Automuuseum
#1

Aastaid olen mõlgutanud mõtet, et tuleks ehitada mingi muuseum minu autodele. Külalisi käib päris palju aga momendil on 12 autot mahutatud 200 m2 ja 6 autot kodus ja poja pool ja kaks tegemises. On seda mõtet veeretatud nagu kuuma kartulit. Ehitushinnadki vahepeal vähemalt poole kallimaks läinud. Kõigepealt otsisin kohta, kuhu teha. Variante oli mitu. Esiteks Rõugesse, oma koduvalda aga seal pakuti sellist kõrvalist kohta, ise tahtsin kuhugi turismilähedamasse paika aga alustada kohast kus pole elektrit ega vett on sellise asja ehitamine võrdne suitsiidiga. Elektrilevi võtaks juba püksid jalast. Siis tegime ettepaneku Võru linnavalitsusele, andku vanatehnika klubile Vänt tühjalt seisev Võru Sookooli hoone ja sinna kuuluv krunt. Klubi liikmetega oleksime sinna rajanud vana aja keskuse ja mina krundile automuuseumi. Sotside juhitud linnavõim saatis meid kukele ja hoone kopitab edasi. Lõpuks ei jäänudki muud üle, kui laiendada olemasolevat pinda, kus olemas elektriühendus ja WC. Muuseumi ehituse puhul tuleb järgida igasugu reegleid, nendega saab hakkama aga Võru linnavalitsus leidis, et tuleb ühineda linna soojamajandusega. See on mulle täiesti vastuvõtmatu, sest seda ei jõua kinni maksta. Kordades odavam on kütta elektrikaloriiferiga. Mul pole ju vaja seal toatemperatuuri, talvel +5 täielikult piisab. Kõrval mul suur krunt ja kõige mõistlikum oleks paigaldada maaküte. Ametniku härrad ja prouad ei saa aru, et muuseum ei ole mingi rikastumise koht. Oma 20 vana auto pealt hakkan niikuinii automaksu maksma, mis muidugi on ajukääblikuse kõrgem tase. Ma ju ei sõida nende autodega. Ühesõnaga kokkuvõttes, lisan olemasolevale veel 300 m2, siis peaks kõik autod ilusti ära mahutada ja jääb veel mõnele ruumi. Ametlikult tahaks avada 1. mail 2025. Kuigi hoone peaks valmima oktoobri lõpus, aga sisseseadmine nõuab oma. Momendi seisuga on vaiad sees ja kannud valatud. Eks valgustan ka edasist sündmuste käiku.
     
     
Vasta
#2

Väga tänuväärne ettevõtmine! Hoiame pöialt ja jääme uusi postitusi ootama.
Vasta
#3

Üks lisa kütteallikas ei tee halba, kui niikuinii sunnitakse ehitama. Samas tarbima ei saa sind keegi sundida. Tulevikus võimaldaks see isegi kokkuhoidu, sest on üsna lihtne väikse arvuti ja automaatika abil võrrelda keskkütte ja elektri tunnihinda, et tarbida seda, mis on soodsam.
Edu ja jõudu!

Maasturite hankimist Ukraina sõjaväele ja nende remonti meie Põhja-Tallinna töökojas saad toetada läbi Toeta Ukrainat MTÜ a/a EE387700771008885941. Selgitusse maastur Ukraina kaitseväele.
Vasta
#4

(18-08-2024, 11:09 AM)isandpauk Kirjutas:  Üks lisa kütteallikas ei tee halba, kui niikuinii sunnitakse ehitama. Samas tarbima ei saa sind keegi sundida. Tulevikus võimaldaks see isegi kokkuhoidu, sest on üsna lihtne väikse arvuti ja automaatika abil võrrelda keskkütte ja elektri tunnihinda, et tarbida seda, mis on soodsam.
Edu ja jõudu!

Kütetrassi rajamine ja selleks tuleb üles kaevata ka tee ja hiljem asfalteerida on sama kallis kui mu terve hoone ehitus.
Vasta
#5

Kas maaalune puurimine ei ole variandiks? Siis teed ei vigasta.
Vasta
#6

Esmalt taaskord edu teemaalgatajale - tore mõte ja loodan, et ametnikud ja KOV saavad samuti peagi aru, et tegu on kogukonna huviga.

Puurimisest: vahet ei ole, kuidas teostada (ja puurimine pole kah odav) - tarbetu ning kallis asi jääb ikka tarbetuks kalliks asjaks.

Kostub jabur, aga kaugkütteseadus (§5) ütleb tõesti, et volikogu joonistab kaardile kujundi ja siis on kohustus liituda. Kui just volikogu põhjendatud erandit ei tee:
https://www.riigiteataja.ee/akt/109082022026?leiaKehtiv

Samas pole ju raske mõista, et erand on põhjendatud kui kaugküte ei vasta tarbija vajadustele. Niiet edu ja rahulikku närvi! Ning loodetavasti ei pea ikka juristid asja klattima hakkama...

Foorumite vanarahvatarkus: "üks troll suudab rohkem arvata, kui sada tarka teada"
Vasta
#7

Võibolla tasuks vallalt, riigilt ja eu'lt toetust taodelda, et need ise selle tobeda nõude kinni maksaks.

