[poolitus] emotsionaalselt ja teemaväliselt automaksust

(18-09-2023, 00:07 AM)v6sa Kirjutas:  
(17-09-2023, 11:18 AM)ivo86 Kirjutas:  ...

Kes näha oskab, näeb niigi ja kes näha ei taha, seda ei veena.

...


Väga hästi kokku võetud. Seda oligi vaja tõestada.
On nii, nagu üks mees oma välja mõeldud parameetrite järgi määrab ja kes sellesse süsteemi ei mahu, see pole maakas. Ja teda, raisk, ei veena ka, et ta pole õige maakas.

Kumb on kalamees?
1)Üks (ilmselt vana) mees, kes oma puulatiga pea iga päev oma sauna taga särge tõmbab ja tal pole paadist ega spinningust haigusi. Paar unda vedeleb ka sauna peal naela otsas.
2)Teine (ka vana) mees, kel on uus Buster ja kallis mootor ja viimase peal varustus üldse. Tema käib 2 korda kuus, kuskil suvalises Eesti otsas ja proovib tihti peale käia uues kohas ja proovida uut püügiviisi või kalaliiki.
Ainult esimene ja see teine mees on poosetaja? Või on mõlemad kalamehed siiski? Ja on seal veel 1000 varianti?


Ma olen ka eluaeg seda meelt olnud, et õige tsiklimees on see, kes oma ratast ise remondib ja teised on poosetajad. Kahjuks tänapäeval ei käi need asjad enam nii. Ostad poest uue ratta ja uskumatu, sul ei pea võtmed kogu aeg taskus olema. Lihtsalt sõidad. Ja oled ikka tsiklimees. Võid isegi nahkvesti selga panna ja puha. Kuradi moodsad ajad, ma ütlen. Enne peaks ikka mootori lahkamise eksami tegema, kui tsikkel kätte antakse..

Emotsionaalsed analoogiad, juu knoouu.
Vasta

Miks peaks esimese korruse elanik maksma lifti elektri ja katuse remondi eest.
Las maksavad viimase korruse elanikud.

Miks ma pean maksma tasuta transpordi eest, ma sõidan autoga.
Miks ma pean maksma tervisekassasse, ma olen terve ja üldse kõva mees. Lisaks käin tasulise arsti juures.
Miks ma pean maksma kütuse aktsiisi mis läheb teede remonti, mul on maastur ja muda meeldib.
Miks ma pean maksma tubaka ja alkoholi aktsiisi, niikuinii suren ära.
Miks ma pean maksma üldse makse, niikuinii need 101 ei oska rahaga ümber käia ja joovad selle maha.

Ei ole iroonia, tõsiselt küsin.
Vasta

(18-09-2023, 10:03 AM)klemm Kirjutas:  Miks peaks esimese korruse elanik maksma lifti elektri ja katuse remondi eest.
Las maksavad viimase korruse elanikud.

Miks ma pean maksma tasuta transpordi eest, ma sõidan autoga.
Miks ma pean maksma tervisekassasse, ma olen terve ja üldse kõva mees. Lisaks käin tasulise arsti juures.
Miks ma pean maksma kütuse aktsiisi mis läheb teede remonti, mul on maastur ja muda meeldib.
Miks ma pean maksma tubaka ja alkoholi aktsiisi, niikuinii suren ära.
Miks ma pean maksma üldse makse, niikuinii need 101 ei oska rahaga ümber käia ja joovad selle maha.

Ei ole iroonia, tõsiselt küsin.
Siin on sulle vastus, õigustatud küsimuse kohta  https://www.eesti.ca/eesti-madal-maksuko...ticle38074
Võid lisainfoks ka otsida mõistet, eesti maksukoormus.
Vasta

Jätkuvalt on vastuseta maksutõusude peamine küsimus, ehk kuhu kadus Eesti riigi raha ? Ojapetsi sketsi laadne jutt: kulub igale poole, ei ole adekvaatne, ammugi läbipaistev.
Vasta

