[Marko]

 nagu BMW E30 oli nagu juhi järgi tehtud ja sõitis väga hästi kõigi talle pakutud mootoritega.
Just siis tehti esimene sõiduauto diisel M21 mis sõitis nagu BMW 

Siinkohal võtan endale õiguse tibake täpsustada. Oli võimalus sõita kunde autoga, 316 nimeks ja veidral kombel automaadiga. See raibe hoidis 100ga sõites pöörded peaaegu 4000 juures, see oli veider.
Kui fraas "esimene sõiduauto diisel M21" peaks kirjeldama E34 bemmi nimega 524, siis kirjutan kahe käega alla. Diiselmootorist sain teadlikuks alles prooviringilt naastes kapotti avades. Uskumatu elukas oli.
Teemast oleme kaugele liikunud muidugi.

[PlyVal64]

Küsimus pole kaugelt mingis uues tehnoloogias! Elektriauto on väga vana nähtus ja paljud meist on ka enne prageust elektriautondust mingitel hetkedel kasvõi natukenegi mingite akudega tõstukite jms isegi tööd teinud. Rääkimata elektrimootoritest meie igapäevaautode küljes, elektrimootoritest kodumajapidamistes jne. Me TEAME et elekter on HEA! Elektrirong on parem kui diisel, troll ja tramm olid vanasti paremad kui tossavad Ikaarid jne! Erinevalt maakatest on põlised kilulinnlased ja eriti nõmmekad VÄGA KAUA elektrimootorite headusest lugu pidanud! Selle aasta sügisel möödub 100 aastat elektriraudteest Nõmmel ja täista juhuslikult ka meie suguvõsal siin ja minu käsutada oleval majal ka! Ahjah, elektrimootoritega trammini jäi veel aasta ja 1 kuu, oktoobris 1925 avati alles Kadrioru elektritrammi liin. 

Kogu küsimustik taandub RAHALE! Enam-vähem tarbitava EV hind on üüratu, lisaks vajab see ka spetsiifilist ifrat ja kogu headuse juures EI KÕLBA kõigeks! Kasvõi seesama akude löögikindlus jms, mis ei sobi mitte kuidagi teedelt välja...rääkimata off-gridiks elik siis mäed-preeriad-kõrbed-Siber. Kõige suurem õnnetus on AUTONOOMSUSE puudumine, teine osa ongi külm. 
Tuues näite eespool kirjeldatud HEADEST asjadest kus elekter omab rolli, siis olid ju ajad kui elektrisaagidega tehti ka Eestis metsa! Genekas veeti kohale ja saeti. Metsakombinaatide tasemel. Ma tean et ksf!Margus61 kasutab seda lahendust täna puulõhkujale otse metsas! Ehk milleks bensumootoriga lõhkuja kui genekas on offgrid-elamises niigi vajalik ja olemas. Seega on igal juhul ka fossiil metsas kaasas aga see pläriseb vähe eemal.  Samal ajal laeb DUC251 jaoks akusid ka ja pealtnäha ongi ju rohepööre  Erinevalt saagide-trimmerite vinguvast mürast 4-taktilise vaikne põrin ei kostu kuhugi. Ja tegelikult on tulemus ju "parem", nii tegija kõrvadele endile kui naabritele  SAmas ilma bensusaeta ei saa ja ikka paned tähele, kui naabrimees mõne tummisema männiga rinda pistab  

Täpselt sama on siis elektriuatodega. Jättes hinna isegi kõrvale, Springi saab ju koos toetusega punnilaadse tavabensuka hinnaga kätte, siis jääb alles ikkagi piiratud kasutusega autoke! Linna absoluutselt piisav, täidab ära kõik iseenda tagumendi liigutamisele esitatavad nõuded ja enamgi. Isegi soojaks läheb. Ja suudab -20 juures ka sõita, kui 12V aku eest lisaks hoolitseda. Laetav seaninast jne. Suvel saab isegi linnast välja sõita ja mingi pisema seiklustiirugi elektrita kõrvalteedel ette võtta. Ja päris selgelt on väikene hooldusvajadus ja kodus laadides imeodav kütus kõva valuuta. Aga siin ka kõik EV head omadused ka lõppevad VÕI me peame hakkama RAHANUMBRIT korrutama kolmega ja veel enamaga! Et saada meie pere väga madalaidki vajadusi rahuldav EV (ehk kes asendaks saxo-foobia sarnast asja), peab selle hind olema juba 40K€+! PHEVil kümnekas vähem, mis on juba SUUR vahe! See 4K toetust Springil on määrav, a'la ikkagi koleda Leafi puhul suhtelislet tähtsusetu igakuises kulunumbris! Niro, mis näeb natule isegi välja ja mida kasutajad ju kiidavad - sorry, 4K ei muuda mängu! 40K+ on ikka võlgu... Iga vähegi mõtlev tegelane läheb ikkagi enne ja ostab "kasvõi" sellise! Seda hinnavahet ei sõida mitte kunagi tagasi... Vaid ja ainult kunstlikult väljamõeldud maksude ja keeldudega saab EV "paremaks" ehk ka odavamaks teha. Aga see tähendaks ka Riikide kokkukukkumist sest tegu on siis selgelt düstoopiaga. 

