[Lauri_L]

Giugiaro Lotus Esprit

Minu jaoks on suurimaks unistuseks olnud selline vastuoluline Briti auto nagu Lotus Esprit - plastikust monokokk kere ja keskmootoriga kerge sportauto. Täitsa ausalt tunnistan, et esimese pisiku sain sellest autost siis, kui nõukaaja lõpus hakkasid levima VHS kassetid lääne filmidega. Meite külas töötas üks naabrinaistest tol ajal Tallinna-Helsingi parvlaeval võrdlemisi kõrgel ametikohal ning sealse pere lastel oli kodus nii videomakk kui ka filmiriiul. See oli esimene kord, kui nägin valget Esprit'd, millega Sir Roger Moore nii maa peal kui vee all miile mõõtis. Esmakordselt filmi vaadates ma sisust loomulikult aru ei saanud, sest eestikeelset tõlget ju polnud ning JB-st olin veel vähem kuulnud. Kuid auto välimus oli minu jaoks midagi ennenägematut... Ning olingi sellega müüdud. Hiljem muutus Esprit ka postriautoks, mida meite maal oli kombeks koos teiste vägevamate eakaaslastega seintele liimida. Ise olin selleks ajaks liimija kingadest juba välja kasvanud, kuid unistus autost elas edasi.


Desmond Llewelyn, Roger Moore ja Wetnellie

Tõsisemalt hakkasin Esprit soetamise peale mõtlema umbes 2006 aastal, kui koolid juba läbi käidud ning tekkinud oli palka maksev töökoht. Sai üritatud nii ja naa, aga lõpptulemusele (st.ostmisele) ei olnud kuidagi võimalik isegi lähedale saada. Kuni aastani 2015 sai elatud sisuliselt müügikuulutusi sirvides ning noh... unistades.


Lotuse asutaja Colin Chapman (üleval) ja Lotus Esprit disainer Giorgetto Giugiaro (all) koos Esprit prototüübiga (the silver car)

Esprit'del on olnud kokku neli disainerit. Kõik algas 70ndate alguses, kui Lotuse asutaja ning üks automaailma suurkujudest Colin Chapman (Anthony Colin Bruce Chapman) lõi käed ühe edukaima Itaalia autodisaineri Giorgetto Giugiaro'ga eesmärgiga luua Lotus'e esimene selle aja super-sportauto. Eesmärgiks ei midagi muud, kui astuda 70ndate suurte Itaalia poiste turule ning sealt kliente leida. Lotus oli selleks ajaks kuum nimi eelkõige mootorispordi vallas, kuid tulenevalt Briti maksupoliitikast ja toetuste/toetajate puudumisest vajas hädasti (ning pidevalt) lisaraha. Esprit loodi otseseks konkurendiks Ferrari 308-le ning Maserati Merak'ile. Giugiaro Esprit'i välimus töötati välja prototüüpauto Maserati Boomerang baasil ning tehniline pool võeti suures osas juba olemasolevatelt Lotus'e sportautodelt. 


Lotus Esprit S1 1975 aastal Briti autoshowl

Esprit väljatöötamine algas aastal 1970 ning esimese nimeta prototüübini jõuti 1972 aasta teises pooles. Esimene valmis Giugaro Esprit nägi ilmavalgust 1975 aasta oktoobris Pariisi autonäitusel, kus see sai erakordselt sooja vastuvõtu osaliseks. Viimane G-Esprit lahkus tootmisliinilt 1987 aastal, olles olnud tootmises üle 10 aasta. Seejärel sai auto oma esimese suurema facelifti disaineri Peter Stevens käe all ning seda toodeti aastatel 1987-1994. 1994 aastal järgnes teine (väiksem) facelift, kus disainer Julian Thomson tegi omapoolsed visuaalsed muudatused ning uuendused. Thomsoni disainiuuendustega Esprit oli tootmises 1994-2004. 2002 aastal pani käe külge ka disainer Russell Carr, kes muutis ära auto tagapaneeli koos tagatuledega. Sellise väikese asja eest nimetatakse ka teda täna Esprit'i facelifti (järjekorras kolmanda) läbiviijaks. Esprit mudel kui selline sai lõpu 2004 aastal. Huvitava faktina võib siinkohal välja tuua selle, et Esprit oli üks viimaseid suures seeriatootmises autosid (koos Corvette C5-ga), mis omas klapptulesid (pop-up headlights).


Peter Stevens'i (üle)disainitud Lotus Esprit Turbo SE

Oli hetki, kus kaalusin ka uuemate Peter Stevens'i Esprit'de soetamist (sest nende hinnad on lihtsalt taskukohasemad). Siiski jõudsin iga kord arusaamisele, et vanim Giugiaro Esprit on see, mis on mulle kõige rohkem meelt mööda. Kui viia turule selline summa raha, siis peaks ikkagi saama täpselt selle, millest unistanud oled. Miks G-Esprit? Eelkõige aegumatu nurgeline/kandiline ja kiilukujuline disain - ehtsad 70ndad ja 80ndate algus. Mulle meeldivad madalad autod vaatamata komplitseeritud sisenemisele, väljumisele ning sõiduasendile. Ja Giugiaro Esprit on koos oma "kiiksudega" selle musternäide - auto kliirens maast on "üllatavad" 13cm ning katusejoon läheb keskmisel eesti mehel vöö kõrguselt (110cm). See tähendab, et Esprit on teataval määral isegi maastikusuutlik, kuid sisse istudes tunned ennast nagu pinalis. Aga see käib asja juurde ning on üks pool selle auto võlust.


