[Raudpats]

Paar kuud tagasi tegin Družba teemas natuke juttu ühest meie kandis üsna tundmatust imeloomast. Nimelt mootorsaest Ural-ZID ( бензопила Урал ЗИД ). Mingit vastukaja muidugi ei tulnnud, aga ikkagi - see teema huvitab mins natuke rohkem, kui autos kuulamiseks ettenähtud muusikaga tutvumine. Otsisin natuke informatsiooni. Ja midagi ka leidsin. Muidugi nüüd ortodokssed kaasfoorumlased kukuvad kohe kaebusi kirjutama sinna, kuhu vaja, aga sellegi poolest, ma jätkan, üsna huvitav vana tehniline vigur.
   Nõukogude majanduse iseärasuste tõttu ei saanud seal olla olukorda, kus oleks olnud palju erinevaid marke ja mudeleid mootorsaagisid. Kirjalikud allikad väidavad, et 1941. aastal oli suurel Venemaal tootmises  üks ja ainus mudel mootor-kettsaagisid MP-220 (МотоПила-220). 30-ndate alguses välja töötatud MP-300 saag oli juba vananenud ja uus MP-180 ilmus hiljem. Välja nägi see benzopilaa umbes nii:
   
Tootmises oli see aastast 1935 ja natuke parandatud variant ilmus 1941. aastal ning sai nimeks МП-220A. Andmetest on teada niipalju, et mootori kubatuur oli 220ccm ja sellest kasulikku mahtu oli 187ccm. Ilmselt siis ülejäänu oli põlemiskambri maht. Arendas saag 3,5 hobuse jõudu ja kaalus 32 kg. Töö tegemiseks oli vaja kahte meest, üks oli motorist ja teine sae operaator. Konstruktsioonilise iseärasusena tuleb mainida, et sael oli pikk plaat ja teine mees hoidis vastavast käepidemest plaadi otsast kinni. Ja mitte lihtsalt ei hoidnud - käepideme küljes oli veel üks hoob ja sellega juhiti sidurit. Sidur oli (tõenäoliselt) kuiv ketastega sidur , umbes nagu mootorrattal. Kui oli vaja kett liikuma saada, siis operaator vajutas lingi alla ja kett hakkas pöörlema. Ma saan kirjelduse järgi aru, et hoova vabastamisel kett seiskus ja sidur oli siis lahutatud asendis. 
 Erinevatel aegadel toodeti seda saagi Iževski mootorrattatehas ja Permi masinaehitustehas (vana nimega Uralseparator) , mis sai aga uue nime - Dzeržinski nimeline tehas ( ZID ehk  ЗиД ).  ZiD tehas alustas seega mootorsaagide tootmist umbes 20 aastat enne “Družba” ilmumist! Üldiselt on levinud arvamus, et Družba oli esimene masstootmisesse läinud mootorsaag Venemaal ja ka ZID tehase esimene mootorsaag. 
   Sõjaaegses kirjanduses millegipärast ei kirjutata nende saagide spetsiifikast mitte midagi. Üksnes "mootorsaag" ja "kettsaag" , ei ole seal marki ega mudelit ega muid andmeid. Isegi sõjaväe aruannetse ja õpikutes ei ole midagi täpsemat.  Mingit aimu võib ehk saada Stalinile ja Molotovile esitatud aruandest 1941. aasta algusest, kus on kirjas, et Punaarmeel oli kasutada 3908 mootorsaagi ja NSVL insenerivägede ajaloo raamatus leiab rea, et sõja ajal valmistati 3598 mootorsaagi. Ei selgu, kuipalju on välismaise päritoluga ja kuipalju oma Ural-ZID. 
  Fotosid selle aja saagidest ei õnnestu leida, küll aga on näha saagi töötamas ühes "Oscari" saanud filmis - «Moscow Strikes Back» («Разгром немецких войск под Москвой» 1943.a) Seal on filmi alguses (vene versioonis 10. minuti lõpus) korraks näha töötavat Ural-ZID saagi puud langetamas.
Paar pilti ka interneti avarustest leitud, panen siia teemat illustreerima. Ja kui moderaator teemat ei kustuta, siis on järge ka oodata.
           

