[indreksirk]

1930-ndatel toimus Saksamaa ja Itaalia autotootjate vahel omalaadne võistlus. Sisuliselt samaaegselt said Ferdinand Porsche Hitlerilt ning Fiati kontsern Mussolinilt ülesande töötada välja automudel, mis oleks kättesaadav ka väiksema sissetulekuga inimestele. Sisuliselt oodati samasugust rahvaautot nagu Henry Fordi T-mudel.

 

Edumaa sai Fiat, kes esitles mudelit Fiat 500 1936. aastal. Volkswageni 65 aastat tootmises olnud mudel „Põrnikas“ valmis 1938. aastal. Paraku Volkswagen põrnika seeriatootmiseni ei jõudnud, enne algas II Maailmasõda. Saksamaa tööstus orienteeriti ümber ning Volkswageni tehastes asuti tootma hoopis militaarsõidukeid. Põrnika mudel sai aluseks nn Kübelwagenile (kübel võiks saksa keelest tõlgituna olla kühvel). Selline keretehnoloogia võeti ka paljudes teistes tehastes kasutusele ning seisnes selles, et juba väljatöötatud sõidukite raamile ja esiosale ehitati lahtise kerega kastikujule tagaosa. Sellist tüüpi sõidukeid nimetatigi kübelwageniteks, kuid Volkswageni mudelile KdF 82 jäi see nimetus külge ametliku mudelinimetuse kõrvale.

 

Volkswageni kübelwageneid toodeti alates 03.08.1940 kuni 10.04.1945 ühtekokku 50 515 autot. Pärast esmalt ameeriklaste ja hiljem brittide poolt tehase ülevõtmist toodeti maist kuni 1946. aasta alguseni veel umbes 1800 sõidukit. 


Eestimaal on olnud mitmeid Volkswageni poolt kuni 1945. aastani valmistatud autosid - põhiliselt nn kübelwagenid ehk mudel KdF 82, aga ka nn schwimmwageneid ehk mudel 
KdF 166 ja vähemalt üks hammasratastega VW logo kandnud nö Käfer ehk mudel KdF 82e. Püüan jõudumööda siia panna meenutusi neist autodest, mis on mulle teada, aga põhiliselt keskendun ühele konkreetsele autole, millel on teada täpne sünnikuupäev 18.08.1942, dateeritud ajalugu ja ainult kaks omanikku alates 11.06.1948, mil see auto jõudis Tallinnasse, Aate tänavale. Oma edasised 75 aastat on ta veetnud samas kandis olles kandnud nii tarbe-, kui hobisõiduki rolli. Ja vahepeal jõudis ka muutuda "romusõidukiks". 

Mälestused ja pildimaterjal neist varastest "rahvaautodest" on teretulnud.

[indreksirk]

Paneme mõned majakad maha. KdF-wageneid pidi pärast II Maailmasõda Eestis olema päris palju, kui arvestada seda, kui palju VW tehnikat siiani välja ilmub. 

Enamikust leiab pilte ka eag.vanatehnika.ee lehelt http://eag.vanatehnika.ee/m5.html

KdF 82 ehk Kübelwagen
1. AL Tartus, auto kandis ka klubi Unic registreerimismärki Unic A-002. Auto lahkus Eestimaalt 90ndate esimeses pooles
https://register.evkl.ee/apex/f?p=888:30...UK_ID:2503

   

2. AL Tartu. Vana arm ei andnud rahu ning leidis veel ühe kübelwageni, millele peale ehitatud Moskvits 403 kere. Põhi ja veermik oli siiski originaalne VW ning auto on taastamisel. 