(18-09-2023, 09:24 AM)ivo86 Kirjutas:  ...
Kumb on kalamees?
1)Üks (ilmselt vana) mees, kes oma puulatiga pea iga päev oma sauna taga särge tõmbab ja tal pole paadist ega spinningust haigusi. Paar unda vedeleb ka sauna peal naela otsas.
2)Teine (ka vana) mees, kel on uus Buster ja kallis mootor ja viimase peal varustus üldse. Tema käib 2 korda kuus, kuskil suvalises Eesti otsas ja proovib tihti peale käia uues kohas ja proovida uut püügiviisi või kalaliiki.
Ainult esimene ja see teine mees on poosetaja? Või on mõlemad kalamehed siiski? Ja on seal veel 1000 varianti? ...
hääd analoogiad ju ja ilmselge, et see kes tõmbab iga päev kala välja on kalamees aga see kes proovib nii ja naa aga sittagi ei saa pole kalamees ja mingeid varjundeid siin ei ole ega saagi olla.
Meil oli üks jahimees, st seltsi liige eluaeg ja osales ka pidevalt ühisjahtides aga ei saanud ühtegi siga lastud. Samas on mehed, kes iga aasta lasid kümmekond siga, ühisjahis ... kes siis on jahimees?
Vasta

(18-09-2023, 10:23 AM)jaan mmc Kirjutas:  Jätkuvalt on vastuseta maksutõusude peamine küsimus, ehk kuhu kadus Eesti riigi raha ? Ojapetsi sketsi laadne jutt: kulub igale poole, ei ole adekvaatne, ammugi läbipaistev.
Ei ole ta kuhugi kadunud, lihtsalt vajadused on suuremad kui sissetulekud.
Sissetulekuid ei saa tõsta lihtsalt maksumäärasid tõstes või uusi makse välja mõeldes, pole neid makse millestki maksta.
Tuleb arendada majandust, st võtta laenu ja paisata raha majandusse, nt infra arendamisse (teedeehitus jms) ning siis tulevad ka palkadelt jm maksulaekumised.
Kokkuhoiuga riiklike programmide osas maksulaekumised vaid vähenevad.
Vasta

(18-09-2023, 00:54 AM)Jesper Kirjutas:  Jah, kõik on väga nunnu, aga täpselt senikaua, kuni igaüks oma elustiili ka ise kinni maksab. Näiteks Tallinnas on ühe elaniku kohta umbes 20m asfaltteed, kui sa tahad oma hobukopli ja kartulimaani mitmekilomeetrist juppi, siis järelikult pead kas rohkem makse maksma, mingit muud asja vähem saama või siis peab see tulema kellegi teise makstud maksude arvelt. Siin lõimes on loomulikult kõige populaarsem kolmas variant, aga reaalsus on ikka pigem teise lähedale.

Nii pole küll päris kirjas aga kui arendada edasi teemat et kõik maksavad ainult omale vajalike asjade eest...
Siis poleks riigil praktiliselt kulusid, puuduks töötu abiraha, sotsiaalkindlustus ja pension mis on suurimad kulud.
Ameerikas midagi sellist ongi kus ravikindlustus on inimese maksta ja tasuta on vältimatu arstiabi ning pensioni kogub igaüks ise.
Kes fondidesse, kes investeerib lastesse, kes ostab vara kokku mida saab müüa ja elada elu lõpuni või kuni vara otsas...

Meil aga on võetud need asjad lahendada solidaarsusmaksudega mida korjatakse töötavalt inimeselt ja mis muide pole jätkusuutlik sest iive on negatiivne...
Teedevõrk on muide riigi toimimiseks vajalik ja selleks on mõeldud välja kütuse aktsiis mis on täiesti geniaalne maks sest ta katab ära selle kulu milleks ta on ellu kutsutud.
Seda maksavad kõik kes jõuvankreid kasutavad ja seda ainult kasutamise eest mitte jõuvankri omamise eest.
Tõsi-elektronide jõul liikuvad sõidukid seda ei maksa kuid praeguseni on nende hulk veel väike ja mina kütuseostjana elan selle üle kui naaber paigutab aktsiisiraha akudesse.
Tulevikus ilmselt peaks neid hakkama maksustama aga sinna on veel aega.

Maal elamisest niipalju, et maal elatakse endiselt ja see on strateegiliselt vajalik riigi toimimiseks sest ka linlane peab midagi sööma ja tahab tarbida muid varasid mis loodus pakub.
Tegelikult elavad inimesed Karu-tagapalges päris hästi ära kui neid üle ei koormata maksudega hoolimata selllest et Võrus oli eelmine kvartal mediaanpalk 1100 eurot kuu.

Seepärast ongi Võru inimesele äärmiselt raske turundada ideed et ta peab hakkama maksma oma transpordivahendi omamise eest maksu mis kulub ära siia ja sinna nagu kehtiv rahandusminister ütles.
Tegelikult peaks valdavale enamusele jõuvankrite omanikest olema vastuvõetamatu kolmekordne maksustamine nagu küsitlused ja allkirjade kogumine on näidanud.
Muidugi idee turundamisest on loobutud ja see on võetud jõuga läbi suruda.