Ma rõhutan veelkord: Halvem EI OLE parem! Kallim EI OLE odavam! Jne! Ja küsimusele vatuseks on vaid ja ainult, et KÕIGE KALLIMAID "tasub" osta, siis võib juhtuda et enamuse kasutajate vajaduste jaoks on kõike piisavalt. Täna on see number 50tuhat+, hiinlased võivad seda natuke alla tuua lähiaastatel aga selge on see et väga palju suurema kuluga peab arvestama!

[Etsike]

...et ta on alati kasutusvalmis seismata vooluvõrgus vaid maja ees ning kui vaja istud sisse, sõidad ära ning paned samasse kohta tagasi...

Kas ksf rocker, mitte just ei kirjeldanud, et nii see elektriautoga käibki?
Ja kui tahad, et juba autosse istudes auto soe ja mõnus oleks, siis enne õueminekuks riietuma asumist vajutad korra telefonist nuppu ja selleks ajaks kui müts-sall-kindad-mantel-saapad selga-jalga saavad ongi soe.

Isiklikult mina ei kasuta ka praeguste ilmadega mingit salongi eelsoojendamist. (Aknad on puhtad, sest pargib 3 seinaga varjualuses.) Tuled ju ikkagi auto juurde õueriietes ja nendes olles "kannatab" ära selle minuti-paar sõita kuniks, iste-rool-salong soojaks saab.
Elektriauto on talvel linnas võrratu liikur. Kallima otsa auto puhul pikkadeks maanteesõitudeks ka. Odavad/vanad autod tõesti pole need, millega minna pikkadele maanteesõitudele pakasega, seda ei saa salata.

[Telc]

lisaks vajab see ka spetsiifilist ifrat ja kogu headuse juures EI KÕLBA kõigeks! 

 Küll on hea, et õlipõletajate tulekul ei tekkinud "spetsiifilise infra" (näiteks tanklad) vajadust ?


Kõigekõlbulikku autot pole veel välja mõeldud. Küll, aga on võimalik leida endale sobiv auto, mis katab enamuse sõiduvajadusest.
Vähestel on "daily" kaubik, sest "äkki on vaja suurt asja vedada" ja tänasel päeval on kaubiku rentimine tehtud enamuse elanikkonna jaoks väga lihtsaks ja odavaks.
(Mäletab keegi 90-te lõpus auto rentimist: paberimäärimine, tagatisraha ja kallis?)
Samamoodi ei ole ju tegelikult vaja "1000km paagitäiega" preemiumit selleks, et "äkki on vaja peatumata Varssavisse sõita" kui igapäevane kasutusrutiin on 50km.

[2715]

Ma olen nõus et ideaalset autot pole veel välja mõeldud ja koguaeg on palju kõrvalseisjaid kes ei saa aru miks keegi sellise asjaga sõidab.
Ma siis püüan kirjeldada miks paljud maainimesed kaubikuga sõidavad.
Näiteks vahel on vaja tuua puid, viia puid ja sõita lumistel-poristel kruusateedel kus võib ka keskelt kõrgem olla ja mõni kivi väljas.
Paraku meil praegu tehtavad linnamaasturidki on madalamad kui Ford Transit 2002 aastast või kasvõi Toyota Carina E.
Ammugi ei leia sellist praegust moevoolu järgivat elektriautot.
Maainimesed veavad aegajalt ka linnainimesele maalt kogutavaid varasid nagu küttepuu, kartul, misiganes.
Linnast tuuakse tagasi omakorda asju mida võetakse nädalaks-kaheks ja mis teinekord võtavad ruumi.
Mõni käib veel raha eest traktorit remontimas kus viskab kuudi tööriistu täis ja võtab ka õlikanistrid-varuosad kaasa.
Tegelikult sõidetakse vähe aga sõidud kipuvad olema sellised vajalikumapoolsed ning seega transpordivahend seisab aga peaks olema kasutusvalmis.
Teinekord võetakse käru taha ja isegi renditööriistu tuuakse linnast sest oma majapidamises leiab pidevalt midagi nokitseda.

