Akumutrikeeraja
#1

Tekkis väikene kognitiivne dissonants.

On mutrikeeraja Milwaukee 18 FHIWF 12 millel võtmekant 1/2 tolli ja arendatav max. moment 1356Nm
Dissonantsi koht on 1/2 padrunisaba versus moment 1356Nm.
Ma ei ole leidnud kiire otsinguga ühtegi dünamomeetrilist võtit mis oleks 1/2 sabaga ja 600+/-Nm vahemikus
Pooletollise kinnitusega asjad lõppevad seal 350Nm juures ära ja edasi on 3/4 kinnitus.

Arvamused palun.

Matemaatika ja mehaanika, see on puhas rassism, diskrimineerimine ja valgete ülemvõim
Vasta
#2

Mul on Stahlwille üleminek 3/4 1/2 kiri lubab 550 Nm.
Vasta
#3

Ei ole mina ühtegi neist näinud/käes hoidnud, mis üle 250Nm suudaks minna lahti keeramisel (Nut busting torque), kinni keeramisel veel lahjemad. Pole küll kasutanud kõige uuemaid akusid, millel kõvem amprite väljutamise võime aga kahtlustan, et ega uue ja parema aku kasutamine väga palju juurde ei anna.Isiklikult oman Makita originaali ja ka 30 eurist klooni juba 3+ aastat.

Videod ei meeldi sulle aga äkki keegi teine tahab vaadata:

https://www.youtube.com/watch?v=4pXM5bHSk2Y&list=PLjT3B9r2z3fVnLuTMmLfndqtBWyfNAiyl&index=2
Vasta
#4

See on klassikaline nõrgima lüli teema. Ja müügimees sai oma punktid kirja.

Do'nt panic
Vasta
#5

https://www.youtube.com/@TorqueTestChannel
Vasta
#6

(10-03-2023, 10:27 AM)M.R. Kirjutas:  ...
Dissonantsi koht on 1/2 padrunisaba versus moment 1356Nm.
...
Arvamused palun.

Esitatud 1356 Nm on turundus, arvutatud tagasi läbi löögienergia maksimumi. Matemaatiliselt ilmselt ongi korrektne, reaalsuses väheoluline. Nagu sisepõlemismootori maksimumvõimsus. Reaalne pidev moment on oluliselt väiksem. Või kõlarite "peak power".

Lisaks vähe parema tööriistaterase märkimisväärne elastsus pulseerivale pöörlemisele (päris löögiks seda vist pidada ei saa...) .
Vasta
#7

Ma väga veendunud ei ole et 1/2 nelikant suudab seda momenti üle kanda purunemata.
Keegi on teinud mingi arvutuse, et sellist väänet on teoorias võimalik saavutada kui kutsikad põrkuvad.
See kõik sumbub aga metalli elastsusesse ja seesama nelikant kasvõi vetrub ja võtab sellest löögienergiast poole maha.
Pane sinna veel padrun otsa ja sumbub veel sellest kolmandik.
Pikendus ka veel vahele panna siis ei ole 250 Nm ka reaalselt poldile...
See võti on muide olemas ja kui ausalt tunnistada siis on päris võimekas.
Ingersolli õhuvõtmega pole midagi võrrelda enne kui talle 14 bar sisse lasta.
Samas kui on 30cm pikk tikkpolt kus mutter otsas kinni siis kumbki ei keera seda vaid ikka tavaline kõristi ja keskmise pingutusega keerab käsitsi maha.
Vasta
#8

Küsimus ei ole, mis mutrikeeraja kellelgi on, mida ta sellega kruvinud on ning mida ta selle juures tundnud on.
Teemavälised heietamised kustutatud.

edit: 2715 mahaarvamised on küll loogilised, aga suurusjärkudena kole suured. On nende "kui palju löögienergiat mingis liigendis/üleminekus sumbub" kohta ka konkreetne ja usaldatav allikas?