Aga ootame-vaatame ära kas ja milline see plaan lõpuks olema saab ja kas rahva esindajad selle ka heaks kiidavad.
Vasta

(18-09-2023, 10:33 AM)honkomees Kirjutas:  
(18-09-2023, 10:23 AM)jaan mmc Kirjutas:  Jätkuvalt on vastuseta maksutõusude peamine küsimus, ehk kuhu kadus Eesti riigi raha ? Ojapetsi sketsi laadne jutt: kulub igale poole, ei ole adekvaatne, ammugi läbipaistev.
Ei ole ta kuhugi kadunud, lihtsalt vajadused on suuremad kui sissetulekud.
Sissetulekuid ei saa tõsta lihtsalt maksumäärasid tõstes või uusi makse välja mõeldes, pole neid makse millestki maksta.
Tuleb arendada majandust, st võtta laenu ja paisata raha majandusse, nt infra arendamisse (teedeehitus jms) ning siis tulevad ka palkadelt jm maksulaekumised.
Kokkuhoiuga riiklike programmide osas maksulaekumised vaid vähenevad.
Ma kohe tahaks küsida mismoodi härra seda majandust elavdab?
Teatavasti käib kahe riigi vahel sõda.
Me oleme valinud poole ja sellest tulenevalt on sanktsioonid ja see aeg on läbi kui sai arengumaalt trükitud raha eest tooraineid millest tehti mingi asi ja müüdi edasi.

Piltlikult siis, et mul on kotitäis kartulit ja sinul kotitäis porgandit ning saaki enne järgmist aastat ei saa.
Mina võtan laenu ja ostan ära sinu koti kartulit ning sina võtad laenu ja ostad ära minu koti porgandit.
Me elame üksteisest kaugel ja et me saaks porgandeid kartuli vastu vahetada võtame laenu ja ehitame tee meie vahele.
Majandus on justkui elavnenud, kapitali on sisse pandud aga tulemuseks on...suurem laenukoormus.

Mina jään seisukohale, et kuni ei lahene tooraine ja tarbijate küsimus ei saa majandus kasvada ja mingil juhul ei tohiks kapitali panna kinni asfaldi ja betooni sisse sest see toob kaasa püsikulud sest need asjad vajavad kõik hooldust ja on püsikulu.

Ühesõnaga minu arusaamise kohaselt peaks plaan olema umbes selline, et kuni need probleemid püsivad peatada kõik infrastruktuuri projektid mis pole juba alanud.
Tõmmata kokku kõik mida vähegi saab ja püüda saada võimalikult ökonoomselt esmavajadused kaetud.
Tegelikult selleks puhuks oleks meil pidanud reservid olema kogutud nagu venemaal kes peab sõda kogutud reservide arvelt ja tal tekkisid need sest seal ei pandud seda raha kivisse ja betooni.
Nüüd võite mind venemeelseks ka sõimata aga see ei muuda meie majandusolukorda kuidagi paremaks ja reserve ikkagi ei ole ning langus on käes...
Vasta

(18-09-2023, 10:03 AM)klemm Kirjutas:  Miks peaks esimese korruse elanik maksma lifti elektri ja katuse remondi eest.
Las maksavad viimase korruse elanikud.

Miks ma pean maksma tasuta transpordi eest, ma sõidan autoga.
Miks ma pean maksma tervisekassasse, ma olen terve ja üldse kõva mees. Lisaks käin tasulise arsti juures.
Miks ma pean maksma kütuse aktsiisi mis läheb teede remonti, mul on maastur ja muda meeldib.
Miks ma pean maksma tubaka ja alkoholi aktsiisi, niikuinii suren ära.
Miks ma pean maksma üldse makse, niikuinii need 101 ei oska rahaga ümber käia ja joovad selle maha.

Ei ole iroonia, tõsiselt küsin.
Absoluutselt õiged küsimused! Lihtsalt tahtes elada ÜHISkonnas, siis me peame ka ÜHISelt panustama sinna. Elik solidaarselt. Selles suhtes on erinevate telekanalite peal tmitmeid sarju, kus ju kõige selle vältimsieks kolotakse karupeesse elama, peamiselt Alaskale. Õigemini sinna kolinutest on enim saateid. Samas on see üks väheseid kohti ilmas, kud "riik" eli kseal Osariik jagab teenitud raha ka elanikele tagasi. Seal mõned täitsa püüavad peaaegu ilma 21.sajandi kulutsteta hakkama saada aga tänasel päeval päris lõpuni masku"vabaks" ikkagi vist ei saa. 

