11-06-2004, 11:37 AM
(Seda postitust muudeti viimati: 11-06-2004, 11:37 AM ja muutjaks oli nasa13.)
http://www.epl.ee/artikkel_267432.html
No on ikka lugu, natuke liiga agressiivselt aeti asju. Samas: oli ju väike võimalus, et oleks tõesti sattunud varastatud auto jälile.
Tsitaat:Süütu auto tõi kaela kahtluse ja politsei (38)
TALLINN, 11. juuni (EPLO) - Teie auto juhuslik ja pealiskaudne sarnasus mõne ärandatud sõidukiga võib kaasa tuua pahandust ja närvikulu, mille lõpetuseks kohmab politsei napilt, et eks tuleb siis vabandada, kirjutab SL Õhtuleht.
«Politsei töö võiks olla inimlikum. Tundub, et neil oleks vaja suhtlemispsühholoogia loenguid,» ütles autojahi ja kriminaalmenetlusnormide rikkumise omal nahal ära kannatanud Janne. «Kahju, et siiani tegutseb politsei ebainimlikult süütute inimestega, keda võiks ju hoopis lohutada ja neisse abivalmilt suhtuda.»
Paar nädalat tagasi pöördus Jõgeva muusikakoolis töötava Janne isa poole kaks meest, kes teatasid, et koolimaja ees seisev 11 aastat vana beež Opel Omega Caravan, mille Janne oli mullu augustis oma isale Tartust Teguri Autoaiast ostnud, on hoopis nende oma. Ärandatud kaks aastat tagasi Rakverest.
«Isa püüdis selgitada, et auto on toodud Saksamaalt, oleme näinud tollipabereid,» sõnas Janne. Tõrgeteta võeti Opel ka autoregistrisse. Probleemist sai teavitatud Autoaia omanikku, kes oli lahkesti nõus alleshoitud dokumentidega auto ausat päritolu toetama. Juba järgmisel päeval nõudis aga Rakverest Jõgevale saabunud kriminaalpolitseinik telefonitsi viivitamatut kokkusaamist ja auto ekspertiisi andmist.
«Endise kõrgema politseiametnikuna isa teadis, et niimoodi need asjad ei käi. Et esmalt tuleb esitada vastav määrus,» rääkis tütar.
Kahtlustustest šokeeritud ja viimaks üles löönud vererõhu tõttu haiglassegi sattunud isa andis asjaajamise edasi tütrele, kes auto Tallinna toimetas.
Rakvere kriminaalpolitsei inspektor Virunen jätkas telefonitsi nõudmist, et auto ekspertiisi antaks. Et paarist päevast nädalani kestva ekspertiisi ajal asendusautot ei lubatud, polnud Janne sellega nõus.
«Kõikides nendes kõnedes räägiti mulle endisest omanikust, kes tahab oma autot tagasi saada. Küsisin, kas enne ei peaks autot üle vaatama - äkki pole ta selle auto endine omanik. Kuid politseile piisas, et «endine omanik» käis Jõgeval ja nägi autot muusikakooli ees,» sõnas Janne.
3. juunil leiti viimaks võimalus teha ekspertiis Tallinnas ja Rakvere politseinikud tulid ise linna. Jannele näidati nüüd ekspertiisimäärust ja «endise omaniku» avaldust, millest selgus, et varastatud on tõepoolest 1993. aasta beež Opel Omega, kuid elektrilise aknaluugi ja automaatkäigukastiga. Käigukasti ja vändaga aknaluugi võib hea tahtmise juures kahe aasta jooksul muidugi ära vahetada. Tõendina rõhutatud asjaolu, et kerenumbrist ei klapi kokku ainult viis viimast, kõlab aga kummaliselt, sest Opeli müügispetsialisti sõnul peavadki sama aastakäigu ja sama mudeli puhul erinema vaid viimased viis numbrit.
Sellal kui inspektor Virunen ülekuulamistoas Janne autoostu juttu protokolli kirjutas, oli saabunud auto juurde ekspert. Teine politseinik palus Janne mehelt auto võtmed ja auto sõidutati minema.
«Välja jõudes küsisin, kus mu auto on, ja palusin anda mulle ekspertiisi tegija telefon,» sõnas Janne. Politsei pareeris soovi ohuga, et naine hakkab eksperti mõjutama.
«Nüüdseks olin juba raevunud, sest töö ootas. Tunni-pooleteise asemel räägiti, et ekspertiisis võib autot hoida kuni 30 päeva,» sõnas Janne. «Küsisin, kus on selle kohta paber - võetuse protokoll? Selle peale ütles teine politseinik Virunenile, et mine tee need ruttu ära.»
«Võtsin ühendust Rakvere ülemkomissari Enn Kuusikuga, kes raudselt kaitses oma kriminaaljälitajaid ja ütles, et tema 32 aasta miilitsa- ja politseipraktika ütleb, et see auto on ärandatud,» lausus naine.
Ekspertiis sai valmis õhtul kella neljaks. «Virunen andis mulle auto üle ja soovitas kirjutada valgele paberile, et olen saanud auto kätte ja pretensioone ei oma. «Pretensioone auto kohta,» parandas ta end kohe,» meenutas naine. «Küsisin, kuidas ma saan sellist asja oma allkirjaga toetada, kui ma pole alla kirjutanud nendelegi paberitele, kus on kirjas, et te mu auto ära võtsite.»
Seepeale ulatati võetuse määrus ja protokoll, millele Janne viimaks oma auto rooli taga, sõbranna juuresolekul alla kirjutas.
Mis oli ekspertiisi tulemus? «Noh, see ei ole jah see auto,» vastas Virunen. Janne küsimusele, mis siis nüüd saab, vastanud inspektor vastumeelselt, et «eks ma pean siis vabandust paluma».
No on ikka lugu, natuke liiga agressiivselt aeti asju. Samas: oli ju väike võimalus, et oleks tõesti sattunud varastatud auto jälile.