Foorumite vanarahvatarkus: "üks troll suudab rohkem arvata, kui sada tarka teada"
Vasta
#9

Kui kasutad pikendusi on ju kohe tunda et jõudu vähem. Ideaalis lühike padrun, tihti on juhtunud et pikk padrun koos pikendusega ei keera lahti(600nm käristi), aga nii kui võtad üleliigse ära on kohe lahti.
 Ise kasutan veel 1" elektrilist keerajat(1000nm), see keerab kõik lahti(siiamaani), samas makita mingi ~1500nm 1/2" või 3/4" jäi hätta seal.
Vasta
#10

Õige padrun peab olema-ümarate kantidega.
Vasta
#11

(10-03-2023, 11:18 AM)deus Kirjutas:  Ei ole mina ühtegi neist näinud/käes hoidnud, mis üle 250Nm suudaks minna lahti keeramisel (Nut busting torque), kinni keeramisel veel lahjemad. Pole küll kasutanud kõige uuemaid akusid, millel kõvem amprite väljutamise võime aga kahtlustan, et ega uue ja parema aku kasutamine väga palju juurde ei anna.Isiklikult oman Makita originaali ja ka 30 eurist klooni juba 3+ aastat.
 Endal ka see vuffel ning 150 Nm nagu videos võib õige olla küll. Samas "korralikult" kinnikeeratud velgi ta lahti ei lase. Nii et minul on ta käigus löökkruvikeerajana. Hiinlased on ettenägelikult kuuskantide kasutamise jaoks padruni hoidikusse vastava ava teinud. Õhukese akuga on ka kaal täitsa OK.

You see, pal, Elvis can´t read a contract.
All he knows is, no Ferrari, no rides with the top down.
Vasta
#12

See Milwaukee junn "oskab" lahti keerata lausa 1898Nm.
Aga kui mul on vasak keere? Tuleb osta LH junn?
Tegelikult on teema selles, et laguneb üks keermesliide kus polt on M20 tugevusega 10,9
Mutter on klass10, pingutusmoment on ette nähtud 661Nm. Lukkseppadel on sõrmed püsti ja fa-fa huulil.
Poldi murd räägib lõdvast, ebapiisavalt pingutatud, liitest. Tuleval nädalal laenan kalibreeritud võtme ja
teen loomkatsed. Lasen selle junniga liite kinni ja võtmega üle.
Ma tõsiselt kahtlen selle milwaukee junni võimekuses kõnealune liide 661Nm kinni keerata.

Matemaatika ja mehaanika, see on puhas rassism, diskrimineerimine ja valgete ülemvõim
Vasta
#13

Korraliku lühikese padruniga pole 660Nm probleem sellele. Aga murdumise põhjus on ehk selles, et mutter on vibratsiooniga lahti tulnud (eeldades, et ahelas on vibratsioon).
Vasta
#14

(10-03-2023, 20:12 PM)M.R. Kirjutas:  See Milwaukee junn "oskab" lahti keerata lausa 1898Nm.
Aga kui mul on vasak keere? Tuleb osta LH junn?
Tegelikult on teema selles, et laguneb üks keermesliide kus polt on M20 tugevusega 10,9
Mutter on klass10, pingutusmoment on ette nähtud 661Nm. Lukkseppadel on sõrmed püsti ja fa-fa huulil.
Poldi murd räägib lõdvast, ebapiisavalt pingutatud, liitest. Tuleval nädalal laenan kalibreeritud võtme ja
teen loomkatsed. Lasen selle junniga liite kinni ja võtmega üle.
Ma tõsis.elt kahtlen selle milwaukee junni võimekuses kõnealune liide 661Nm kinni keerata.
Suhteliselt suur moment-peenkeermel 180 nm+180 kraadi pingutamine oli keeruline-võtmevihje https://www.inserv.ee/products/92854/mom...07753-yato .Ühtegi põristit sellise jõul ei usu-laiskus õigesti teha
Lisan-see vihje on ilmselt odavaim,et saada vihje jõust-ei ole kalibreeritud sinu tava nõudmistele vastavalt ja-vabandan enne kommentaare.
Vasta
#15

Mis sa arvad, et ma selle 250 viskasin niisama õhku kuskilt video pealt? Ei, mul on ikka oma käsivõtmed ka olemas ja üle mõõdetud, kui tugevalt saab kogemata rattapoldi kinni lastud. Seda enne kui need videod ilmuma hakkasid  Big Grin
Lased ikka akuga kinni ja pärast timmid käsiaparatuuriga üle kui täppisasja vaja...
Aga kui sa omi mõõtmisi teostama hakkad, tutvu enne seadme manualiga kah, kus on kirjas tabelis, millise pöördemomendi millisel sekundil su aparaat saavutab.
Vasta
#16

Eeee...kus ma olen rääkinud peenkeermest?