     

3. VK ja HB. Seegi auto on 90ndatel Eestimaalt lahkunud. Korralikku pilti sellest autost ei ole ma leidnudki. 

   

4. HK, Kuusalu. Autost on säilinud üks udune pilt ja teadmine, et see osandati NL ajal. Tõenäoliselt 70ndatel

   

5. VS, Tallinn. Selle teema peategelane oli aktiivses kasutuses kuni 70ndate alguseni, seejärel jäi aianurka mädanema ning ehitati uuesti üles 1980 aastaks. Pärast seda sõidukorras ja endiselt Eestimaal. 

https://register.evkl.ee/apex/f?p=888:30...IDUK_ID:70

"teenistusülesannete" täitmisel 2023. aasta sügisel

   

6. LT, Pärnu. Saabus Eestisse 2004. aastal Norrast, kuid lahkus siit tagasi oma endisele kodumaale mõned aastad hiljem.

   

Legende on veel mitmeid, kuid mitte pildimaterjali.

[dzeiaar]

Huvitav, kas see paraadi trofeeauto on üks eelpool juba esitletutest või muu isend? Sirged esimesed poritiivad oleks justkui hoopis schwimmwageni omad?:
https://www.muis.ee/museaalview/3113651

[Aspelund]

See viljandlane on tõenäoliselt Schwimwagen. Rahvasuu kohaselt tõsteti ühe suure maantee silla äärest millalgi veest välja 2 tk. Üks figureeris siis Viljandis, sellega üritati Viljandi järvel sõita ja oleks peaaegu allveelaevaks muudetud.

Lahkus siitkandis väidetavalt ca 30 aastat tagasi.

A.

[Aspelund]

Pildid aastast 1944. Viljandi.

[speedsta]

Kas originaali saab sedavõrd suurendada, saamaks aru, mis auto uksel kirjas?

[hobiautod]

Arvatavasti selline info .

[speedsta]

Mõtlesin esimesel pildil tagumist isendit, millel kirjas ........wagen.

[Raivo]

https://ajapaik.ee/photo/199258/narvafro...t031-lang/
https://ajapaik.ee/photo/199256/narvafro...t029-lang/
https://ajapaik.ee/photo/199254/narvafro...t027-lang/
https://ajapaik.ee/photo/199233/narvafro...t005-lang/

[indreksirk]

Viljandi paraadil tehtud foto on tõepoolest schwimmwagenist, nüüd on ka muuseumis pildi kirjeldus õige. 

Pildimaterjali on pakkuda kolme Eestis olnud schwimmwageni ehk KdF 166 kohta. Toodeti neid aastatel 1942 kuni 1944 ühtekokku 14276 sõidukit ehk kübelwagenist üle kolme korra vähem. Kuna see paadikujuline auto oli tsiviilelus veel ebapraktilisem kui kübelwagen, siis neid eriti pikalt ei kasutatud. ajapaik.ee ja muis.ee andmekogude kaudu jõuab mõningate 40ndate piltideni. Muuhulgas saadeti 1944 aastal suvel ka mingi kogus Ida-Eesti lahingute toetuseks. 

1. MP, Suure-Jaani. Täiesti sõitev ning 80ndatel ka mõnes filmis esinenud. Auto müüdi 90ndate alguses ja tänane saatus teadmata. Foto 1989. aastast - filmi "Ma armastasin sakslast" võtted.

   

Tänu sellele teemale ilmusid välja samast sündmusest ka parema kvaliteediga fotod. 

   

2. LT, Pärnu. Auto leiti 2011. aastal Tallinnast, seda oli maskeeringuga varjatud aastakümneid. Kuid tehnika oli oma, isegi raami- ja mootorinumbrid klappisid. Oli algselt olnud SS-vägede kasutuses. Auto võeti restaureerimiseks lahti ja hangiti ka taastamiseks vajalikud osad. Paraku sai siis ressurss otsa ning teadaolevalt viidi Norrasse.

Leiupäeval

   

   

Pärast võõraste keredetailide eemaldamist

   

3. KK, Soome. Kere viidud 1993 aastal Võrtsjärve äärest Soome, kus seda peaaegu 20 aastat ehitati ning saadi sõitma. Kere oli paadi kombel pikalt seisnud tagurpidi, mistõttu tavapärase alumise poole asemel tuli hoopis ülemine pool uuesti üles ehitada. 

1993. aastal Eestis

   

Soomes restaureerimisel 2004. aastal. 