Teab keegi nimetada elektriga liikuvat asja mis oleks Transiti mõõtu, kliirensiga 28cm ja madalaim osa on tugev sillatala ning kuhu saaks kasvõi pool kantmeetrit asju peale visata nii 200 kg jagu?
Ta võiks maksta umbes 10 000 kanti ja sõita Võrust Tartusse maanteel lubatud kiirusega et juht päris külmetama ei peaks.
Teinekord kuskil põllul jäetakse ta käima et oleks kus end soojendada-kuivatada.
Paar korda aastas ka pealinna aga see võib ka vahepeatusega olla aga et tööpäeva jooksul käidud jõuaks.

[MeelisV]

Elektriauto arutelusse ei julge panna aga öösel oli elektripuhur 2Kw Ford Mondeos ja puhus sinna kahe tunniga sisse 9 plusskraadi tagaistmelt mõõtes.
Puhur oli esiistmel ja puhus esiklaasi suunas mis sulas ära aga küljeklaasidele ei teinud midagi.
Seega ma julgeks ütelda, et sõiduauto soojendamiseks mugavale kasutustemperatuurile peaks olema küttevõimsus vähemalt 6-7Kw.
Auto soojapumpa ei tea aga õhk-õhk soojapump Mitsubishilt küttis maja maksimaalsel võimekusel milleks on omaniku sõnul 5Kw ja elektrivõrgust võttis voolu 4800W.
Raske on aru saada palju ta välisõhust sai ja palju elektriga tegi.
Paigaldatud oli umbes 2018 aasta.
Seega kui elektriauto soojapump suudab -20 juures autosse +20 kütta teeb ta vähemalt 2/3 sellest elektriga.

oleks kena saada mingit täpsustust mis pumbaga oli tegu ?
sest ma ei suuda küll kohe leida ühtegi tehnilist kirjandust kus oleks 5kw väljundiga soojuspumba lubatud maksimaalne tarbimine samuti lähes 5kw
need numbrid jäävad ikka 1kw juurde.
äkki härra mõõtis hoopis ampermeetri või tangidaga voolu ja siis on see 4,8 päris tõenäoline aga see on siis ju A mitte KW
ja ei tea ka kohe ühtegi soojuspumpa kus oleks elekterkütte tennid sees.

teine osa postitusest ehk siis esimene annab aimu, et pelgalt 2kw ja seda siseringlusena liikuvat õhku jääb kõvasti jänni ühe (seisva) auto puhul
mis viitab sellele, et seda väljast võttes ja liikuva autoga on vajadus pigem 3x suurem ehk ?  

aga nüüd kujutate ette ühte 5...7 kw soojuspumba "radikate" ja kompressori mõõtmeid ja siis proovime seda kõike mahutada autosse - pigem on see põhjuseks miks elektriautodes on väike soojuspump 
aga lisaks on suuremas mahus otsekütte kehasid

[MeelisV]

Istusin otse külma (-17) autosse, vajutasin nuppu ja minut hiljem poodi jõudes...

Kõlab natuke nagu ulme mu jaoks. Ma näiteks -17-ga autosse istudes ei näe sellest ei eest ega tagant välja sest klaasid härmas. Kas hoitakse autot katuse all või veel mingi muu nipp?

Kui sõidust koju jõuad lükka kahelt poolt uksed lahti ja lase auto maha jahtuda niikaua kuni poekotte tuppa tassid. Mida kauem tuulutad seda rohkem temperatuur ühtlustub ja seda vähem jääd nii sees kui väljaspool. Tööautoga muidu ei saagi, tassid kogu aeg jalgadega lund tuppa ja hommikul on aknad ka seestpoolt jääs.

kui ikka aknad pidevalt seest härmas siis peab viga kuskil mujal peituma
kas sul autol on peal kliima ja kas seda ka kasutad ?  muidugi jah vanemal tehnikal seda ei pruugi olla tõesti
või siis kui jah on jaja kasutad siis miks ikkagi nii palju niiskust salongis on ? tassid ise seda sisse või lekib midagi ?
mingit uksed lahti auto jahutamist ei viitsik küll harrastada

omal just ükspäev oli teema, et hakkasin sõitma ja no aknad kisuvad uduseks ja härma seest
suunad õhku ja keerad ventikat kuni lõpuks nägin, et kliima nupp kurinahk välja lülitatud - sai sisse tagasi ja hakkas protsess teistpidi kohe minema
härmatis taandus ja läbipaistvus hea.