Aga asi lihtne: mida vähem tarbid valmis poest saadavaid tooteid seda maksuvabam elu sul on! Praegu on koriluse tipphooaeg ja "tasuta" korjatud-kasvanud söögi oma metsa puudega köetaval puupliidil sisse tegemine, kartuli salve panemine jms kõik vähendavad maksukoormust! Aeg on meil (veel koos õhuhapnikuga) maksuvaba. Ja kui sa talvel nendest kodus ISE samal pliidil ka süüa teed arutult kalli valmistoote soojendmise või üldse väljas söömsie asemel, langeb maksukoormus veelgi! Ehk mida kallimaks "kindladkäed" oma lausrumaluses elu Eestis ajavad, seda kuluefektiivsem on tagasipöördumine naturaalmajanduse poole. Aga sellest aru ei saada, et see on nokk-kinni-saba-lahti asi! Aga eks see köögita, keldrita ja sahvrita "avatud" planeeringuga magalaelanike kasvatamine on ka üks osa suuremast plaanist. Kuna kõhuorjad oleme me kõik, siis on seda kaadrit jube lihtne lõputusse käiberattasse kinni panna. Ja et kõhtu orjata, oled sa SUNNITUD enamusele esitatud küsimustele ka jaatavalt vastama sest sa elad ÜHISelulist sõltuvussuhtelist vegeteermisvormi. Ja siis on grupp kes on suures piires mõiste alla "Vabad Kodanikud" mahtuvad. Keda on paganama raske orjastada ja sundida...

50 ruutu kevadel maha, sügisel üles ja see on pool saagist sorteerimist ootamas. Lisaks küüslauk, sibul, tomatid, kurgid jne. Lisaks õunad, metsamarjad, seened jne. Puhtalt oma hoidiste ja juurikatega elaks talve "kuidagi"moodi üle. Miski reserv on alati ka aga kõige aluseks lisaks maapinnale on jahedate keldri(te) olemasolu! Selgelt on seal sees ka mingi riigimaksude komponent aga me oleme ka ju vastu saanud üliheade teede jms kasutamisega. Aga seal sees ei ole kellegi võõra ülikasumit, moori plastiktisse ja ajuvabasid soojamaareise! See komponent koos maksudega on puudu ja kindlasti ei ole see pidevale tarbimise suurenemisele orjenteeritud ühiskonnas "hea". Ma ei oska täpset numbrit arvata aga ainuüksi esimese eluaasta lapselapsele tehtud püreed hoiavad kokku üüratu summa! Laste toidud on ju ajuvabade hindadega... Paarsada-viisada eurot kokku ikka on keldri väärtus?  Otsene kulu paarkümmend, kuna see kõik ju toimub ja tekib niisama elamsie kõrvalt hobina. Kartulile kporraliku uue serditud seemne ma küll ostsin aga see oli miski 2 aastat tagasi 50 raha...  Samas käis Proua eile kiirelt metsatiiru kui ma tulevaks aastaks mererannatomatitele adru ette vedasin, miski 10 liitrit pohla = turu hinnas ~60€. Samad mererannatomatid, mis adru sees ise kasvades kannavad uskumatult aga lõpp valmis ei saa, siis nendest teen "rohelise tomati plöga sibulaga" elik pastakastet. Ürte, tsillit,  küüslauku ehk erinevat. Puhas öko ja veekann jne Wink Lihata kastmed on 6+ €/kg ehk mingi mõne hetkega teed valmis paarikümne euro eest maksuvaba toitu. Mille saab siis mõne hea veini või muu napsu aktsiisi investeerida, et oma kasvatatud toit hästi maitseks Wink See on 2-3 pudelit head punast veini. 

