втз 204 а esiratta blokeerumine?
#1

Vaatevälja on sattunud siis Vladimiri tehase viimane 4 veoline üllitis BT3 204 A millel kipub kohati üks esiratastest blokeeruma. Väljanägemine selline nagu vasakpoolsel netist leitud fotol https://tolyatti.unibo.ru/m17819058/zapc...z-2032.htm  Küsimused tarkade klubile oleks, kas see traktor kasutab millegiga sama esisilda, nt. T 40 ja kas probleem võiks seisneda mingi(te) silla hammasrata(ste) laagrite lõtkus.
Vasta
#2

mtz teeb sama asja kui esisilla nurkülekandel hammas maas ja kiilub kinni. Midagi peab sul ka seal vahel olema.
Suht raske olukord selle traktoriga vist. Lahti võtmine ei tohiks väga keeruline olla, aga kust sa uued jupid saad seda ei oska ütelda.
Vasta
#3

Väliselt meenutab T-40AM esisilda. Kas samad tükid ei julge ütelda. Nurkülekandeid sel sillal minu teada pole, vaid kardaanid tala ja lõppülekande vahel. Kui see kinni kiilumine tuleb järsemal pöördel siis tasuks neile kardaanidele pilk peale heita.
Vasta
#4

Kas mudelinimi pole äkki 2048?

2048 varuosakataloog on siin olemas...

https://technoimpex.com.ua/help

Life\'s journey is not to arrive at the grave safely in a well preserved body, but rather to skid in sideways, totally worn out, shouting \"Holy s--t!....What a ride!
Vasta
#5

Olen sellist kunagi omanud. Esisild on T-40-ne omast erinev ja üpris kehvake. Sellist esiratta blokeerumist minul ei juhtunud (ilmselt külgülekande laager või hammakas), küll murdus esisilla "diffris" mingi võll ja see oli neil tüüpviga. Käiste kiilud loksusid ka vist kõigil. Kiilu vastuspinnale sai pealekeevitatud ja kõrgemalt freesitud, siis jäi pidama.

Lisaks kippusid nendel traktoritel sidurikoda ja käigukast omavahel nihkes olema. See sõi ära käigukasti mineva võlli nuudid. Traktori poolitamine oli iga-aastane töö.
Murdunud väntvõllidest olen kuulnud ka rohkem kui korra.
Vasta
#6

Laagrilõtkuga sa vaevalt pääsed... See surnult sündinud ikaldus kipub ikka ära poegima mõnest reduktorist. Mida kauem "blokeerumist" katseliselt defekteerida, seda ulatuslikum saab olema remont.

Tõsta parem pool üles, keera ratast ja tunneta, kuskohast kinni hakkab. Sealt hakkadki lahkama. Vedava silla tükke saad ainult veremaal käijatelt tellida.

Kogu Venemaa uuema agrotehnika peamine väärtus on olla hoiatavaks näiteks, millist arusaamatut saasta on võimalik sääraste piiramatute ressursside olemasolul toota lokkava pohhuismi tingimustes.
Vasta
#7

(10-09-2023, 09:02 AM)Aspelund Kirjutas:  Kas mudelinimi pole äkki 2048?

2048 varuosakataloog on siin olemas...

https://technoimpex.com.ua/help
Omalgi segadus selle masina markeeringuga aga pirkal on 1. reas kirjad BT3 204 A, mine võta kinni mis see täpselt on, eriseeria ja A-analooge mitteomav Wink
Vasta
#8

(10-09-2023, 00:45 AM)CORRADOg60 Kirjutas:  Väliselt meenutab T-40AM esisilda. Kas samad tükid ei julge ütelda. Nurkülekandeid sel sillal minu teada pole, vaid kardaanid tala ja lõppülekande vahel. Kui see kinni kiilumine tuleb järsemal pöördel siis tasuks neile kardaanidele pilk peale heita.
Pigem on kiilunud otseliikumisel. Olen ka kuulnud midagi T 40 e. sillaga sarnasusest, seeparast küsisingi, ise neid ei tunne.
Kardaan on korras aga sel on topeltristiga kardaaniristid nö. käiste ja ratta reduktori vahel, kas neid kardaane pead silmas ?
Vasta
#9

(10-09-2023, 10:19 AM)runts Kirjutas:  Olen sellist kunagi omanud. Esisild on T-40-ne omast erinev ja üpris kehvake. Sellist esiratta blokeerumist minul ei juhtunud (ilmselt külgülekande laager või hammakas), küll murdus esisilla "diffris" mingi võll ja see oli neil tüüpviga. Käiste kiilud loksusid ka vist kõigil. Kiilu vastuspinnale sai pealekeevitatud ja kõrgemalt freesitud, siis jäi pidama.