[Tegelane5]

oleks kena saada mingit täpsustust mis pumbaga oli tegu ?
sest ma ei suuda küll kohe leida ühtegi tehnilist kirjandust kus oleks 5kw väljundiga soojuspumba lubatud maksimaalne tarbimine samuti lähes 5kw
need numbrid jäävad ikka 1kw juurde.
äkki härra mõõtis hoopis ampermeetri või tangidaga voolu ja siis on see 4,8 päris tõenäoline aga see on siis ju A mitte KW
ja ei tea ka kohe ühtegi soojuspumpa kus oleks elekterkütte tennid sees.

teine osa postitusest ehk siis esimene annab aimu, et pelgalt 2kw ja seda siseringlusena liikuvat õhku jääb kõvasti jänni ühe (seisva) auto puhul
mis viitab sellele, et seda väljast võttes ja liikuva autoga on vajadus pigem 3x suurem ehk ?  

aga nüüd kujutate ette ühte 5...7 kw soojuspumba "radikate" ja kompressori mõõtmeid ja siis proovime seda kõike mahutada autosse - pigem on see põhjuseks miks elektriautodes on väike soojuspump 
aga lisaks on suuremas mahus otsekütte kehasid

 1kW efektiivvõimsust ja 5kVA reaktiivvõimsust, ehk võimsustegur 0,2!. Ei usu et EU tingimustes sellist seadet müüa annab.

[MeelisV]

oleks kena saada mingit täpsustust mis pumbaga oli tegu ?
sest ma ei suuda küll kohe leida ühtegi tehnilist kirjandust kus oleks 5kw väljundiga soojuspumba lubatud maksimaalne tarbimine samuti lähes 5kw
need numbrid jäävad ikka 1kw juurde.
äkki härra mõõtis hoopis ampermeetri või tangidaga voolu ja siis on see 4,8 päris tõenäoline aga see on siis ju A mitte KW
ja ei tea ka kohe ühtegi soojuspumpa kus oleks elekterkütte tennid sees.

teine osa postitusest ehk siis esimene annab aimu, et pelgalt 2kw ja seda siseringlusena liikuvat õhku jääb kõvasti jänni ühe (seisva) auto puhul
mis viitab sellele, et seda väljast võttes ja liikuva autoga on vajadus pigem 3x suurem ehk ?  

aga nüüd kujutate ette ühte 5...7 kw soojuspumba "radikate" ja kompressori mõõtmeid ja siis proovime seda kõike mahutada autosse - pigem on see põhjuseks miks elektriautodes on väike soojuspump 
aga lisaks on suuremas mahus otsekütte kehasid

 1kW efektiivvõimsust ja 5kVA reaktiivvõimsust, ehk võimsustegur 0,2!. Ei usu et EU tingimustes sellist seadet müüa annab.

äkki aitad esmaspäeva hommikul järjele mis mõttekäik siin taga on ?

[Tegelane5]

 1kW efektiivvõimsust ja 5kVA reaktiivvõimsust, ehk võimsustegur 0,2!. Ei usu et EU tingimustes sellist seadet müüa annab.

äkki aitad esmaspäeva hommikul järjele mis mõttekäik siin taga on ?

 Võimsustegur, kui mõõdetavad amprid loevad koefitsendi võrra päriselt saadavast võimsusest vähem. Nagu eespool kus ca 5kW jagu mõõdetavat voolu tähendaks 1kW sooja ehk päris võimsust.
https://en.wikipedia.org/wiki/Power_factor

In an electric power system, a load with a low power factor draws more current than a load with a high power factor for the same amount of useful power transferred. The larger currents increase the energy lost in the distribution system and require larger wires and other equipment. Because of the costs of larger equipment and wasted energy, electrical utilities will usually charge a higher cost to industrial or commercial customers where there is a low power factor.

[MeelisV]

võimalik segane seletus proovin uuesti

eelnevalt väidetei et u. 5kw soojapump tarbis ka lähes 5kw jagu energiat
mis minu arvates on kuskilt otsast vigadega väide

ja ütlesin, et 5kw soojuspump tarbib pigem u. 1kw jagu energiat

need on muidugi kõik umbestäpsed numbrid sest pole midagi täpsemat ka algses postituses

[2715]

oleks kena saada mingit täpsustust mis pumbaga oli tegu ?
sest ma ei suuda küll kohe leida ühtegi tehnilist kirjandust kus oleks 5kw väljundiga soojuspumba lubatud maksimaalne tarbimine samuti lähes 5kw
need numbrid jäävad ikka 1kw juurde.
äkki härra mõõtis hoopis ampermeetri või tangidaga voolu ja siis on see 4,8 päris tõenäoline aga see on siis ju A mitte KW
ja ei tea ka kohe ühtegi soojuspumpa kus oleks elekterkütte tennid sees.