Ja see on meie puhul samasugune MIKS-küsimus olnud, mis on muutunud uuesti aktuaalsemaks 1.vanuse kasvu ja 2.arutute hinnatõusudega! MIKS me peaksime maksma asjade eest mis kasvavad ise, on peaaegu tasuta ja nende kasvatamine-korjamine-töötlemine on puhas tervis, lust ja rõõm! Käib ka ahjukütte kohta. Teine MIKS-küsimus on mul olnud nüüd 41 suve, minul Peremehe ja Omanikuna 39: MIKS ma peaks suvemajja panema elektri ja kulutama raha??? Ehk maksma ka makse, seadma maakasutusele piiranguid jne. Ehk ei pea üldse Alaskale või Patagooniasse või Ausside sisemaale kolima, täitsa siinsamas Eestis saab täiesti legaalselt MAKSUkulu 101 poolearulise ülalpidamiseks ja võõraste kasumite toetamist vähendada Big Grin Liberastidele ja uuspunastele see muidugi ei meeldi aga mis teha...
PS: et ennast hästi tunda, tuleb seda tasuta transporti kasutada! Näiteks. Ja tasuline arst on tähtsusetu kui vaatad pärast epikriisi ja e-riigist sinu peale kulutatud summat mingi tõsisema haiglaravi vajanud häda korral! Ehk on teenuseid, mille eest tasub ka makse maksta! Kuna on automaksu teema poolitus, siis kütuseaktsiis pole ka paha sest teed on Eestis fenomenaaalselt head tegelikult, seal sees ka veeTEED!  Nagu ikka, siis ERAteedega on probleemid nii maal kui veel, riiklikud ÜHISrahastatud asjad on üldiselt korras.

Ebakismaeluline ebahomost ebanaine ebaemana ebatütrest ebauustehnikafänni ebakasvatanud ebard... Muus osas täitsa normaalne, vist?
Vasta

(18-09-2023, 10:23 AM)jaan mmc Kirjutas:  Jätkuvalt on vastuseta maksutõusude peamine küsimus, ehk kuhu kadus Eesti riigi raha ? Ojapetsi sketsi laadne jutt: kulub igale poole, ei ole adekvaatne, ammugi läbipaistev.
Mõnedel härrastel kuluks enne kurtmist kõigepealt ise tutvuda, kuhu üldse riigi raha läheb. Ikka veel on mõnedel arusaam, et "vähendame riigikogujate ja valitsuse palka poole võrra, siis jagub kokkuhoitud rahast kõigile". Vist mõistus ei võimalda tegelikust olukorrast aru saada. 

Pilt on küll vana, 2019. aastast, aga arusaama saab. Enamus raha läheb pensionidesse, tervishoidu, haridusele ja riigikaitsesse. 
Nii et kui kellelgi on soov riigieelarvest raha kokku hoida, siis palun anda teada, millist osa neist vähendame.
Jutu mõte on, et valitsusel on tegelikult üsna väike võimalus riigieelarvest raha kusagile suunata, sest suur enamus sellest on juba ette ära planeeritud ja neid osi vähendada on pea võimatu.
Ainus võimalus tulude poolt suurendada on soodustada ettevõtlust. Selle poolest meie valitsused muidugi absoluutselt silma ei paista. 

https://www.delfi.ee/artikkel/83918649/g...-see-kulub
Vasta

(18-09-2023, 11:15 AM)2715 Kirjutas:  ...
Mina jään seisukohale, et kuni ei lahene tooraine ja tarbijate küsimus ei saa majandus kasvada ja mingil juhul ei tohiks kapitali panna kinni asfaldi ja betooni sisse sest see toob kaasa püsikulud sest need asjad vajavad kõik hooldust ja on püsikulu.

Ühesõnaga minu arusaamise kohaselt peaks plaan olema umbes selline, et kuni need probleemid püsivad peatada kõik infrastruktuuri projektid mis pole juba alanud.
Tõmmata kokku kõik mida vähegi saab ja püüda saada võimalikult ökonoomselt esmavajadused kaetud.
Tegelikult selleks puhuks oleks meil pidanud reservid olema kogutud ...
Riigi ülesanne on leevendada turutõrkeid ja kriise. Antud juhul pole tooraine probleemiks, rohkem on probleemiks meie peamiste kaubanduspartnerite turuprobleemid elik tarbijatel on s!tt seis. sellises olukorras peab riik olema Eesti tööandjatele tellijaks, tagada töökohad ja palgad ning sellega maksulaekumised. Kõik suured majanduskriisid on ületatud riiklike infrastruktuuriprojektide tööpakkumiste abil alates Rooseveltist ja Hitlerist.
P.S. majanduskriisi ajal ei tohi makse tõsta, seda võib teha, kui väga tahetakse, buumi ajal. Maksude tõstmine kriisi halvendab niigi kehva lihtrahva olukorda. Buumi ajal aga võib aidata pidurit tõmmata liigsele kasvule.
P.P.S. Loomulikult peab heal ajal koguma reserve ja mitte kulutama neid nt sellesama infra arendamiseks. Infra arendamiseks tulnuks riigil võtta miinusmärgiga intressiga laenu mida lahkelt pakuti ja tagasi maksta pärast inflatsioonitulemit ... ehk reaalselt vähem kui laenu võeti.
Vasta