Lisaks kippusid nendel traktoritel sidurikoda ja käigukast omavahel nihkes olema. See sõi ära käigukasti mineva võlli nuudid. Traktori poolitamine oli iga-aastane töö.
Murdunud väntvõllidest olen kuulnud ka rohkem kui korra.
Selle masina kogemustega eestimaalasi vägapalju pole, vist üsna vähelevinud / toodetud masin. Olen tänulik igasuguse info eest. Esisilla difri korpusel juba on tõsisemad keevitus jäljed, oletavalt siis selle difri võlli teema tõttu. Antud eksemplar saab väga vähe kasutust, nii korra paar kuus ja sedagi pigem lund lükates või metsa väljavedades ja arvestades sinu loetletud tüüpvigu siis parem on, et päris tööd ei tehta. Vänta küll otsima või vahetama ei tahaks hakata...
Vasta
#10

(10-09-2023, 10:36 AM)v6sa Kirjutas:  Laagrilõtkuga sa vaevalt pääsed... See surnult sündinud ikaldus kipub ikka ära poegima mõnest reduktorist. Mida kauem "blokeerumist" katseliselt defekteerida, seda ulatuslikum saab olema remont.

Tõsta parem pool üles, keera ratast ja tunneta, kuskohast kinni hakkab. Sealt hakkadki lahkama. Vedava silla tükke saad ainult veremaal käijatelt tellida.

Kogu Venemaa uuema agrotehnika peamine väärtus on olla hoiatavaks näiteks, millist arusaamatut saasta on võimalik sääraste piiramatute ressursside olemasolul toota lokkava pohhuismi tingimustes.
Laagrilõtku teooriast rääkijad on väitnud, et selle tulemusel võivat hambad kohakuti minna. Enne ei kavatse seda katsetamist lõpetada kui alles viimases hädas ja stakan lipsutaga, usun, et see on ka vene remondi manualis nii ettenähtud Wink Mis puutub pohuismis toodetusse siis kaasaegset laiatarbe tehnikarevolutsiooni nähes on vene tehnika kohati siiski vähemalt remonditav. Võimalusel remondiks muidugi mittevaenulikku, ehk põhjanaabrite Soomlaste tehnikat. Ja, et mitte agressoreid toita siis hammasrattaid võlle jpm. elementaarset kohapeal valmistatavat telliks Eestist kui meie tööstuse areng poleks taandarenenud aga see on teadagi loomulik majanduslik progress nagu väita püütakse. Viimati kuulsin kuidas mingist Tallinna tehnika koolist likvideeritakse mingi keevituste ja galvaanika õppeklass, niipalju siis veremaale raha saatmisest. Nagu öeldakse, kes tegi - ise tegi.
Vasta
#11

Arvestades hammasrataste mooduleid, siis peab laagrist olema vaid võru jäänused, et hambad saaks tipud kokku panna. Võimalik see muidugi on.

Meil on foorumiski mitu meest (M.R., _rein, 2715, jt), kes suudavad toota etteantud näidise järgi kvaliteetse asja. Seega jutt, et "meilt ei saa", ei päde. Küll tuleb Meistrite töö kinni maksta.

Anna siis siia ka ikka teada, mis seekord ära ikaldas.
Vasta
#12

(10-09-2023, 14:12 PM)v6sa Kirjutas:  Arvestades hammasrataste mooduleid, siis peab laagrist olema vaid võru jäänused, et hambad saaks tipud kokku panna. Võimalik see muidugi on.

Meil on foorumiski mitu meest (M.R., _rein, 2715, jt), kes suudavad toota etteantud näidise järgi kvaliteetse asja. Seega jutt, et "meilt ei saa", ei päde. Küll tuleb Meistrite töö kinni maksta.

Anna siis siia ka ikka teada, mis seekord ära ikaldas.
Tean, et Eestis on  v e e l  tegijaid, M.R. aitas Isevski treipinki elustada (mis ootab nüüd koostamist), mille eest sügav kummardus. Aga enne Eesti deindustrialiseerimist sai sellistele küsimustele palju lähemalt ja laialdasemat abi. Ja kui ei oleks M.R. suguseid, pool entusiasmi põhiselt, vaid kitsalt äriliselt tegijaid ei tuleks muidu tööstuslikult toodetud traktorite, treipinkide osad just mõistliku hinnaga.
Millal tegudeni jõuab selle kohta ei hakkaks veksleid välja andma aga eks kunagi saab kindlasti teada, mis ja kuidas.
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 1 külali(st)ne