   

Taas sõitvana Eestis 2013. aastal

   

[Raudpats]

Kunagi ammu, umbes 25 aastat tagasi, käisin Sinimägedes kokkutulekul. Ja seal üks vanem mees rääkis, kuidas nad kusagil Paldiski lähedal sõja ajal kolm schwimmwagenit kogemata ära uputasid. Olid hakanud katsetama, kas ikka ujub ja eriti ei ujunud. Lubas isegi koha kätte näidata, kus need peaksid mere põhjas asuma, aga minust ei olnud tollel korral asja, sukeldumine võõras teema minu jaoks.
  Aga schwimmwageniga oli mul üks kokkupuude veel. Jällegi umbes 25 aastat tagasi ostsin kusagilt Kolga-Jaani kandist ühelt talumehelt mingi viguri, mis müüja vältel pidi olema saksa lennuki tagatelik. Ise ma seda asja ei jaganud ja pealiskaudsel vaatamisel võis see lennuki telik olla küll. Lähemal uurimisel tekkisid kahtlused ja vigur osutus schwimmwageni sõukruvi kronšteiniks. Kuidagi väga keerulisi teid mööda jõudis see Indreku kätte vist ja seal edasi ühe Eestis asuva auto külge.

[indreksirk]

Kunagi ammu, umbes 25 aastat tagasi, käisin Sinimägedes kokkutulekul. Ja seal üks vanem mees rääkis, kuidas nad kusagil Paldiski lähedal sõja ajal kolm schwimmwagenit kogemata ära uputasid. Olid hakanud katsetama, kas ikka ujub ja eriti ei ujunud. Lubas isegi koha kätte näidata, kus need peaksid mere põhjas asuma, aga minust ei olnud tollel korral asja, sukeldumine võõras teema minu jaoks.
  Aga schwimmwageniga oli mul üks kokkupuude veel. Jällegi umbes 25 aastat tagasi ostsin kusagilt Kolga-Jaani kandist ühelt talumehelt mingi viguri, mis müüja vältel pidi olema saksa lennuki tagatelik. Ise ma seda asja ei jaganud ja pealiskaudsel vaatamisel võis see lennuki telik olla küll. Lähemal uurimisel tekkisid kahtlused ja vigur osutus schwimmwageni sõukruvi kronšteiniks. Kuidagi väga keerulisi teid mööda jõudis see Indreku kätte vist ja seal edasi ühe Eestis asuva auto külge.

Legendi Eesti Leegioni kasutusse antud Schwimmwagenite ujumiskatsetustest Soome lahel olen minagi kuulnud. See auto ei olnud merekõlbulik. Mis puutub aga sõukruvisse, siis need olid esimesed asjad, mis mereäärsetes piirkondades tsiviilkasutusse läinud autodelt ära võeti. Neid lugusid olen kuulnud Eestist Poolani - nõukogude võim arvas, et sellega saab ka üle Läänemere ära sõita. 
ksf!Raudpatsi sõukruvi lugu on täiesti õige ning praegu on see kinnitatud sellele Võrtsjärve äärest leitud autole, mis Soomes taastati. Juhtumisi sai üles pandud pilt, millel see isegi näha on.

[aavu]

Küsiks nende ujuvate sõidukite kohta. Oli neid saksa, vene ja isegi lendliisiga tulnuid. Mis tüüpi võisid olla umbes 54 aasta suvel Kloostri jõe äärde rivistatud umbes kuus ujuvat autot? Millised tol ajal vene vägede kasutuses olid? Need pildi järgi saksa omad küll ei olnud. Väheke kandilisemad. Vene või usa? Ühe Krimmis teeninu jutu järgi oli tol ajal ja hiljemgi veel kasutusel studesid ja muid lendliisi autosid.

[bom]

Gaz 46?

[indreksirk]

Enne põhiteema juurde jõudmist ka infokillud teadaolevalt Eestisse ainsana jõudnud VW põrnikast, mis valmistatud enne 1945. aastat. Raaminumbriga 5019884.
 