[Raudpats]

Урал ЗиД 65 лет
Помогите определить что за бензопила. Впервые вижу такое...
paar liikuvat pilti ka sellest saest
Ja kui kedagi sügavamalt huvitab, siis pikk jutt sellise sae väljatöötamisest ja erinevatest mudelitest:
https://www.researchgate.net/publication...ws_in_Sovi

[wagoneer]

Täitsa loll küsimus täielikult võhikult. Kas see saag oli mõeldud juba langetatud puude tükeldamiseks või olid mehed nii kõvad,et saagisid sellega ka puu maha?
Üle lati jooksev juhthoova varras paneb kukalt kratsima. Keti lõikelaius peaks olema päris palju laiem ilmselt selle varda läbimõõdust.

[Raudpats]

Saan aru nii, et see saag oli algselt ette nähtud insenervägedele sildade ehitamiseks. Mismoodi seda siis kasutati??? Ei tea, mis oli algne eesmärk, kuid eelpool viidatud lingil on pikk ja põhjalik kirjeldus sae erinevatest arenguetappidest ja seal on kirjeldatud ka seda, et langetamiseks tuleb karburaatori asendit muuta. Ujukiga karburaator oli ju, see peab suht püstise ujukikambriga olema töö tegemise ajal. Tundub küll, et sellega oli ka langetada võimalik. Siduri käitamiseks kasutati mingis etapis ka trossi, üldiselt ikkagi oli seal varras. Tundub, et selle varda läbimõõt on tunduvalt väiksem, kui saeketi laius. Langetamisel muidugi võib ikkagi kinni kiiluda ja siis ei ole kindel, mis enne üles ütleb, kas sidur või kett või mootor.

[urmet48]

Vaadates esimese postituse viimast pilti, siis paagi kork on kuidagi tuttav. Pean riiulid läbi kolama. Sellist saagi siin majas kindlasti pole, kuid kork oma ventikruviga oli väga sarnane pildil olevaga.

[Raivo]

Ja inspiratsiooniallikast ka pilt (ainult et väntvõllid pöörlevad neil erinevat pidi!):

[Raudpats]

Jutu jätkuks siis niipalju, et see saag olevat saanud ikka väga hea ja nagu tollel ajal kombeks - ei omanud analooge kogu maailmas. Saest tehti ka elektri-versioon. Ja see elektrikas olevat olnud tõeline õnnestumine, super hea konstruktsioon ja kerge, odav, vastupidav. Neid elektrikaid olevat müüdud suuremal hulgal Soome. Ja leidsid need kasutust ka Venemaa palgisorteerimisjaamades. Sain ühe foto, millel on väidetavalt sama sae elektri-versioon.
     
Sellel sidurit ei ole, aga muus osas, kui uskuda kirjandust, on sae-agregaat identne bensiinikaga. Ja tõesti üks soomes elav kollektsionäär teab, et veel paarkümmend aastat tagasi oli selliseid raipeid sealkandis liikumas. 
  Nüüd siis tegelikult tuleb naasta päris algusesse. Ehk tuleb selgitada, miks ma selle teema tegin. Nimelt sain enda valdusesse ühe sellise sae mootori. Tundub üsna heas korras olema. Väikeste ümberehitustega. Selliseid mootoreid kasutati veel sõjaväele ehitatud generaatorites, paatide statsionaarmootoritrna (olevat olnud seeriatoodang mingis tehases)
   
Võibolla kasutati neid veel kusagil. Igatahes on üks selline mootor nüüd minuni jõudnud. Aga sellest on muidugi vähe abi, paljud jupid on puudu, et seda saeks nimetada. Otsingud käivad. Seni edutult. Üks on müügiks varuosadena Ukrainas. Sain müüjaga kontakti, aga asi ei edene, ta vist ei teha müüa või ei olegi tal mida müüa. Teine on müügiks Venemaal:
http://transantique.ru/good/view/id/6431
Selle müüjaga kontakti ei saa. Ja ega Venemaalt kauba kättesaamine on praegusel ajal ka üsna võimatu. Kui on kellelgi sellele saele midagi pakkuda, siis olen huvitatud. Otsin ka Soomest, teoreetiliselt võiks sealt saada mõne elekti-sae ja sellelt siis ehk kett ja plaat kannatab kasutada. Väidetavalt on need ju üks-ühele bensiinisae omadega sarnased

[Raudpats]

Mõned natuke detailsemad pildid sellest, missugune peaks see saag välja nägema
                           

[Raudpats]

See on siis minu ZID-Ural mootor 
                       

[suvasass]

Vinge riistapuu. Märkasin, et sinu mootorile vist miskine väike tsiklikarpa pandud. Tea, mis mudel seal algselt peal oli?