Lotus'e tootmisliin ca 1980/81, fotol mudelite S2 komplekteerimine

Ühesõnaga tuleme tagasi aastasse 2015. Aastasse, mil hakkasin ostma oma esimest Giugiaro Esprit'd. Sissejuhatuseks märgin ära, et Giugiaro-disainitud Esprit oli täielikult käsitööna komplekteeritav ning seda toodeti 11 tootmisaasta jooksul kaheksas erinevas versioonis (kaubanduslik nimetus või modifikatsioon on vist kõige õigem tänapäevane termin) Suurbritannia Hethel'i tehases (kus valmivad Lotused tänapäevani):

Esprit S1 2.0L mootoriga / 1976-1978 / kokku toodeti 718tk
Esprit S2 / 1978-1981 (väikeste parandustega verioon S1-st) / kokku toodeti 1060tk
Esprit S2 JPS (mudel S2 sponsori JohnPlayerSpecial värvides) / 1978-1979 / kokku toodeti 147tk
Esprit S2.2 (mudel S2, mis sai uuema 2.2 liitrise mootori) / 1980-1981 / kokku toodeti 88tk
Essex Turbo Esprit (erimudel, mis sai 2.2l mootorile esimesena külge turbo / 1980 / kokku toodeti 45tk
Esprit S3 / 1981-1987 / kokku toodeti 767tk (mõnedel andmetel 763tk; sis. S3 HC versiooni)
Turbo Esprit / 1981-1986 / kokku toodeti 2274tk
Turbo Esprit HCPI (sissepritsega tubomudel) / 1987 / kokku toodeti erinevatel andmetel 500 ja 600 auto vahel ning eelkõige ühendriikidesse
*viimased neil kuulusid Esprit 3.seeriasse (S3 aka series 3)


Üks mõnusalt retro ja üsnagi detailne kokkuvõte Lotus Esprit valmimisest aastal 1984. Kellel huvi, see vaatab.

2015 aastaks olin suutnud kopikapõrsast nii palju nuumata, et päevakorda tuli Lotuse ostmine. Ning see oli juba etendus omaette... Allpool mõningad autod (tegelikkuses oli neid mõned kümned), mille ostmisele olin vägagi lähedal ja millest erinevatel põhjustel ilma jäin.


1982 Turbo Esprit dry sump (foto 2023)

2015, august. Soomes Vaasas tuli müüki 1982 aasta Lotus Turbo Esprit, tumesinine, kuiva karteriga mudel. Tol ajal, kui mälu ei peta, oli hind 17k kanti, mille olin enam-vähem ka kõrvale pannud. Olin juba müüjaga kirjavahetuses ning nakkasin ostma ühe otsa lennupiletit Vaasa. Mäletan, et A24 oli veel arvutis taustaks lahti. Väike refresh seal ning müüki oli tekkinud siinsamas Tallinnas hilise poisipõlve unistus R34 Skyline. Ja veel selle auto kohta võileiva hinnaga. Panin lennujaam.ee ajutiselt ootele, helistasin ning läksin masinat vaatama. Oli igati aus, sai tingida, emotsiooni ost, kulutasin olulise osa Esprit eelarvest ära. Kas olin pettunud. Tegelikult ei olnud. Pärl oli ka see masin - siiani alles ja pühapäevaautona kasutusel tänaseni. Kusjuures seesama Esprit on vahepeal saanud tubli värskenduse ja leidis 2023 aastal omale uue omaniku (üleval foto müügikuulutusest) Soomest Helsingist hinnaga üle 60k.


1985 Esprit S2, Holland 2018

2018 varakevad. Hollandis tuli müüki 1985 aasta Lotus S3, punane. Selleks ajaks oli odavama otsa (loe: kindlasti remonti vajava) Esprit hind juba oluliselt tõusnud ja küsiti 29000 eurot. Auto oli üllatavalt väikese läbisõiduga (16000km) ning müüs kohalik diiler. Võtsin ühendust müüjaga. Tundus aus kaup olevat, kuigi läbisõidu numbrit uskuda ei saanud. Suhtlesin müüjaga nädala reedesel päeval ning võtsin esmaspäeva hommikul taas ühendust sooviga ost ära kinnitada. Auto oli müüdid reede õhtul sularahaga ostjale. Hiljem tuli välja, et ostjaks üks kohalik Lotuse entusiast, kellega olin varasemalt läbi erinevate foorumite suhelnud ja kes lubas mul aidata sobivat autot madalmaade piirkonnast leida. No ja selle Esprit'i leidis ta oma sõbrale - mitte minule. Läinud oli ka see rong.