Ma soojuse pumpamise alal spets pole aga paaril mootoril laagreid vahetanud ja siseosal on radika sees vaheldumisi torudega keraamilised pulgad kuhu juhtmed lähevad.
Välisosal on sees küttekaabel mis keritud ümber osade torude ja jookseb kasti põhjas.
Põhimõtteliselt on võimalik soojust edasi kanda seni kuni külmaaine välisosas aurustub sest kui ta enam ei aurustu ei toimu ka energia ülekannet.
Mida suurema temperatuurivahe peab tekitama seda suurem on ka vajalik rõhkude vahe ning seda rohkem kulutab kompressor elektrit.
Ma selle pumba mudeli täpsustan ja annan privaatselt teada et mitte teemat risustada rohkem.
Mingeid teaduslikke mõõtmisi läbi ei viidud vaid tarbimist vattides näitas see vigur mida saab kilpi siinile pista ja omab displeid mis erinevaid andmeid näitab ja teine näit on juhtpaneeli ekraanilt.

[MeelisV]

päris huvitav lahendus
ootan huviga mis seadmega oli tegu
olen u.20 aastat näinud lähemalt või kaugemalt õhk-õhk soojuspumpasid 
ja seni pole õnnestunud kohata ühtegi millel ka el. lisaküte siseseadmes oleks 
aga nagu enamus inimesi pole me paljusid asju näinud 
ja pole minagi ka selle ala professionaal lihtsalt lähedane kõrvalsesija kes aeg ajalt on näpu ka sisse pannud

välise seadme sulatuskaabel on muidugi tavaline nähtus aga see on pisike tarbija.

ehk kui "vanad" pumbad kaotasid külma ilmaga oma võimsust kuni piltlikult oligi järgi jäänud 1:1 tarbimisega 
siis uuemad on sedvõrra arenenud, et seal jääb paari kordne kasutegur ikka alles.

[MeelisV]

mütse peas mõte sees 

tuli veel üks loll küsimus kas keegi oskab viidata või omab kogemust
kui hoida el. auto juhtme otsas ja küte sees mis iganes põhjusel on vaja pikemalt sooja salongi saada
näiteks sihuke miinus paar ...-5C on õues
noh nii pikemat aega ehk tunde 2...3....6. siis kas soojuspumba sulatuse vesi kuskile jää hunnikut ei tekita ?

ehk siis miks pole autos küte ainult soojuspump aga lisaks ka otseküte elektriga
kui majas soojuspump hakkab sulatama siis maja suurem kubatuur ja suurem soojuslik mass ja inerts tasandavad selle ära
kuigi ka siis tunnevad paljud siseseadmest tulevat külma
aga autos oleks see ikkagi väga ebameeldiv kui ühel hetkel küte jahutusega asendub
samuti vajavad soojuspumbad sulatuseks energiat mida nad saavad siseõhust
kui kodune soojuspump olenevalt mudelist ei stardi kui toas pole piisavalt soe
siis auto oma ? jälle vist siis põhjus miks on ka elektriküte vajalik

[klemm]

võimalik segane seletus proovin uuesti

eelnevalt väidetei et u. 5kw soojapump tarbis ka lähes 5kw jagu energiat
mis minu arvates on kuskilt otsast vigadega väide

ja ütlesin, et 5kw soojuspump tarbib pigem u. 1kw jagu energiat

need on muidugi kõik umbestäpsed numbrid sest pole midagi täpsemat ka algses postituses

Nõustun.
Andmeid ja kw pole pumbal vaadanud a keskmine tarbimine ööpäevas 20 kwh kogu majal.

[PlyVal64]

ehk kui "vanad" pumbad kaotasid külma ilmaga oma võimsust kuni piltlikult oligi järgi jäänud 1:1 tarbimisega siis uuemad on sedvõrra arenenud, et seal jääb paari kordne kasutegur ikka alles.