06.05.1943 valmis Wolsfsburgi tehases Volswagen KdF 82e, mis tehase andmetel saadeti praeguse Poola aladele Ordensburgi, kus sel ajal asus koolituskeskus. Kas auto sinna ka jõudis, pole teada, kuid 01.01.1944 seisuga oli auto registreeritud Tallinnas ning selle omanikuks oli märgitud Generalkomissar Reval, mis kuulus Saksa ida-alade komissariaadi koosseisu. Seda juhtis kindralkomissar Karl-Siegmund Litzmann. Sellest mehest ringleb palju legende, neist üks seotud ka selle konkreetse autoga. Nimelt olevat see Volkswagen olnud kasutusel kindralkomissari jahiautona ning lugu pärineb Fredi Lepalt, kelle onu oli olnud Tallinnas komissariaadi autojuhiks. Jutule lisab usutavust see, et 1949. aastal sai Lepp ka selle sõiduki omanikuks ning meie ajani on Fredi Lepa fotoalbumist säilinud fotod sellest autost. Reichskomissariat Ostlandi nimest olid inspireeritud ka tolleaegsed registreerimismärgid ning registriandmete kohaselt kandis see sõiduk numbrimärki RO-10046. Mudelinimetus 82e tähendab seda, et põrnikas oli ehitatud nn kübelwageni põhjale, st kõrgendatud kliirensi ja difrilukuga. Ühtekokku olevat 1941 kuni 1944 toodetud kübeli veermiku ja põrnika kerega 564 autot (kuni aprillini 1943 mudelinimega KdF 92), vähesel määral tehti ka neliveolisi mudeleid Kdf 87.
 
Järgmiseks leiab sama raaminumbriga auto 19.02.1945 Ülemnõukogu Presiidiumi hingekirjast - registreerimismärk ЭТ 1679. Seoses uute registreerimismärkide standardi kehtestamisega saab auto 09.06.1947 numbrimärgi PP0689. 16.10.1947 müüakse auto erakätesse ning 23.03.1949 saab omanikuks Lepp A.A. See ongi Fredi Lepa onu ning autole väljastatakse numbrimärk PC5105. Sellest ajast on ka säilinud esimesed teadaolevad fotoülesvõtted sellest autost.
 
   

   
 
Edasi ajalugu uurides müüdi auto 25.06.1956 Järvakanti. 27.07.1959 toimus ilmselt peresisene omanikuvahetus, kuna uue omaniku elukoha aadress ei muutunud. RAI andmetel anti auto 16.04.1969 müüki komisjonipoodi.
 
Nüüd on väike auk andmetes, kuid 10.03.1977 on auto omanikuks eraisik Kuusalu rajoonis. Sealt jõudis auto tänu Hans Kure jagatud infole lõpuks Vahur Sirgi kätte. Auto oli selleks ajaks lahti võetud ning sisuliselt oli alles vaid kere ja raam. Vahuril oli selleks ajaks juba kübelwagen restaureeritud ning ühel hetkel liikus põrnika identiteet hoopis kübelwagenile. Sellest räägime kunagi hiljem, kuid põrnika raaminumber oli kübelwageni dokumentides kasutusel kuni 2009. aastani, mil ajalooline tõde sai taas jalule seatud.
 
Auto kere ja raam rändasid 1993. aastal aga Soome. Sel ajal ei olnud auto tähelepanuväärne minevik veel teada ning keerulistel aegadel tuli langetada valik, mida on võimalik säilitada ja millest tuleb loobuda.
 
Mõni pilt auto seisukorrast sel ajal.
 
   

     


Õnneks on auto olnud Soomes ühe peremehe käes, kes hoidis seda puutumatuna peaaegu 30 astat. 2021. aastal otsustas omanik seda lõpuks taastama hakata ning täna on auto Poolas Jacek Krajewski (WW2VW.com) juhtimisel uut elu saamas.
 
