühkinud. Sääl kus rooste väga sügav või plekk juba õhuke, muundureid kasutanud.
See krobeline kiht tuleks kindlasti maha hõõruda, sest sinna jääb õhk sisse, muundurist lisaks happejääke, tekib värvi sisse mikropragu, hakkab jälle kobrutama.
Vasta
#14

Kenu Kirjutas:Mina olen kasutanud roostemuundurit ainult hädaabinõuna, kus vähegi võimalik olen relakaga rooste täielikult maha nühkinud.

Väga paljud terasesordid ei (pind)roosteta mitte ühtlaselt, vaid tekivad muust materjalist sügavamad roostepesad. Kui nüüd ortofosforhappel põhinevaid roostet keemiliselt siduvaid olluseid mitte kasutada, on kaks alternatiivset varianti:

1. Metall maha lihvida nii suures ulatuses, et kõik roostepesad on täissügavuses välja lihvitud. Praktikas ei ole see reeglina reaalne - see on esiteks ülisuuremahuline töö ja teiseks plekist osadest ei pruugi peale nimetet operatsiooni midagi üldse järelegi jääda.

2. Lüüa käega ja panna roostepesa-täpilisele isendile krunt+(pahtel+)värv. Kui eesmärgiks on ostjat pettes ülejala tehtud töö kiiresti maha müüa, siis see meetod isegi ehk toimib... vastavalt igaühe ebaeetilisuse ja rikutuse astmele Wink Nimelt hakkab pesade põhja jäänud rooste vähegi sobivate keskkonnatingimuste korral oma järamistööd edasi tegema ning üsna pea on siledavärviline pind taas roostetäpiline... seekord juba koos üleskobrutanud välisvärviga. Erandiks on muidugi juhud, kus isendit hoitakse pidevalt kuivas ja soojas ruumis (nt toas), kuid kui palju meist seda siis oma liikuriga ikka teeb - vahel vaja ju ka sõita, kasvõi vanatehnikaüritusel.

Kommentaariks veel niipalju, et roostepesad ei pruugi olla silmaga nähtavad, st kui relakaga puhtaksharjatud pinnal neid paista just ei ole, siis võivad silmaga nähtamatud mikropesad koos roostega siiski veel esineda, mis põhjustavad hiljhem samuti eelpool p. 2 mainitud nähtusi.

Nii et - mõistlik oleks (eriti vanatehnika korral) kogu haljas metall esimese operatsioonina siiski roostetõrjevahendiga üle käia, kui enne puhastamist pinnal vähegi olulisemas koguses roostet esines.

Valdo

Eesti Jalgrattamuuseumi  looja ja eestvedaja
Tutvustame jalgratta ajalugu Eesti vaates, väljas on üle 170 muuseumiväärtusega ratta
Asume Kesk-Eestis Väätsal Pikk 9.
Vasta
#15

suhteliselt odav asi tundub aga siiski kui parem on selle sees asja vannitada, siis läheb ju suurte detailidega raskeks. Mõtlen näiteks mootorratta raami.
Vasta
#16

ma juba küll seda rääkinud, aga ise kasutan roostetõrjeks meetodit:
rellakas+liivaprits+roostesurm+happekrunt+krunt(tihti mitu kihti)+pahtel+krunt+värvSmile
värvid kõik kenasti kahekomponentsed.

ok, see selleks. Seni ma roostemuundurit eriti aktiivselt maha nühkinud pole - lihtsalt silikoonipesuse paberiga üle ning värv selga. Lihtsalt kuna tema moodustatav kiht tundub nii ilus ja roostekindel. AGA nüüd nühin edaspidi riidekaltsuga ikka - nimelt otsustas ühe endise roostepesa peale minu meetodil kuni kattevärvini pandud \"kompott\" maha kooruda (ning täitsa plekini - ka happekrunt tuli maha!). Oleks ma sinna pahtli kah vahele ladunud - oleks ta kuigikaua püsinud, aga tegemist oli esitiiva alaäärega, mille ma \"konserveerisin\" - niiet pahtlit polnud jõudnud panna. Eks ka mehaaniline pinge aitas tüki lahtitulemisele kaasa - tiibu töötlesin demonteeritult.

ok, point: liiga paksu roostemuunduri-kihti ei maksa jätta. Pelgalt paberiga (mõtlen seda tavalist sinist paberit, mis garaazhis asendamatu - ei mõtle liivapaberit!) ülekäimisest on vähe. Isegi siis, kui tegemist on eelnevalt ülipuhtaks-siledaks tehtud metallipinnaga, millele muundurikiht on rohkem kaitseks pandud õhukese kihina!

samas arvan ma, et liivapaberi kasutamine mahanühkimiseks pole õigustatud. No eks näis...

teet,
otsib ideaalset rooste tõrjumise tehnikat - nagu ikkaWink

Foorumite vanarahvatarkus: "üks troll suudab rohkem arvata, kui sada tarka teada"
Vasta
#17

ise olen nüüd nii toiminud:
traatketttaga see muunduri-sodi minema, siis krundid. Loogika: lisaks sellele, et sinna \"muundatud roostesse\" jääb paras ports õhku (mida iseloomustab veel õhuniiskus, õhk+niiskus - kaks asja, millest uueks roostetamiseks täitsa piisab), on see kiht kehv alus igasugusele värvile - nagu eelmises postis mainitud. Värv ikka metallile. Mitte roostele - olgu ta siis muundatud \"fosfaatideks\" või mitte.
mu järjekord:
1) rooste mahaaniline eemaldamine
2) allesjäänud roostepesade+ka halja pleki muunduriga töötlemine
3) pinna puhastamine roostejääkidest ja muust jamast (traatketas on hää - liivast on masinat pärast kole raske puhtaks saada; pealegi \"aktiveerib\" liivaprits metalli, traatketas mitte)
4) (happe)krunt

teet,
aasta-aastalt ideaalile lähemale Wink
Vasta
#18

Olen eluaeg kasutanud Buvanoli ning nüüd otsustasin Flora (nüüd Mayeri Industries) roostemuundurit. Esialgne tulemus oli küll pettumus. Esialgselt keemiliselt võttis roostet vähemaks samaväärselt Buvanoliga, aga pärast kuivamist jäi kiht ebaühtlane, isegi nagu kergelt õline. Buvanol on alati väga hästi ära kuivanud ja jätnud värvimiseks \"puhta\" pinna. Seega võib oletada, et Buvanol ikka efektiivsem
Vasta
#19

olen kasutanud ka seda roostemuundurit ostsin järvelt autopoest Volvo kõrval ja se tekitab sellise halli kihi auto plekile aga mõjub siis hästi kui on õhuke rooste kiht, kui on selline paks rooste siis teeb vist hullemaks sest läheb sinna rooste sisse ja kui üle värvida siis se reageerib ju värvi all edasi sest ei saa ju seda täitsa välja sealt ja selline asi ka et ma külniisutasin ja pesin seda mitu korda nagu õpetuses oli kitjas aga se zink aerosool ei jäänud sinna peale kül pärast hästi kinni
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 1 külali(st)ne