(18-09-2023, 12:41 PM)Peeter2 Kirjutas:  Ainus võimalus tulude poolt suurendada on soodustada ettevõtlust. Selle poolest meie valitsused muidugi absoluutselt silma ei paista. 
Kahe käega poolt!
Vasta

(18-09-2023, 12:41 PM)Peeter2 Kirjutas:  
(18-09-2023, 10:23 AM)jaan mmc Kirjutas:  Jätkuvalt on vastuseta maksutõusude peamine küsimus, ehk kuhu kadus Eesti riigi raha ? Ojapetsi sketsi laadne jutt: kulub igale poole, ei ole adekvaatne, ammugi läbipaistev.
Mõnedel härrastel kuluks enne kurtmist kõigepealt ise tutvuda, kuhu üldse riigi raha läheb. Ikka veel on mõnedel arusaam, et "vähendame riigikogujate ja valitsuse palka poole võrra, siis jagub kokkuhoitud rahast kõigile". Vist mõistus ei võimalda tegelikust olukorrast aru saada. 

Pilt on küll vana, 2019. aastast, aga arusaama saab. Enamus raha läheb pensionidesse, tervishoidu, haridusele ja riigikaitsesse. 
Nii et kui kellelgi on soov riigieelarvest raha kokku hoida, siis palun anda teada, millist osa neist vähendame.
Jutu mõte on, et valitsusel on tegelikult üsna väike võimalus riigieelarvest raha kusagile suunata, sest suur enamus sellest on juba ette ära planeeritud ja neid osi vähendada on pea võimatu.
Ainus võimalus tulude poolt suurendada on soodustada ettevõtlust. Selle poolest meie valitsused muidugi absoluutselt silma ei paista. 

https://www.delfi.ee/artikkel/83918649/g...-see-kulub
Vahest ei anna parem mõistus vist ikkagi suuremat asjadest arusaamist. Küsimus ei olnud, kuhu riigi raha kulutatakse vaid kuhu maksutõusu eelse ajaga rohkem kulutatakse ja / või millest ja mis ajast pärineb puudujääk. St. mis alusel makse tõsta tahetakse ?
Vasta

(18-09-2023, 10:27 AM)honkomees Kirjutas:  
(18-09-2023, 09:24 AM)ivo86 Kirjutas:  ...
Kumb on kalamees?
1)Üks (ilmselt vana) mees, kes oma puulatiga pea iga päev oma sauna taga särge tõmbab ja tal pole paadist ega spinningust haigusi. Paar unda vedeleb ka sauna peal naela otsas.
2)Teine (ka vana) mees, kel on uus Buster ja kallis mootor ja viimase peal varustus üldse. Tema käib 2 korda kuus, kuskil suvalises Eesti otsas ja proovib tihti peale käia uues kohas ja proovida uut püügiviisi või kalaliiki.
Ainult esimene ja see teine mees on poosetaja? Või on mõlemad kalamehed siiski? Ja on seal veel 1000 varianti? ...
hääd analoogiad ju ja ilmselge, et see kes tõmbab iga päev kala välja on kalamees aga see kes proovib nii ja naa aga sittagi ei saa pole kalamees ja mingeid varjundeid siin ei ole ega saagi olla.
Meil oli üks jahimees, st seltsi liige eluaeg ja osales ka pidevalt ühisjahtides aga ei saanud ühtegi siga lastud. Samas on mehed, kes iga aasta lasid kümmekond siga, ühisjahis ... kes siis on jahimees?

Ma kirjutasin päris mitu erinevat vastust sellele ja kustutasin järjest ära ka.
Ma tõesti ei taha avalikus foorumis Teise kohta halvasti öelda, aga nii lolli ja kitsarinnalist vastust ma poleks oodanud.

Öelda teise jahimehe kohta, et "polegi mingi jahimees", kes on eluaeg seltsiliige ja käib pidevalt kohal ka.. Aga näe laseb teisest mehest sitemini.
Ma olen eemalt vaadates arvanud, et Jahimees on rohkem, kui ainult püssimees. Mõni mees on Jahimees ka ilma püssita.