1987 Turbo Esprit HCPI (High Compression Petrol Injection), US 2018

2018 suve lõpp. Taas Hollandis tuli müüki ameerikast imporditud viimase otsa (1987) Lotus Turbo Esprit HCPI, musta värvi. Väidetavalt kerge mootoririkkega auto ning kõvasti päikese käes põletada saanud (vähesed kerepaneelide deformatsioonid, värvikahjustused). Mäletamist mööda oli hinnaks 28500€. Kuna aga tegemist oli võrdlemisi hinnatud modifikatsiooniga G-Esprit'st, otsustasin ikkagi südame kõvaks teha. Taas suhtlus müüjaga (mis oli igati tipptasemel). Ka seekord palusin nädalavahetuse mõtlemisaega, sest auto ei olnud sõitev. Püüdsin olla targem ning broneerisin auto esmaspäevani. Esmaspäeval andsin teada, et ootan arvet. Vastus oli, et kolleeg müüs auto nädalavahetusel ära. Vabandas, et oli unustanud kolleegi broneeringust teavitada. Ühesõnaga oli tuju selleks aastaks läinud.


1987 Esprit S3 HC, Prantsusmaa 2021

2021 veebruar. Prantsusmaal müügis kena ja nägus punane 1987 Lotus Esprit S3 HC. Taas diiler müümas. Auto tundus kena, kuid kui vaatasin diileri tagasisidet veebist, siis nii mõnelgi kliendil oli ütlemist olnud. Sain aru, et suures osas tegemist uuemate kasutatud autode teatavate garantiiprobleemidega. Pidasin seda kohaliku turu omapäraks. Auto oli müügis olnud umbes kuu aega, kui otsustasin, et ostan ära. Taas võtsin müüjaga ühendust. Paar kirjavahetust oli, kus müügiesindaja andis auto kohta infot jne. Seejärel enam kirjadele ei vastatud. Mis seal ikka, helistasin, kohe mitu korda helistasin. Lõpuks keegi tüdruk võttis vastu ja informeeris mind, et see masin müüdi juba maha eelmise aasta lõpus (ehk 2020 lõpus). Et mida asja... keegi üritas mulle müüa autot, mis oli juba ammu müüdud.


1977 Esprit S1, Poola 2022

2022 kevad. Poolas müügil valge 1977a Esprit S1. Müüjaks eraisik. Hinda küsiti kohalikust rahast ümberarvestatuna 34000 eurot. Esmapilgul (fotodelt) tundus olevat kena auto, paari väga haruldase lisavarustusega. Saadeti ka usinasti pilte seest ja väljast. Vin numbri kontrollimisel selgus, et auto oli algselt hoopis kollane. See tähendas automaatselt seda, et küsitud hind on korralikult overkill. Tingisin hinna pisut alla. Palju ei antud - ca.32k peale sain. Olin minemas vaatama. Viimasel hetkel küsisin igaks petteks fotosid põhja alt. Auto oli põhja alt kole nagu öö (S1 ja S2 olid värvitud raamiga, hilisemad mudelid kõik kuumtsingitud raamiga). Raamil kahjustused ning mootori osa alt täis õli ning muud sõnnikut mis sinna aja jooksul kinni kleepub. Enam ei üritanud selle müüjaga tegeleda. Kusjuures sama auto on tänaseni müügis, müüja sama, küsitakse juba pikalt üle 40k.

2022 suvi. Saksamaa, 140km Frankfurtist. Müügil punane 1977a Esprit S1. Ameerikast imporditud. Kere päikesepõletustega, sisu fotodelt heas korras, müüja sõnul mootor kapremonditud lombi taga. Suhtlemine viisakas. Fotodelt mitte ehk nii kobedat autot sundis vaatama minema võrdlemisi madal hind (28,6k oli tol hetkel turu madalaim hind S1 mudelile, müüja oli nõus 26k peale vastu tulema). Lennupilet tasku ja vaatama. Oli ikka auto see. Kere osa oli päikese käes korralikult deformeerunud. Värv igalt poolt "ämblikuvõrke" täis. Sisse istudes oli ehmatus suur. Sisu oli küll terve, kuid rebenes igal katsumisel siit-sealt. Ilmselt samuti pika päikese käes seismise tulemus. Mootor käivitus hädapärast kahe silindriga. Meeletu hall suits taga, õli tilkus summutist, detailid korrodeerunud. Ühesõnaga mahavisatud raha sõidule. Ehe näide sellest, kuidas fotodel romu ilusaks muutub.

2023 aastaks olin Lotuse ostu plaanid sisuliselt maha matnud. Kuigi jah, veebis hoidsin ikka silmad lahti. Hinnad olid juba piisavalt tõusnud, et eelave enam osta ei lubanud. Lisaks oli suur osa ostueelarvest käimasoleva garaaži ehituseks ära kulutatud. Oma rolli mängis veel varasem Brexit, mis tähendas UK masinatele automaatselt ca 30-35% hinnalisa. Seis ei tõotanud head. 


1985 Esprit S3, Rootsi 2023

2023 kevad. Rootsis tuli müüki valge 1985a Esprit S3 - uuena Rootsi müüdud masin. Nägus auto ja tundus ka enam-vähem korralik ning väheste vigadega olevat. Küsiti selle eest 32k (konverteeritud Rootsi kroonidest), mis oli tänast päeva arvestades väga hea hind. Eelarves seda finantsi paraku aga ammugi ei olnud, kuid garaažis seisis hobiautona kasutult Mistubishi 3000GT VR4, millega ma ei olnud kunagi sina-sõbraks saanud. Lisaks oli selle auto varuosade hankimine täielik piin. Mõeldud-tehtud ja Mitsu läks müüki. Nädala võrra oli tõusva päikese maa šedööver müügis, kui tuli automaatteade müügiportaalist, et Rootsi valge S3 on uue omaniku leidnud. Vandusin südamest. Ja siis muidugi tekkis koheselt ka Mitsubishile ostja. Kuidas sa jätad müümata, kui lubatud oli. Viisakas noormees, maksis ausalt küsitud hinna ning lahkus. Edu uuele omanikule.