Ei jää sealt tegelikkuses ikka mitte midagi alles! Kõige soojendamiseks löheb ikakgi elektrit ja see tavailma kõrge COP on äsjaste ilmadega ikkagi 1:1 lähistel. Arenenud on vaid müügilolluste möla arendamise "võimekus". Nimetame asjad ümber ja kõik usuvad. Võtad sama DAikini soojuspumba andmed ette, seal kõik koleilus SCOP 5,15 ehk 1kW elektri eest epaks saama 5,15kW sooja. Ja siis loed järgmiseid numbreid: Küttevõimsus Min./Nom./Max.Küttevõimsus Min./Nom./Max. 1.3/2.5/3.5 kW, Elektritarbimine kütterežiimilElektritarbimine kütterežiimil 0,5 kW. Seega peaks vanakooli COP olema ju suisa 7 ja see võibki teoorias ideaalsetes oludes selline olla! Sest oluline on ka see: Tööpiir jahutus/küte -10～50/-20～24 °C . Mingi +20 juures täisvõimsusel kütma pannes võibki saada 7 korda rohkem energiat kätte aga teises otsas -20 juures sama 3,5kW saada kulutab see masin pigem 1,5-2kW elektrit!  See on neid müüvate-paigaldavate PRAKTIKUTE reaalne kogemus. 
Efekt tuleb moodsate majade soojapidavusest, lihtsalt seda täispauku on harva vaja või pigem pole üldse. Ja igal juhul on ju COP olemas! Lisaks on sellsit pikka külma meil olnud väga vähe üldse soojuspumbanduse eksistentsi jooksul - et mingit adekvaatset statistikat teha peaks olema 2+ kuud järjest -15 ja madalam temperatuur.  Ja nagu ikka klimaatilises SuurRiigis Eesti, siis seesama soojuspump täpselt samasuguses majas Kõpus ja Väike-Maarjas täpselt sama sistemperatuuri hoides teeks aastas väga erineva elektrikulu hulga! JA kolmanda saaks ta Voore Puhkemajas mingit õuemajakest küttes... 

Nüüd toodi sisse mõiste "Sesoonne tõhusus". Absoluutselt möödapääsmatult on ju vaja +20 juures kütta! Ilus keskmine aga tegelikult huvitab meid eluliselt ikkagi COP erinevate miinuste juures mida kiivalt varjatakse. Suvine jahutusefektiivsus ja kuumus ju otseselt ei tapa, talvine külm aga küll. Kodune praktika: kui eile oli -18 ja pliidi alla tuli teha 2 korda päevas tuld et siin arvutinurgas oleks 18+, siis praegu on väljas -2 ja täna pole tuld teinud aga temperatuur on ikka +18! Soojuspumpadele ja ka EVde akudele mõjub külm samamoodi! Vahe algab seal +/- null juures. Energia jäävus on seadus ja väga palju "petta" seda ei saa. Vahe on täpselt 1 korvitäis pliidipuid, ütleme selline 8-9 kilo lehtpuud! Me võime selle teisendada soojusenergia hulgaks ja arvutada välja isegi 60-aastase majanurga COPi  

Edit: kuna on testimise allrubriigis, siis on tegu täiesti vaba teemaga AGA see läheb kokku nii EV. soojuspumpade kui külmaga! Et siis üks "õnnetu" näoraamatus virisemas:

Minu passiivmaja standardiga soojusvahetusega ventilatsiooni elektrikulu tänaste külmadega on 12kwh päevas (90% sellest kalorifeer, mis hoiab seadet külmumast, suvel kulu ca 1kwh päevas). Ehk siis kuu kulu kuskil 350 kwh, mis tänaste elektrihindade juures just rõõmu ei valmista. (minul teeks see 80€, PlyVali märkus)

Kui me võtame liginullenergia maja milleks vahepeal taheti lugeda unistuslikku kuni 50kWh ruudule aastas ja mis täna on Määruse mõistes 145 kWh kuni 120 köetavat ruutu majal, siis... 100 ruutu maja: 14500kWh energiat aastas = 39,72 kWh ööpäevas. 1,65kW tunnis...ehk 16,5W per ruutmeeter võimsust taga.  
Mul on ~70 ruutu kütta ja 2023 kulus 3146,69kWh elektrit. Omaõue puu on ju roheenergia  Meil on muidugi omad määrused ehk ootused elukeskkonnale aga üldjoontes teeb see siis 0,36 kW tunnis...ehk 5,14W/m2. Mu maja on kolm korda alla, kusjuures seob pikaajaliselt süsinikku oma puidus ja savitellistes/katusekivides ja tarbib puhast rohelust. See on nüüd ROHEPESU parim näitlikustamine, mis käib ka elektriautode kohta. Kui ma kulutasin kokku 663,70€ elektrile ehk 55.30 kuus, siis 80 eurot vendi eest talvel või ka suvel 7€ on ju selgelt liiga palju... Masina-süsteemi enda maksumus (julgelt 10K pangale), õigemini sellelt summalt intressid + hooldus filtritena (40-50€ tükk) jms juurde. Hooldus vähemalt kord aastas, pigem tolmusemas kohas tihedamalt. 

Me ütleme Prouaga ikka, et me pole nii rikkad, et nii kalleid (mõttetuid!) asju osta! Selle eest oleme "töökad" aga varakad...