05.01.2024 seisuga on keretööd sisuliselt lõpetatud. Auto kerelt õnnestus suures osas välja puhastada ka originaalne tumehall värv, mida püütakse maksimaalselt säilitada. Äralõigatud esiosa tuli uuesti taastada, esimesed poritiivad aga olid juba 80ndatel viidud doonoriks ühele sarnasele Leedu autole. Jälgime ka selle auto saatust edasi.

   

[Aspelund]

Veel kübeke offtopicut. 

Viljandis sõjajärgsel ajal ehitatud MÕV (kummardusega Olimar Kallase suunas) ehk Maa/Õhk/Vesi tüüpi liikur. Kasutatud siis äratuntavalt VW mootorit.

Liikus mööda maad ja mööda vett, liigutati teda aga õhuga (propeller mootori küljes). Edasine saatus kahjuks teadmata.

A.

[valgeratsu]

See ülal mainitud leedu põrnikas peaks olema 2005. aastal Vilniusest põhja poolt aiast leitud isend, mis osutus äärmiselt haruldaseks eelseeriaks. Auto oli lisatud esiosa ning vale kirja põhjal arvel kui DKW ning sõitis (muidugi) mingi vene mootori jõul. Restaureeriti täielikult ning asub täna Wolfsburgis ZeitHausis.

[iisak]

See ülal mainitud leedu põrnikas peaks olema 2005. aastal Vilniusest põhja poolt aiast leitud isend, mis osutus äärmiselt haruldaseks eelseeriaks. Auto oli lisatud esiosa ning vale kirja põhjal arvel kui DKW ning sõitis (muidugi) mingi vene mootori jõul. Restaureeriti täielikult ning asub täna Wolfsburgis ZeitHausis.

https://www.thesamba.com/vw/forum/viewto...p?t=340552

[VH80]

Meres ei jää autost midagi järgi...
Eriti madalas vees ja liivapeal..eriti plekist löödud kerega. 

Norras leidsin mingi vana auto veest(külavahe teel oli mere ääres kurv ja kurvi all oli meres auto).
Auto oli täisraamil... raam, messingradikas, mootor ja käigukast olid alles... kitsad rattad rehvidega ka.

Eestis nõuka ajal Süvala sukeldus Roomassaare lähedal Saksa dessant praamidele ja seal autodest samasugune jäänuk..

Ühte järves oleva Shwimmwageni lugu tean aga pole aja puudusel jõudnud kontrollida(lugu pärineb Saksa poolel võidelnud ja tänaseks lahkunud inimese suust). Korra seal käisin..järv mudane ja kaldalt varisenud puid täis.

Ühte uppunud PTS-i tean Paldiski ees, sellest sai ka film tehtud. Pole seda kuhugi ülesse pannud... üks IL2 mul siin :
https://www.youtube.com/watch?v=e8UWbii1dS0&t=463s

Eestis oli asutus nimega ASPTR.  Nendel oli ujuvauto aga ma ei tea, mis toode see on(vaadake filmi ja õelge):
https://arkaader.ee/landing/bc/rHczO7kKnl/8jOCO3y7Pvn

ASPTR-is oli põhi kaader venekeelne.. Ruuben Orula üks vähestest eestlastest. Ta sai selle autoga suviti Loksa vahel sõita ja lastega mingi järve peal kala püüda.
Ruubeni jutu ja pildid salvestasin 2020 juulis, kuu hiljem lahkus ta siit ilmast.

[zazik]

Eestis oli asutus nimega ASPTR.  Nendel oli ujuvauto aga ma ei tea, mis toode see on(vaadake filmi ja õelge):
https://arkaader.ee/landing/bc/rHczO7kKnl/8jOCO3y7Pvn

ASPTR-is oli põhi kaader venekeelne.. Ruuben Orula üks vähestest eestlastest. Ta sai selle autoga suviti Loksa vahel sõita ja lastega mingi järve peal kala püüda.
Ruubeni jutu ja pildid salvestasin 2020 juulis, kuu hiljem lahkus ta siit ilmast.

Auto on BAV 485, mis baseerub ZIS-151-l.