[Raudpats]

Õhupuhasti on mul kindlasti vale, karpa ise võib ka õige olla, ei ole kindel. Enne kevadet ei hakka uurima, garaažis on külm

[suvasass]

Sinu mootori karburaatori ujukikambri kaas on teistsuguse kinnitusega kui tollel, mida originaalina viitasid. Kui kevadel lahti võtad, siis anna kindlasti teada, misasi seal küljes täpselt on. Äkki polegi venelane ja on hoopis Jikov

[Raudpats]

Üks tore kaasfoorumlane saatis lingi. Natuke on seal tegu muidugi lavastusega, kuid asja olemust see ei muuda, väga haruldane leid ja veel sellises konditsioonis! 
2019 08 14 OG Advert 30SEC #1

[Raudpats]

Vinge riistapuu. Märkasin, et sinu mootorile vist miskine väike tsiklikarpa pandud. Tea, mis mudel seal algselt peal oli?

Originaal karburaator peaks algselt olema K-28B (K-28Б ), aga .... mõningate erinevustega. Ujukikambri kaan ei kinnitu kahe poldiga, vaid keermega. Ei ole sellist ujukikambrit näinud. Kirjanduse andmetel on seda karburaatorit erinevate düüsidega -  110; 120; 180, ei ole selge, mis varianti see mootor kasutas. Kui kellelgi on K-28-le sobiv ujukikamber, mille kaan kinnitub keermega, olen huvitatud ostmisest.

[Raudpats]

Jutu jätkuks siis niipalju, et see saag olevat saanud ikka väga hea ja nagu tollel ajal kombeks - ei omanud analooge kogu maailmas. Saest tehti ka elektri-versioon. Ja see elektrikas olevat olnud tõeline õnnestumine, super hea konstruktsioon ja kerge, odav, vastupidav. Neid elektrikaid olevat müüdud suuremal hulgal Soome. Ja leidsid need kasutust ka Venemaa palgisorteerimisjaamades. Sain ühe foto, millel on väidetavalt sama sae elektri-versioon.
 
Sellel sidurit ei ole, aga muus osas, kui uskuda kirjandust, on sae-agregaat identne bensiinikaga. Ja tõesti üks soomes elav kollektsionäär teab, et veel paarkümmend aastat tagasi oli selliseid raipeid sealkandis liikumas. 

Keegi hea inimene Venemaalt jälgib meie foorumit ja saatis mulle infot. See elektrisaag on ikka midagi muud. Pikem kirjutis elektrika kohta vene keeles:

» История создания электропилы ВАКОПП-1

Kuigi mõnes kirjutises on juttu, et kett ja plaat ja veel mõned detilid on Ural-ZID-iga samad, see siiski nii vist ei ole. Soomes kandis see vigur nimetust SSK-II (Sähkösaha SSK-II ) ja SSK-III ja oli natuke parema kvaliteediga ja parema konstruktsiooniga. Kui mõnes kohas kirjutatakse, et SSK oli Vene päritolu, siis leidub ka selliseid artikleid, kus väidetakse, et Soome pani need saed ise kokku Venemaa jooniste järgi ja mõnda detaili tegi natuke paremaks omal algatusel. Seejärel kopeerisid Vene insenerid omakorda soomlaste tehtud parendusi ja lõid uue mudeli ВАКОПП-1.

[MeelisV]

Lihtsalt väike kõrvalepõige. Kerge OT.
Aga meenus et kunagi sai siin turustatud sarnast saagi ehk selle mootorit Dolmari nimelisena.

https://forum.automoto.ee/showthread.php?tid=39794&pid=277955#pid277955

Seal ka paar video linki.

[Taaviw126]

Soome arhiivis olen näinud Talve või Jätkusõjas tehtud fotosid sarnasest saest. Saag oli punaarmeest maha jäänud. Arhiivi leiab Sa-kuva.fi. otsinguga pilt välja ei tulnud, aga kuskil ta seal oli.