[aavu]

Üht asja tahaks veel lisada. Nimelt välisõhu niiskuse % mõjutab seda coppi küll ja tugevalt. Lahtine veekogu või meretuul panevad välisosa radika kiirelt härmatisega täituma ja sinna kulub täitsa arvestatav osa toasoojast, et seda sulatada. Soojuspump hakkab ju tagurpidi tööle. Muidugi pole suuremal osal mandrist ei lahtisi jõgesid-järvi-meresid. Isagi elektrijaamade jahutustiigid on meil haruldus. See kopp on ikka kuiva õhu jaoks arvutatud.

[2715]

Juba teemast mööda minna, siis nautigem sisepõlemisega sõitmist kuniks külma on.
Praegu on sisepõlemismootoriga auto kasutegur väga kõrge.

Soojuspumpadest pisut rohkem teadva isikuga vesteldes siis tema keeldus uskumast et parkivat juhtme otsas olevat elektriautot köetakse soojuspumbaga.
See nõuab lihtsalt niipalju inseneritööd et seda ei hakka keegi panema elektrikäru sisse kui auto on seinas ja saab elektronide hõõrdumisega sooja teha.
Kõiksugu sulatused, kondensaatide kogunemised, ventilaatorid...
Aus olla siis kaheldi isegi kas see süsteem üldse sulatusega tegelebki või teeb takistitega edasi sooja kui radikas külmub.

Hästi palju pidi talle praegu helistatama murega et maaküte ei küta enam.
Torustik on pandud liiga väiksele pinnale ja kes hõredama maja õpiku järgi on arvutanud algas -20 välistemperatuuriga langus kraad päevas.
Kui külma alates tuli maast vesi 4 plusskraadiga siis nädala lõpuks oli see nullist allapoole ja elektriarve kallimatel päevadel 120 eur ning odavamatel 70.

Õhksoojuse süsteemide juures on selline näitaja nagu GARANTEERITUD küttevõimsus mille peab saavutama kasvõi 50 miinuskraadiga ja need asjad mis midagi garanteerivad on varustatud selles ulatuses takistitega ja maja külmaks ei jää.
Enne arutlusel olnud seadme on tema kolleeg koostanud ja see on garanteeritud küttevõimsusega süsteem.

[diselist]

ehk kui "vanad" pumbad kaotasid külma ilmaga oma võimsust kuni piltlikult oligi järgi jäänud 1:1 tarbimisega siis uuemad on sedvõrra arenenud, et seal jääb paari kordne kasutegur ikka alles.

Ei jää sealt tegelikkuses ikka mitte midagi alles! Kõige soojendamiseks löheb ikakgi elektrit ja see tavailma kõrge COP on äsjaste ilmadega ikkagi 1:1 lähistel. Arenenud on vaid müügilolluste möla arendamise "võimekus". Nimetame asjad ümber ja kõik usuvad. Võtad sama DAikini soojuspumba andmed ette, seal kõik koleilus SCOP 5,15 ehk 1kW elektri eest epaks saama 5,15kW sooja. Ja siis loed järgmiseid numbreid: Küttevõimsus Min./Nom./Max.Küttevõimsus Min./Nom./Max. 1.3/2.5/3.5 kW, Elektritarbimine kütterežiimilElektritarbimine kütterežiimil 0,5 kW. Seega peaks vanakooli COP olema ju suisa 7 ja see võibki teoorias ideaalsetes oludes selline olla! Sest oluline on ka see: Tööpiir jahutus/küte -10～50/-20～24 °C . Mingi +20 juures täisvõimsusel kütma pannes võibki saada 7 korda rohkem energiat kätte aga teises otsas -20 juures sama 3,5kW saada kulutab see masin pigem 1,5-2kW elektrit!  See on neid müüvate-paigaldavate PRAKTIKUTE reaalne kogemus. 
Efekt tuleb moodsate majade soojapidavusest, lihtsalt seda täispauku on harva vaja või pigem pole üldse. Ja igal juhul on ju COP olemas! Lisaks on sellsit pikka külma meil olnud väga vähe üldse soojuspumbanduse eksistentsi jooksul - et mingit adekvaatset statistikat teha peaks olema 2+ kuud järjest -15 ja madalam temperatuur.  Ja nagu ikka klimaatilises SuurRiigis Eesti, siis seesama soojuspump täpselt samasuguses majas Kõpus ja Väike-Maarjas täpselt sama sistemperatuuri hoides teeks aastas väga erineva elektrikulu hulga! JA kolmanda saaks ta Voore Puhkemajas mingit õuemajakest küttes... 