1986 Esprit S3, Rootsi 2023

2023 suvi. Üsna peata olek oli pärast kõike seda eelnevat saagat ning korduvaid pettumusi. Hinnad olid tänaseks eest ära sõitnud ning varasemad vähesed head pakkumised kas käest ära libisenud või müüjate nahka läinud. Olin arusaamisel, et tulevane automaks (ja eelkõige auto esmase registeerimise maks) saavad olema ja ongi viimaseks naelaks minu Lotuse ostu kirstus. Hobi on hobi, kuid kuskilt tuleb igale inimesele ette piir, mil kogu ettevõtmine muutub mõtetuks. Maailmas on muidki asju teha... Aga ära iial ütle iial. Olin parasjagu arvuti taga ja lappasin carsandclassic.com portaali. Üllatavalt oli peamiselt UK autosid müüvasse portaali tekkinud punane 1986 Esprit S3, mille taga ilutses Rootsi lipp. Sattusin sellele peale põhimõtteliselt koheselt, kui kuulutus aktiivseks muudeti. Müüja Rootsis tähendas seda, et minu jaoks oleks see auto olnud käibemaksu- ja tolli vaba ning võrdlemisi kodu lähedal. Vaatasin müügikuulutuse fotosid. Auto tundus vägagi sile. Müüjaks Rootsi väikelinna Falkenberg sportautode diiler Scuderia Falkenberg. Info kohaselt oli auto originaal, täieliku ajalooga ning keskmisest paremas korras. Mis aga võrreldes muu turul leiduvaga paigutaks selle Lotuse kallima otsa autodega samale pulgale. Ainuke kahtlus tekkis sellest, et miks see auto ei olnud müügis kohalikes Rootsi automüügiportaalides. Hinnaks oli märgitud POA ehk küsi hinda. POA kuulutused mulle sugugi ei meeldi. 99% on selliste taga inimesed, kes püüavad sinus huvi tekitada ja seejärel löövad kirve selga. Aga tegin erandi paljalt sellepärast, et tegemist Rootsi autoga ning suhteliselt viisakat kodulehte omava diileriga. E-kirja päringuga panin õhtul pärast tööpäeva minema, vastus oli käes järgmise päeva lõunaks. Selleks hetkeks oli auto ilmunud (taas ilma hinnata) ka Rootsi Blocket.se müügiportaali. Müüja kinnitas vastuses, et tegemist on originaalses konditsioonis autoga, TÜV just lõppenud ning täis hooldusajalugu on kaasas. Lisas veel mõningaid detaile, et mis autoga tehtud ning mis vaja teha oleks (jutu järgi värv kahjustunud, salongi pisut kohendatud, mootor hea, raam hea). Hinnaks küsiti 260000SEK. Arvasin, et hinda küsitakse ikka eurodes/naelades nagu välisportaalides kombeks ja nagu oleks kohane mitte-Rootsi kodanikust ostuhuvilisele. Võtsin arvuti ning lõin numbrid kokku. Küsitud hind eurodes oli tol perioodil 21600 (Rootsi kroon totaalses madalseisus). Hetkeks võttis sõnatuks. Kas võib olla nii palju alla turuhinna ja kus on konks? Alla 35000€ (koos tarnekuludega Eestisse) oli võimatu üldse sõitvat ja veel vähem sõitvat ülevaatusega G-seeria Esprit isendit leida, enam-vähem viisakad autod algasid 40k-st. Mõte oli kohe, et nüüd või mitte kunagi. Isegi kui masin on olulise mootoririkkega, läbi mädanenud raamiga vms hädaga, on tegemist ikkagi hea pakkumisega. Ei oodanud enam päevagi ning saatsin müüjale kinnituse ära. 

Seega juulis 2023, pärast pea 17 aastat kestnud kinnisideed Giugiaro Esprit'st ning pärast 8 aastat aktiivset seiklemist müügiportaalides (lisaks sajad kirjavahetused erinevate müüjatega), õnnestus unistuste auto ära osta - 1986 aasta punane (Calypso Red) Lotus Esprit S3. Tegin ilmselt kõige lollima liigutuse, mida üks vähegi endast lugupidav autohuvilisest inimene teha saab - ostsin ilma sõidukit nägemata välisriigi müüjalt 37 aastat vana briti sportauto, mis omas konkurentsitult turu kõige odavamat hinda. Ning maksin täis ostusumma müüja pangaarvele ette ära. Mis saaks valesti minna ???


... jätkub

[Aspelund]

>popcorn ja karastavad joogid käeulatusse<

See läheb huvitavaks...

[Maamees]

Hea lugemine ja see mudel minu üks suur lemmik, ootab põnevusega järge.