Mina jälle arvan, et nii sauna taga õngitseja kui ka uue ja huvitava proovija on mõlemad ägedad kalamehed.
Ja ma läheks nende mõlemaga kalale. Saavad nad siis kala või mitte - kalal ei käida saagi pärast. See on mõnusa ajaviitega kaasnev boonus.

Keppi pole ka mõtet teha, kui lapse saamist plaanis põle? Mis sa tühja hõõrud, see pole mingi kepimees.

Kuna selle alafoorumi nimi on "emotsionaalselt", siis hea küll. Mul on väga meel ma pole Sinu tuttav ega sõber.
Ilmselgelt on meil erinevad arusaamad, kes on kalamees, jahimees või üldse mees.

https://www.ejs.ee/eesti-jahinduse-hea-tava/

VI. Ole hea jahikaaslane!
      2. Ära ole jahikaaslaste vastu üleolev ega kade nende jahiõnne peale.
Vasta

(18-09-2023, 13:20 PM)ivo86 Kirjutas:  Ma kirjutasin päris mitu erinevat vastust sellele ja kustutasin järjest ära ka.
Ma tõesti ei taha avalikus foorumis Teise kohta halvasti öelda, aga nii lolli ja kitsarinnalist vastust ma poleks oodanud.

Aroonia on ilmselt hoomamatu kontseptsioon...

_______________________
Koledate Kastikate Klubi
Vasta

(18-09-2023, 07:15 AM)v6sa Kirjutas:  Palun lahkesti osundada, kus minu tekstis on ootus, et "keegi teine" mu elustiili kinni taoks? Kui seda ei leia, siis palun mitte mulle võõraid väiteid omistada!

Ei, ma räägin üldiselt - et maal lihtsalt maksabki iga riigi poolt pakutava teenuse osutamine inimese kohta rohkem ja kui ei taha linnaelanikust rohkem makse maksta, siis saadki midagi vähem. Tavaliselt väljendub see "vähem" mingi kaugusena kuhugi.
Vasta

(18-09-2023, 10:23 AM)jaan mmc Kirjutas:  Vahest ei anna parem mõistus vist ikkagi suuremat asjadest arusaamist. Küsimus ei olnud, kuhu riigi raha kulutatakse vaid kuhu maksutõusu eelse ajaga rohkem kulutatakse ja / või millest ja mis ajast pärineb puudujääk. St. mis alusel makse tõsta tahetakse ?
Äkki oled kuulnud, et meil on juba kuues kvartal järjest majanduslangus. Võib-olla pole see mõiste sulle tuttav. See tähendab, et makse ei laeku enam nii palju kui varem ning riigil on seetõttu vähem raha. 
Samal ajal on tõusnud kaitsekulutused, lastetoetused (paari aasta taguse ajaga võrreldes), pensionid, õpetajate, päästeametnike, politseinike palgad, mis kõik on vajalikud asjad. 
Oleme toetanud Ukrainat, ja kulutanud raha siia tulnud sõjapõgenike abistamiseks. Mis on samuti vajalikud asjad. Sa vist uudiseid üldse ei loe, või piirdud neljatähelise organisatsiooni häälekandjatega?
Vasta

(18-09-2023, 13:20 PM)ivo86 Kirjutas:  ...
Ma tõesti ei taha avalikus foorumis Teise kohta halvasti öelda, aga nii lolli ja kitsarinnalist vastust ma poleks oodanud.

Öelda teise jahimehe kohta, et "polegi mingi jahimees", kes on eluaeg seltsiliige ja käib pidevalt kohal ka.. Aga näe laseb teisest mehest sitemini.
Ma olen eemalt vaadates arvanud, et Jahimees on rohkem, kui ainult püssimees. Mõni mees on Jahimees ka ilma püssita.
....

https://www.ejs.ee/eesti-jahinduse-hea-tava/

VI. Ole hea jahikaaslane!
      2. Ära ole jahikaaslaste vastu üleolev ega kade nende jahiõnne peale.
Vabandust aga Sa oled mu tekstist täitsa valesti aru saanud elik mina pole osanud õigesti väljenduda, proovin uuesti.
Ma pole öelnud, et ta lasta ei oska või pole pihta saanud või et ta on kehv püssimees. Jahimees (ja kalamees) on midagi sõnadega seletamatut, loodusega kooskõlas. Tema võis panna kuitahes ideaalsesse kohta aga loom tema peale välja ei tulnud. Millega seda seletada, ei tea. St et tolles mehes lihtsalt polnud seda jahimehe seletamatut soont ja kõik, ei mingit üleolevat suhtumist temasse. Samas on mulle paar korda kadedusega öeldud, et millega sa küll end kokku määrid, et loom su peale tuleb ehkki pandi täitsa mõttetusse kohta, kust elu seas pole varem loom käinud.
Sama kalameestega, ühe varustusega samas kohas püüdes üks tõmbab järjest välja ja teine istub kuival ... siin ongi vahe üks on kalamees ja teine vaid proovija.