Nüüd toodi sisse mõiste "Sesoonne tõhusus". Absoluutselt möödapääsmatult on ju vaja +20 juures kütta! Ilus keskmine aga tegelikult huvitab meid eluliselt ikkagi COP erinevate miinuste juures mida kiivalt varjatakse. Suvine jahutusefektiivsus ja kuumus ju otseselt ei tapa, talvine külm aga küll. Kodune praktika: kui eile oli -18 ja pliidi alla tuli teha 2 korda päevas tuld et siin arvutinurgas oleks 18+, siis praegu on väljas -2 ja täna pole tuld teinud aga temperatuur on ikka +18! Soojuspumpadele ja ka EVde akudele mõjub külm samamoodi! Vahe algab seal +/- null juures. Energia jäävus on seadus ja väga palju "petta" seda ei saa. Vahe on täpselt 1 korvitäis pliidipuid, ütleme selline 8-9 kilo lehtpuud! Me võime selle teisendada soojusenergia hulgaks ja arvutada välja isegi 60-aastase majanurga COPi  

Edit: kuna on testimise allrubriigis, siis on tegu täiesti vaba teemaga AGA see läheb kokku nii EV. soojuspumpade kui külmaga! Et siis üks "õnnetu" näoraamatus virisemas:

Minu passiivmaja standardiga soojusvahetusega ventilatsiooni elektrikulu tänaste külmadega on 12kwh päevas (90% sellest kalorifeer, mis hoiab seadet külmumast, suvel kulu ca 1kwh päevas). Ehk siis kuu kulu kuskil 350 kwh, mis tänaste elektrihindade juures just rõõmu ei valmista. (minul teeks see 80€, PlyVali märkus)

Kui me võtame liginullenergia maja milleks vahepeal taheti lugeda unistuslikku kuni 50kWh ruudule aastas ja mis täna on Määruse mõistes 145 kWh kuni 120 köetavat ruutu majal, siis... 100 ruutu maja: 14500kWh energiat aastas = 39,72 kWh ööpäevas. 1,65kW tunnis...ehk 16,5W per ruutmeeter võimsust taga.  
Mul on ~70 ruutu kütta ja 2023 kulus 3146,69kWh elektrit. Omaõue puu on ju roheenergia  Meil on muidugi omad määrused ehk ootused elukeskkonnale aga üldjoontes teeb see siis 0,36 kW tunnis...ehk 5,14W/m2. Mu maja on kolm korda alla, kusjuures seob pikaajaliselt süsinikku oma puidus ja savitellistes/katusekivides ja tarbib puhast rohelust. See on nüüd ROHEPESU parim näitlikustamine, mis käib ka elektriautode kohta. Kui ma kulutasin kokku 663,70€ elektrile ehk 55.30 kuus, siis 80 eurot vendi eest talvel või ka suvel 7€ on ju selgelt liiga palju... Masina-süsteemi enda maksumus (julgelt 10K pangale), õigemini sellelt summalt intressid + hooldus filtritena (40-50€ tükk) jms juurde. Hooldus vähemalt kord aastas, pigem tolmusemas kohas tihedamalt. 

Me ütleme Prouaga ikka, et me pole nii rikkad, et nii kalleid (mõttetuid!) asju osta! Selle eest oleme "töökad" aga varakad...

Kuumuse ja jahutuse puuduse kätte sureb maailmas tuhandeid kordi rohkem inimesi ,kui külma kätte.See on hetkeolukord maailmas.

[olli]

Praegu on sisepõlemismootoriga auto kasutegur väga kõrge.

Noh, selles mõttes on muidugi õige, et sisepõlemismootori kasuliku energia osakaal on külma ilmaga suurem kui suvel. Samas "väga kõrge" on kõrge kaarega üle pakutud. Salongi soojendamiseks läheb murdosa kogust eraldunud soojusest. Ka suure külmaga. Näiteks maanteel sõites eraldub mootorist julgelt 50-60kW soojust. Salongi kütmiseks -20 kraadi juures ja maanteekiirusel sõites on vaja sellest umbes kümnendikku. Ehk siis 90% soojusest läheb ikkagi atmosfääri.

Või, teise näitena, kui võtta kohapeal tiksuv diiselmootor, mis isegi enda töötemperatuuri hoida ei jaksa. Siis see ei ole mitte "väga kõrge" kasuteguri tõttu, vaid ikkagi seetõttu, et kaod on mootoriruumis nii suured. Me räägime 100+ kraadisest temperatuurierinevusest mootoriploki ja välisõhu vahel. Selline diisel põletab ca 10 kWh eest kütust tunnis. Ja seejuures salongi soojaks ei saagi. Samas, 1 kW Defa salongipuhur teeb kohapeal seistes sama toa soojaks küll ning hoiab soojana. Ehk siis kogust sellest ära põletatud 10 kWh isegi mitte 1 kWh ei jõua salongi, kuna see jahtub lihtsalt mootoriruumis maha.