[Ervnroo]

Eriline auto ning väga kõva kannatus! Hommikukohvi kõrvale hea lugemine.

[denzu]

Hea lugemine, ja tuli reklaamipaus kõige põnevama koha pealt...

[iisak]

2023 suvi. Üsna peata olek oli pärast kõike seda eelnevat saagat ning korduvaid pettumusi. 
/---/ Tegin ilmselt kõige lollima liigutuse, mida üks vähegi endast lugupidav autohuvilisest inimene teha saab - ostsin ilma sõidukit nägemata välisriigi müüjalt /---/Ning maksin täis ostusumma müüja pangaarvele ette ära. 

Väga tuttav kirjeldus ja endal juhtus suures plaanis sama ühe veidi erilisema autoga. Kül aga ajaline mõõde oli 17 aastast oluliselt lühem.
Müüjate tahtmatus müügiprotsessile kaasa aidata oli kohati hämmastav.

[Aare R.]

Reklaamipaus tulebki alati ju kõige põnevama koha pealt

Alustuseks niipalju, et nagu oli ka arvata, et kogu jutt on hästi ja korrektselt kirjutatud, just nii, nagu Lauri seda alati teinud on.

Aga, Lauri, ma poleks kunagi ammu sinuga kohtudes, kui sa Subaru-sinise E34-ga sõitsid, osanud arvata, et sulle kunagi Lotus Esprit garaaži maandub
Ka ise mäletan tatiajast seda sinu poolt kirjeldatud Bondi-filmi ja just nimelt eriti seda veealust osa.
Kusjuures ebaolulise asjana autori seisukohast pean ma ütlema, et mulle isiklikult on just see viimane Esprit meeldinud- kuju on endiselt sihvakas, kuid ei ole enam nii nurgeline- ma olen pigem selline 90-ndate algusepoole autode austaja. Loomulikult ei saa seda eeldada ja isegi arvata mitte, et kõigil sama maitse on ning ma austan absoluutselt kõikide hobiautode omanike maitset, olgu see auto mis iganes mark ja mis iganes vanuses.

Ütlesid, et sul oli Mitsu 300GT, millele juppide leidmine täielik piin. Huvitav, et mul oli kunagi täpselt sama mootoriga Sigma, millele juppide leidmine oli juba toona, eelmise sajandi lõpus samamoodi piin- auto oli mõni aasta vana, aga nii vähe kui mul juppe vaja oli, sai neid vaid esindusest A-osana tohutu ooteajaga. Tõenäoliselt oli sama ka 3000GT-ga ja on kas endiselt või taas lugu sama.

Aga see Lotus- tegu on ikkagi ju ka vana ja haruldase autoga (kas neid Eestis veel on üldse?) ning vahel tahavad ju ka need juppe saada, aga nende jaoks pole vist väga muud varianti kui vaid ebay, oksjonid vms?

Ootan samamoodi kannatamatult järge

[Aspelund]

Kui kellelgi veel Esprit suurune auk hinges on, siis Ruotsis ilmub varsti üks oksjonile. 

https://bilwebauctions.se/augustiauktion...o-22-52255



A

[spitfire]

Selle teema Lotus Espriti disaineri Giorgetto Giugiaro loodud autodes on istunud küll vist enam-vähem iga selle foorumi külastaja. See vend oli ikka mega produktiivne.

Ise jahtisin ka kunagi ühte Lotust, olin juba ühe jalaga lennukis, kui sõber ikkagi "mõistuse pähe pani" ja sinna see minek jäi. 

A lahe lugu (vaata Top Geari),  kuidas sellest üldse Bondi auto sai. Keegi sai siseinfot et Bondi filmi otsitakse uut autot ja uuriti välja kus toimub Bondi filmi meeste mingit sorti koosolek. Autol kaeti kõik sildid kinni või võeti hoopis ära ja pargiti koosoleku ruumi ukse ette. Mingil hetkel oli kogu see kamp ümber auto ja käis elav arutelu, millega tegemist.. ja edasine on ajalugu.

[Lauri_L]

Hea kuulda, et siinolijatele auto meeldib. Mõtlesin üsna pikalt, et kas teemat teha või mitte. Kuna aga avalikes teemakäsitlustes on häbematult vähe briti autosid, siis tuli ennast ikkagi kokku võtta. Ega ma suurem kirjutaja ei ole ning iga kirjatüki kokkupanek võtab tunde aega. Ja selleks, et suudaks midagi üldse kirja panna, peab teatav "hoog" peale tulema. Lihtsalt maha istudes, et hakkan teemat kirjutama, minu mõte ei tööta.