Matemaatika ja mehaanika, see on puhas rassism, diskrimineerimine ja valgete ülemvõim
Vasta
#17

(10-03-2023, 22:06 PM)deus Kirjutas:  Mis sa arvad, et ma selle 250 viskasin niisama õhku kuskilt video pealt? Ei, mul on ikka oma käsivõtmed ka olemas ja üle mõõdetud, kui tugevalt saab kogemata rattapoldi kinni lastud. Seda enne kui need videod ilmuma hakkasid  Big Grin
Lased ikka akuga kinni ja pärast timmid käsiaparatuuriga üle kui täppisasja vaja...
Aga kui sa omi mõõtmisi teostama hakkad, tutvu enne seadme manualiga kah, kus on kirjas tabelis, millise pöördemomendi millisel sekundil su aparaat saavutab.
Palun täpsusta kelle ja mille küsimuse-probleemile vastasid?
Vasta
#18

Ma eriti ei usu, et see riist suudab 600Nm jõuga M20 poldi kinni keerata.
Siis peaks eriliselt jäik padrun olema ja polt ka mitte üle 50mm pikk.
Pikem polt lihtsalt vetrub nagu torsioon ikka ja mutter edasi ei lähe.
Küll aga hõõrdub mutter vastu seibi ja hakkab selle külge keevituma mis teeb keeramise veel raskemaks ja nii ta erilist hoidevõimet ei saavuta.
Pikemat maad pingutada on vaja siis juhtub sama asi keermega ning Nm on justkui üle kantud aga survejõud liites puudulik.
Olen oma kogemusest õppinud, et roostevabasid asju ja kammitsaid ei tohi selle riistaga keerata.
Mis veel reaalset tulemust puudutab, siis kõik tahavad kerget asja.
Kergel asjal ei saa olla rasked vasarad.
Kuna vasarad kerged on vaja kiirust tõsta ja siis ongi rohkem nõrku lööke, mis sumbuvad erinevates vahelülides.
Terve teadus kineetilisest energiast ei päde sest näitena võiks tuua 50cm pika torni, millele lüüakse väikse vasaraga kiirelt aga torn vetrub ja see energia ei kandu edasi.
Kui nüüd kuvaldaga mats panna siis asi liigub.
Võtta see torn vahelt ära ja on võimalik proovida palju vasaraga liigub ja kui kõvasti peab kuvaldaga äsama et sama pika maa liiguks ning korrata torniga.
Vasta
#19

(10-03-2023, 15:05 PM)13piisab Kirjutas:   2715 mahaarvamised on küll loogilised, aga suurusjärkudena kole suured. On nende "kui palju löögienergiat mingis liigendis/üleminekus sumbub" kohta ka konkreetne ja usaldatav allikas?

Pikenduste tekitatud kaost on siin ehk paar-kolm aastat tagasi suht põhjalikult jutustatud. Viidata ei oska. Kui mu kogemust usaldatavaks pead, siis võin 2715 jutule oma allkirja kah panna. Ainuke variant lahja keeraja potentsiaali rakendamiseks on lühike kvaliteetpadrun. Asjatatud nende vidinatega ca 25 aastat juba.

Müün: keermetõrv, puidulakk, alumiiniumtorud.
Vasta
#20

Ma võiks siia panustada veel olematu teadusliku väärtusega kogemust, nimelt kui täristaja “peaaegu” keerab poldi/mutri lahti, aga tegelikult mitte, siis naljakal kombel aitab padrunist käega kinni võtmine ja aitamine.
Proovige kui ei usu.

Karateturbo-kolm purki ja tiguWink
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 1 külali(st)ne