[2715]

Äkki kellelgi ideid vaja kuidas lahendada kiirelt ja palju sooja andev ahi?

Metalli kulus 134 kg, keevitustraati pool rulli ja keevitaja tööaega 6 tundi.
   

Konstrueeritud on see seade lähtudes põhimõttest, et sisse ei jääks ühtki keevitusõmblust sest praktika näitab need olema väga ebamugavad remontida kui juhtub nagu vana Bullerjaniga kus torud on piki õmblust laiali läinud ja ajab suitsu sisse algul.

Kõik materjal on 5mm paks peale kolde lae, mis on 4mm roostevabast plekist.
Torud on ka 5mm seinaga 80X80.
   
   
   
Kõige keerukam on seda torude hunnikut niimoodi riita laduda, et pärast silma ära ei murraks...
   
Edasi aga on punktimine ja kui sobib on vaid vormistamise küsimus.
   
Keevitada on palju ja kaval on rünnata erinevatest kohtadest sest muidu üks hetk käib korralik BLINN! ja kuhugi tekib ootamatult suur detailide sobimatus.
Ärge küsige kust ma tean...
   
   
   
Edasi aga jalad ja katsetused elava tulega.
   
   
   
Juhiks veel tähelepanu mõnedele töö ja kasutamise ohutustehnika nõuete täitmisele.
Näiteks bensiinikanister millel keevitaja istub ei tohiks olla plastikust ja peaks olema tihedalt sulguva korgiga ja maas puidust klotsid, millele ahi saab kukkuda et juhtmed jääks terveks.  
Ahju ja puuseina vahel peaks kindlasti olema kividest laotud vahesein, millel on mugav elektroode kuivatada või kasutada muul ohutusnõudeid täitval viisil.

Kütab aga üsna hästi ja minu 60 ruutu pind mis on 10cm penoga seinast soojustatud ja laes 5cm villa saab kolme suurema puuhaluga piisavalt soojaks, et soojendusdress maha visata.
Ilmselt ma laon talle kividest müüri ümber sest ta kiirgab üsna intensiivselt.
Samas torud sunnivad õhu liikuma ja temperatuuride vahe taganurgaga on alla 4 kraadi.

[meli666]

Kui eelnevalt toimetatud Bullerjaniga, siis kuidas tahma tekkimise kogemus on. Olen tahtnud sama asja osta, aga siin mõned on rääkinud, et seda tüüpi ahjud tekitavad vaegpõlemisest korstnasse palju tahma ja mõnel olla lausa kolm korda talve jooksul korstnapõleng olnud. Võibolla ikka suures osas sauna naiste jutt.

[2715]

Ma ei ütle et kunagi korstnas tahm põlenud pole aga tähele pole spetsiaalselt pannud.
Korsten on nimelt 8mm gaasitorust ja see võtab selle kuumuse nii vastu, et tolmu kõrbemise hais ehk tekib.
Kindlasti ei tohiks nii kütta et pigi tekib vaid tahm peaks ikka kuiv olema ja vajadusel tuleb torule villa ümber keerata.
Puhastan ka teda regulaarselt, st. koputan vasaraga õigesse kohta ja kui toru helisema hakkab on tahm alla kukkunud horisontaalsesse ossa kus on puhastamiseks luuk millest saab roobi sisse ajada  ja saaduse alla ahju põlve lükata.
Seal on auk kuhu saab ämbri alla panna.
Korstnasse pigi kipub tekkima, siis ehk on puu kuivus ka probleem ja ma pole märja puuga kütnud peale paari õunapuunoti mis said ööseks jäetud kui 26 kraadi külma oli et päris maha ei jahtuks.
Mul on seal treipink sees ja seega alla 10 soojakraadi ruumi lasta ei tahaks sest muidu hakkavad igasugu halvad asjad juhtuma.

[muska71]

Tean inimesi kes kütavad bullerit muretult ka läbi soemüüri kivikorstnasse.Esimene kolde tõis tuleb kütta bulleri luugid valla ja siis läheb kuumus korstnasse ja saab korsten soojaks ja edasi juba kui korsten soe siis pigi enam ei teki.
See kui mõni LOLL laseb talve jooksul oma korstna põlema on puhtalt oma LOLLUSE viga...Samamoodi on viadruses vaegpõlemine kui köetakse alumist luuki ketiga kinni lahti lastes regulaatorilt ja tahmab mis kole....Korstna puhastus sagedust ei määra ükski seadus vaid selle määrab tegelikult korsten!Kui soovime selliste küttekehadega kütta ja kütta nt jumal teab millega siis tuleb ka regulaarselt kord kuus nt korstent kontrollida ja kui ikka tahma täis siis ka puhtaks teha ja elu on lill ja ei põle seal midagi...Korsten küttekoldega on sinu vara ja hea omanik jälgib mängu ja hoiab oma vara ja ei lase tulel seda hävitada.