Samas mulle endale meeldib kõige rohkem lugeda teemasid, kus on lisaks remondile või taastamisele ka huvitavaid fakte autotooja ajaloost ning konkreetse mudeli väljakujunemisest. Praktiliselt iga autotootja iga mudeli taga peitub teatud story ning just see on see, mis minu meelest on väärt jagamist. Isegi kui sõduk jätab mind külmaks, naudin väga siinseid teemasid, kus omanik on vaevaks võtnud lugejatele lisaks ka selle ajaloost rääkida. Nii püüan ka ise oma teema(de)ga edaspidi edeneda. Lotus on siinkohal muidugi väga hea näide, sest selle väikese autotooja ajalugu on olnud ääretult kirev ja mis seal salata... ka ääretult keeruline. Sama nagu ksf spitfire Esprit disaineri puhul juba ära märkis (Giorgetto Giugiaro loodud autodes on istunud küll vist enam-vähem iga selle foorumi külastaja. See vend oli ikka mega produktiivne.) kehtib ka Lotuse kohta. On ilmselt väga vähe inimesi, kes ei oleks istunud või kokku puutnud autoga, mis ei omaks tehnilisi lahendusi või mõjutusi, mille on välja töötanud Lotuse insenerid. Ning seda kuni tänapäeva uusimate autodeni välja. Aga eks ma püüan nendest asjadest kunagi tulevikus mõndade näidete baasil ka rääkida. Lugu Esprit bondi auto saamiseks vääriks samuti oma eraldi postitust. See mis ksf spitfire kirja pani on igati tõene. Samas sellele eelnes ja sellele jägnes terve rida huvitavaid "seiklusi".

Mis puudutab minu postitusi oma Esprit kohta, siis kahjuks ei saa need väga tihedad olema. Lihtsalt ei jõua igale poole korraga ning teenusena ei ole mul võimalik lasta seda autot mulle meelepärasesse konditsiooni viia. Kardan, et tuleb midagi sarnast garaaži teemale, kus kõigepealt peab A ja O endale selgeks tegema ja siis sealt edasi minema. Veel enam ei ole ma kaugeltki otsustanud, mida ja mis ulatuses ma selle masinaga ette võtan.

Aga see Lotus- tegu on ikkagi ju ka vana ja haruldase autoga (kas neid Eestis veel on üldse?) ning vahel tahavad ju ka need juppe saada, aga nende jaoks pole vist väga muud varianti kui vaid ebay, oksjonid vms?

Kõige varasemat Giugiaro Esprit'd MNT andmetel Eestis ühtegi arvel ei ole ning suure tõenäosusega ei ole kunagi ka olnud. Täna on Eestis arvel üldse kokku 13 Lotust, millest vaid üks on Esprit (Sport 300 aastast 1996). Tegemist siis juba uuema, Julian Thomson'i (teine facelift) käe all valminud autoga. Varasemalt on Eestis arvel olnud veel vähemalt kaks Esprit V8 derivaati, mida hakati tootma alles alates 1998 aastast. Seega kuulusid ka need autod Julian Thomsoni ajastusse. Üks vist rändas Eestist Rootsi, teise kohta usaldusväärsed andmed puuduvad. Päris hiliseid nn Carr'i V8 Esprit'd ei ole vist samuti kunagi Eestis arvel olnud.

Mis puudutab vanematele briti autode varuosade saadavust, siis siinkohal peaksid kõik muu maailma autotootjad neist õppust võtma. Kindlasti leidub erandeid, kuid vana briti auto on see, millele on alati sealselt kohalikult turult midagi võtta. Kui ei ole uuena, siis on kas taastatuna või kasutatuna. Kohalike suhumine (vanadesse) autodesse ning sealne autokultuur on midagi enneolematut - täielik petrolhead'i märg unenägu. Seega varuosade kohapealt ma Esprit' absoluutselt ei muretse. Neid on võtta ja neid on enamjaolt isegi uuena võtta.

[kris282]

Väga meeldiv lugemine, see seiklus, selle õige autoni, johhaidii  . See on millest rääkida. 
Ja ka auto ise näeb hea välja. Loodame, et ta päris oma silma alla jõudnuna samaväärne vähemalt on.
Head ja põnevat kirjatükki ei peagi iga nädal olema, seda rohkem väärt on selle ootamine  

Jõudu ja jaksu britiga ! 
K.

[MeelisV]

National geographic. Kes saab ja tahab vaatab järgi.
Oli just täna selline episood.

Car S.O.S. . Lotus Esprit
Dokumentaal, Autosaated/Liiklus, Tõsielu, Telesari, 8. Hooaeg, 6. Episood, Inglise, 2020.

[Aspelund]

[dzeiaar]

Kunagi telekal kanaleid klõpsides sattusin discovery peal sellele Wheeler Dealers episoodile (Season 5 Episode 3), kus 83. aasta Espiriti putitatakse. Siinset teemat lugedes hakkas see episood uuesti lahti rullima ennast mu mälusoppidest. Kas sinu punane on ka katuseluugiga (saates oleva auto sisu oli lekkiv katuseluuk tuksi keeranud)?

[Lauri_L]

Kunagi telekal kanaleid klõpsides sattusin discovery peal sellele Wheeler Dealers episoodile (Season 5 Episode 3), kus 83. aasta Espiriti putitatakse. Siinset teemat lugedes hakkas see episood uuesti lahti rullima ennast mu mälusoppidest.  Kas sinu punane on ka katuseluugiga (saates oleva auto sisu oli lekkiv katuseluuk tuksi keeranud)?

Tänud kõigile kes teemale kaasa elavad - hea on näha, et selle auto teemal juba nii palju huvilisi on. Ülalpool olevad klipid ja viited telesarjadele (Car SOS, WD jt) on siia igati teretulnud. Ühelt pool näitavad need ilusti ära, kuivõrd teist moodi see auto ikkagi on võrreldes tavalise metallist kandevkerega autoga. Luban, et teen tulevikus mõned postitused selle auto eripäradest (ja neid on palju) mida tavalistel tänapäevastel autodel ilmselt väga tihti ette ei tule. Teiselt poolt on need klipid kasulik materjal mullegi, kui tasapisi hakkan jõudma sinna maani, et käed korralikult mustaks teen.