Ka vanasti oli taludes neid perepoegi, kellest ei saanud talumehi/maamehi, no ei olnud nendes seda soont ja said neist igasugu "mõttetud" untsantsakad a la Kevade Kiir.

P.S. Mina oma puhtalt linnamehe erialaga ei ole ometi suutnud linna elama jääda, no ei istu see ja mõneaastaste katsetuste järel olen ikka jälle maale isakodu tagasi jõudnud ning praegu iga linnaskäik väsitab mind kohutaval kombel.
Vasta

(18-09-2023, 14:29 PM)Peeter2 Kirjutas:  
(18-09-2023, 10:23 AM)jaan mmc Kirjutas:  Vahest ei anna parem mõistus vist ikkagi suuremat asjadest arusaamist. Küsimus ei olnud, kuhu riigi raha kulutatakse vaid kuhu maksutõusu eelse ajaga rohkem kulutatakse ja / või millest ja mis ajast pärineb puudujääk. St. mis alusel makse tõsta tahetakse ?
Äkki oled kuulnud, et meil on juba kuues kvartal järjest majanduslangus. Võib-olla pole see mõiste sulle tuttav. See tähendab, et makse ei laeku enam nii palju kui varem ning riigil on seetõttu vähem raha. 
Samal ajal on tõusnud kaitsekulutused, lastetoetused (paari aasta taguse ajaga võrreldes), pensionid, õpetajate, päästeametnike, politseinike palgad, mis kõik on vajalikud asjad. 
Oleme toetanud Ukrainat, ja kulutanud raha siia tulnud sõjapõgenike abistamiseks. Mis on samuti vajalikud asjad. Sa vist uudiseid üldse ei loe, või piirdud neljatähelise organisatsiooni häälekandjatega?
Arusaadud, nüüd saab mõelda kas "arveid" on ise tekitatud või on need Eestist sõltumatud (või nt. ise tõusid vms.). Mis puutub palkadesse ja pensionitesse siis reaalselt on need pigem langenud (tutvu mõistega reaalpalk).
Vasta

(18-09-2023, 10:23 AM)jaan mmc Kirjutas:  Arusaadud, nüüd saab mõelda kas "arveid" on ise tekitatud või on need Eestist sõltumatud (või nt. ise tõusid vms.). Mis puutub palkadesse ja pensionitesse siis reaalselt on need pigem langenud (tutvu mõistega reaalpalk).
Hätta jääd selle diskussiooniga. Loomulikult on suur osa kulude kasvust "ise tekitatud". Kõik need kulud mida ma kirjeldasin, kas ja milliseid neist sinu arust peaks vähendama?
Tutvume mõistega "reaalpalk". Samal ajal tutvume ka mõistega "majanduskasv". Samuti mõistega "pensionite indekseerimine". Võib-olla sulle on uudiseks, aga pensione tõstetakse sünkroonis hinnatõusuga, ja selle nimi ongi pensionide indekseerimine. Sinna läheb väga palju raha ja sinna pole midagi parata, kui me just ei otsusta pensione üldse mitte tõsta. 
Sinu jutt ei aita midagi fakti vastu, et seni on riigieelarve kulude kasvu aidanud finantseerida majanduskasv. Nagu öeldud, majandus praegu ei kasva vaid langeb, ja raha jääbki puudu. Otse loomulikult on valitsus teinud lolle otsuseid, näiteks lastetoetusi võib-olla poleks pidanud nii palju tõstma. Enne valimisi jagati inimestele suvaliselt 50-euroseid toetusi. Lollakad projektid nagu Rail Baltic võiks ära jätta. "Tasuta ühistransport" kui üdini jabur ja populistlik võiks ammu kadunud olla (toetatagu parem konkreetseid inimesi kellel häda käes). Kõige suurem ja karjuv hädakoht on see, et ettevõtlust kui põhim. ainukest riigieelarve tuluallikat ei soodustata. Ja nii edasi.
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 2 külali(st)ne