Iseõppinud spetsialist - energeetika valdkonnas.
Vasta
#8

Aga kas üldse ilma kütteta hoonet siis ka pole lubatud teha? Küllalt ju kasutusalasid külmale hoonele. Isegi muuseumi kontekstis. Kui hiljem ikkagi otsustad elektriradika nurgas tööle panna või õhksoojuspumba lisada, siis saab seda juba ehitusloa väliselt teha.
Vasta
#9

(19-08-2024, 00:24 AM)olli Kirjutas:  Aga kas üldse ilma kütteta hoonet siis ka pole lubatud teha? Küllalt ju kasutusalasid külmale hoonele. Isegi muuseumi kontekstis. Kui hiljem ikkagi otsustad elektriradika nurgas tööle panna või õhksoojuspumba lisada, siis saab seda juba ehitusloa väliselt teha.
Momendil teengi kütteta hoone.
Vasta
#10

(19-08-2024, 00:24 AM)olli Kirjutas:  ...või õhksoojuspumba lisada, siis saab seda juba ehitusloa väliselt teha.

Oled kindel?
Väljavõte Ehitusseadustikust:

§ 4.  Ehitamine
  (3) Ehitise ümberehitamine ehk rekonstrueerimine on ehitamine, mille käigus olemasoleva ehitise omadused muutuvad oluliselt. Ümberehitamisena ei käsitleta olemasoleva ehitise üksikute osade vahetamist samaväärsete vastu. Ehitise ümberehitamine on eelkõige ehitamine, mille käigus:

  3) paigaldatakse, muudetakse või lammutatakse tehnosüsteemi, mis muudab ehitise omadusi, sealhulgas välisilmet;
Vasta
#11

(19-08-2024, 00:24 AM)olli Kirjutas:  Aga kas üldse ilma kütteta hoonet siis ka pole lubatud teha? Küllalt ju kasutusalasid külmale hoonele. Isegi muuseumi kontekstis. Kui hiljem ikkagi otsustad elektriradika nurgas tööle panna või õhksoojuspumba lisada, siis saab seda juba ehitusloa väliselt teha.
Kui ametnik on ikka ametnik siis ta n... sind selle õhksoojuspumbaga täiega.  Mul muuseumi ehitusprojektis pump olemas. Kõik paberid ,load ok. 15 aastat oli töös. Nüüd andis saba ja lasin paigaldada firmal uue teise kohta .Kaabli paigaldas ja ühendas elektrifirma. Mõlema poolt dokumentatsioon ok! Aga ametnik nõudis ehitusluba,projekti, isegi kaabli ja kaitsmete sertifikaati ... Lõpuks oli vaja tal seina pealt seadmenr ka vaja. Redelit oli vaja. Aga mul pahatahtlikul polnud talle sertifitseeritud redelit anda. Käis ja tõi  Big Grin. Ainult kuu kulus ajudek....le.

vanaraud ja " vana raud " ei ole päris samad.....
Vasta
#12

(19-08-2024, 11:01 AM)jurka Kirjutas:  Nüüd andis saba ja lasin paigaldada firmal uue teise kohta

Ega jah, ilmselgelt on ametnik kõiges süüdi  Oleksid endisele kohale pannud, ei oleks suure tõnäosusega kedagi kottinud.
Vasta
#13

Täiesti kindlasti on 15 aastat uuem soojuspump, olgugi et samas kohas, niipalju erinev, et see muudab oluliselt ehitise omadusi. Vähemalt kui sa peast ametnik oled.

Avaliku hoonega nii ilmselt ei saa, aga eramaja omanikuna võib teinekord mõistlik olla selles ehituse värgis ääretu võhik ja tagantjärgi vabandada ja seadustada/eemaldada kui enam teisiti ei saa.

Tõtt-öelda ei ole ma sellest soojuspumpade paberimajanduse kiimast kunagi aru saanud ja ei näe, millist kasu see kellelegi toob.

Edit: kõige tähtsam jäi ütlemata - kõvad mehed need võru omad. Kui muuseumi teete lahti, siis neli külastajat ma garanteerin.
Vasta
#14

Paar nädalat möödas ja karkass püsti. Ootan sokli paneele. Seina ja katuse paneelid on kohal. 
   
   
   
   
   
Vasta
#15

Kohale jõudsid soklipaneelid ja kohe said paika ka. Uuel nädalal läheb seinaelementide paigalduseks, need juba kohal. 
   
   
Vasta
#16

Lõpuks sain Võru linnavalitsusest vajalikud load ehituseks. Aitas isiklik pöördumine linnapea poole, kes on ise ka vanatehnika huviline. Päästeameti nõudel tuleb teha veel üks avariiväljapääs. Tõenäoliselt saavad täna õhtuks sein ja laepaneelid paika. 
   
   
   
   
   
   
   
   
Vasta
#17

Seina ja laepaneelid paigaldatud, samuti nõutavad suitsuluugid. Põrandaalune tihendatud killustikuga. Järgmiseks peno põrandale ja põrandaküte. Kuna krunt on mul suur, siis tuleb maasoojuspump. Plaan on ikka Oktoobri kuu jooksul asjaga ühele poole saada.
   
   
   
   
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 1 külali(st)ne