Jah tõsi ta on, minu Esprit S3 on tehase poolt lisavarustusena paigaldatud katuseluugiga. Sinna juurde tulen tulevikus natuke põhjalikumalt tagasi, sest just katuseluuk mõjutab selle auto puhul nii mõndagi. Aga saan kinnitada, et see auto on tõesti üks harv juhus neist, kus katuseluuk ei leki ega leidu ka märke, et see kunagi lekkinud oleks. 

Ikka parimat kõigile.

[Peeter]

Kuna teema on tõmmatud ka disaineri peale pisut siis...

Pisut arutelu giugiaro ja teiste disanihiidude kohta ja üleüldse üks väga hea autoteemaline podcast...

https://www.youtube.com/watch?v=kDUBAnmBarY

Üks vend kes Usas hakkas hilisema ja väga väsinud espri ehitamise projektiga pihta(Eeldan põhja alt vist väga muutust ei toimunud kogu tootmise vältel, nagu enamuste briti autodega kus 30 aastat suht sama asja lasti?), aga muude asjade tõttu on vist soiku jäänud...

https://www.youtube.com/watch?v=9Y5c1fAD0e8

[TeeTL]

Videotes on interjöörid üsna erinevad, nii värvi kui viimistlustaseme poolest. Kas sisuloome põhimõte oligi, et kõik tehakse nö tailor-made või oli ka mingi "standardinterjöör"?  Või tulid erinevused sisse seeriate järgi?
Sisu ja eriti armatuuri stiil tundub üsnagi lakooniline ja pigem askeetlik kui luksuslik, kuigi väliskuju lubaks eeldada peent kujundusjoont ka sisupoolel. Kas seal taga on inglise või itaalia põhimõtted?

[Jesper]

Sel ajal lihtsalt oligi mood selline, võta võrdluseks kõrvale ükskõik milline tolleaegne konkurent, nagu näiteks Ferrari Testarossa või kõige-kõigem Lamborgini Countach ja avaneb väga sarnane pilt. Täna paitab 70ndate interjööridisain meie silma palju rohkem kui 80ndate oma, aga tol hetkel oli see inimeste jaoks "vanaaegne" ning taheti joonlaua ja kühvliga löödud kandilisi vorme, sest need olid värsked ja uuenduslikud.

[Lauri_L]

Videotes on interjöörid üsna erinevad, nii värvi kui viimistlustaseme poolest. Kas sisuloome põhimõte oligi, et kõik tehakse nö tailor-made või oli ka mingi "standardinterjöör"?  Või tulid erinevused sisse seeriate järgi?
Sisu ja eriti armatuuri stiil tundub üsnagi lakooniline ja pigem askeetlik kui luksuslik, kuigi väliskuju lubaks eeldada peent kujundusjoont ka sisupoolel. Kas seal taga on inglise või itaalia põhimõtted?

Giugiaro Esprit oli oma ajastu üks superautodest. Peaaegu kiire, välimuselt futuristlik, kallis ning luksuslik (niivõrd, kui üks spotauto sai seest luksuslik olla). Nende puhul järgiti piinliku täpsusega tolle aja moodi ning vastavalt sellele kujundati erinevad interjöörid (pean silmas materjale) US turule ja kodusele UK turule. Sisekujunduslikud elemendid olid tõepoolest suuresti inspireeritud Itaalia sportautodest. Üks silmapaistvamaid ning hästi müüvaid elemente selles autos oli armatuurlauale eraldi plokki paigaldatud näidikute paneel. Selline disain oli üsna läbiv selle aja superautode prototüüpides ning nii mõnedki läksid sellise lahendusega ka tootmisesse (sh Esprit). Luksust lisas veel see, et kõik Esprit'd (alustati 1976 aastal) olid standardvarustuses varustatud elektriakendega, turvakilega esiaknaga, elektriliselt juhitavate peeglitega, elektrilise tagaakna soojendusega, ohutuledega, rullidel liikuvate turvavöödega, näidikutepaneeli valgustuse kahetsoonilise dimmerdusvõimalusega ning elektrilise antenniga. Iseenda eest rääkis juba see, et Esprit's ei olnud ühtegi detaili (jätame nupud, lülitid ja kangid välja), mis polnud üleni kaetud kas kvaliteetse kanga või veelgi kvaliteetsema nahaga.

Giugiaro Esprit jagunes omakorda laias laastus kolmeks põlvkonnaks - S1 (1976-1978), S2 (1978-1981) ja S3 (1980-1987). Interjööride ülesehitus erines neil vaid väga väikeste detailide poolest. Tavainimene ilmselt palju vahet ei teegi. Samas kasutatavad materjalid reedavad põlvkonna (ja ajastu) üsna täpselt ära, sest oli vaja moega kaasas käia. 

