[suvasass]

Viimased nädalad on kole kiiresti möödunud ja sestap polegi enne tänast leidnud sobivat hetke austatud päevikuga konsulteerida. Olen endiselt tegelenud peamiselt detailide kogumise ja kõiksugu ketserlike mõtete mõlgutamisega.

Lahkunud meistrimehe kodu on taas ilmutanud oma aardeid. Nimelt on välja tulnud kaks esilaternat, kaks sadulat ning kõige suurema üllatusena veel mootori katteplekid. Seega tundub, et härra plaanis nii 555 kui ka 550 (mille raam koos plekkidega mul nüüd saunamajas redutab) restaureerimist…







Kuivõrd mul nüüd sadul olemas, on tarvis veel raami külge veel sadulakinnituse vastaspool leiutada ning saabki hakata lõpuks gondliplekki sirgeks painutama. Sadulakinnituse raamipoolse osa jaoks oli mõte suvalisest rauapoest üks uksehing lunastada, selle üks pool parajaks lõigata ning raami külge keevitada lasta.

Hiljuti hakkasid sõrmed sügelema ja kiskusin raamilt mootori maha, et seda õhtuti rahus puhastada ja uurida saaks. Sidurikojast tuli välja paar üllatust, nimelt on keegi tarkpea teinud sidurivedrudele üsna loomingulise (ilmselt siiski ka funktsionaalse) kinnituse, mille tõttu tellisin uue siduri alusplaadi, siduriketta, vedrud, seibid ja stopperid. Sidurikett on omadega kutu, aga see on õnneks mul juba olemas.





Pärast sidurit ootasin ka käigukastist taolisi üllatusi, ent seal õnneks probleeme ega võõrelemente ei täheldanud. Kuna ma pole päris rahul käivitusvända kaldenurgaga (hetkel küllaltki vertikaalselt), siis kasutan võimalust see nüüd ümber seadistada. Mootoripoolne ketihammakas oli kole kulunud, sellele tellisin samuti Slovakkiast asenduse, lisaks läksid vahetusse ka kolb ja silindripea. Viimane oli mul õnneks doonorilt kohe võtta, no ei ole need murdunud labad üldse esteetilised.

Nüüd olengi nagu väike laps jõulupaki ootel, et saaks mootori taas kokku panna.