Kui sõiduki sisu elemendid (eelkõige armatuur ja sinna juurdekuuluv) olid disainitud sama käekirja järgi, mis Itaalia superautod, siis interiööri materjalid jagunesid  algusaastate mudelite puhul laastus kaheks olenevalt kuhu turule auto mõeldud oli. Peamisteks turgudeks oli Euroopa (siiski pigem kesk- ja põhja euroopa) ja US. Ja loomulikult sai autot tellida täpselt sellise sisu lahendusega nagu omanik seda soovis. Samas on teada vaid üksikud nö "custom made" sisulahendusega autod. Ilmselt sellepärast, et kataloogi baasil oli võimalik juba algselt tellida väga-väga laia värvivalikut erinevaid materjale, toone ning lahendusi. Võib öelda küll, et baaslahendusega sisu ei olnud ning auto tehti valmis vastavalt sellele, mida klient soovis. Lotus on jäänud kuni tänapäevani truuks põhimõttele, et autosid lattu ei toodeta. Toodetakse iga kliendi spetsiifiliste soovide järgi. Alates S3 põlvkonnast enam US ja Euroopa mudelite puhul salongi materjalide puhul enam erinevusi ei olnud. 

Esprit S1 (1976-1978) liikus US turule suuremas osas kas osalise nahktoaga (armatuur kaetud kvaliteetse riidega, istmed nahk) või täieliku nahktoaga. Mõningatel harvematel juhtudel oli kogu tuba sameti laadsest materjalist. Euroopasse läks sel ajal autosid vähe. Need vähesed olid enamjaolt tumeda sametise (nimetan seda nii, sest riie näeb selline välja, kuid materjali ma täpselt ei tea) sisuga. UK turule toodetud S1 mudelid olid laias laastus legendaarde "tartan" mustriga riidest sisuga. S1 puhul olid salongis standardina ka kroomitud iluliistud. Ja nagu alati, erandeid oli...


Esprit S1, tüüpiline sisulahendus US turule


Esprit S1, Tartan sisulahendus UK turule

Esprit S2 (1978-1981) salongis kasutatavad materjalid olid üsna sarnased S1-le. S2-le ei pakutud enam tartan lahendusega sisustust ning suurema populaarsuse saavutas nahatatud armatuurlaud. Julgemaks mindi eri tooni naha kombineerimisega. Sarnaselt S1 mudelile, säilisid salongis kroomitud iluliistud. 


Esprit S2, tüüpiline salong nahk+riidega armatuur


Esprit S2 salong tugevate kontrastidega

Lotus Esprit S3 (1980-1987) puhul on selgelt eristatavad kolm sisulahendust, mis järgisid muutuvat moodi. Kõigepealt aastad 1980-1984, seejärel aastad 1985-1986 ning viimaks 1987. Esiteks kadusid S3 mudeliga salongist igasugused läikivad iluliistud. Gentlemen'i autos oli esiplaanil kvaliteetne nahk. Kes ei jõudnud täis-nahktoa eest maksta (lisavarustus), need said poolnahksisuga autod. Poolnahksisu tähendas poolnahkistmeid ja osaliselt vaibalaadse kangaga kaetud uksepaneele - kõik muu oli endiselt täielikult nahka riietatud. Aastate 1980-1984 autodes oli omaseks pehme ja volti õmmeldud nahksisu. Täna jube vaadata, kuid see oli selle aja mood - seda osteti ning kiideti. Väga levinud ja hinnatud oli sel ajal näiteks punane nahksisu, mis meenutas pisut nõukaaja latekssisuga Volgasid. Maitse asi eks? 1985-1986 aasta autodel sai sisu koos auto veeremiga väikese uuenduse. Voldid kadusid ning Esprit sai üsna kenasti trimmis luksusliku toa. Endiselt jäi valikusse kas täis-nahksisu või osaliselt nahatatud istmetega täisnahksisu. Lisaks oli ka mudeleid, millel oli istme riidest osa asendatud seemisnahaga. Samas hakkas juba 1985 aasta uuendustega selgeks saama, et Esprit on oma sellisel kujul juba vananemas. 1987 aastal koos HC mootorite tulekuga üritati juba vananenud interjöörile uut hingamist anda täiendavate tugevate läbiõmbluste lisamisega uksepaneelidele, istmetele ja käetoele. Suurt pilti see enam ei muutnud ning 1987 aasta jäi G-Esprit'le viimaseks.


Tüüpiline 1980-1984 alguse hele Esprit nahksisu


Punane 1980 Esprit Essex Turbo punane nahksisu


Lotus Esprit interjöör 1985-1986


Lotus Esprit interjöör 1987 (HC)

Täna tundub selline sisu lahendus muidugi vananenud. Minu jaoks oli interjöör viimane, mis selle auto juures meeldima hakkas. Samas kui autosse sisse istuda, sellega pisut harjuda, siis saad aru, et tegemist on väga mugava ning mõnusa kohaga kus olla. Igati ajastutruu. Ja ära ei tasu ehmatada, et nagu tolle aja inglaste autotoodangule omane, igalt poolt midagi narmendab...

[v6sa]

Kas käsipiduri kang on piisavalt ette viidud, et jalg selle tagant läbi mahub?

Kas käsipidurist tahapoole jääv luuk on tuhatoos?

Ei muud, kui muretuid miile sellele huvitavale liikurile ja omanikule kannatust selle elushoidmisel.