volgade roolimehhanism
#1

misasi on kuulmutterrooliajam ja kuidas seda süüakse e. miks ta parem on kui tigu või hammaslatt?
lugesin ühest artiklist, et on sellise nimega vidin volgadel olemas, aga ei tea, kui laialt tuntud see nimetus on. http://www.sloleht.ee/index.aspx?d=15.04...&id=138701
Vasta
#2

s-teet Kirjutas:misasi on kuulmutterrooliajam ja kuidas seda süüakse e. miks ta parem on kui tigu või hammaslatt?
lugesin ühest artiklist, et on sellise nimega vidin volgadel olemas, aga ei tea, kui laialt tuntud see nimetus on. http://www.sloleht.ee/index.aspx?d=15.04...&id=138701
Ilmselt mõeldakse selle kuulmutterrooliajami all teo ja rulliga rooliajamit ja kuulliigenditega rööpvardaga. Sellised on mossedel(näit 412,2140),vanadel Ladadel(2101-2107),Volgadest rääkimatta. Nii et,midagi erilist pole...

Vahetan käiku enne mootori piiraja sekkumist...
Vasta
#3

ja kas roolivõimendit polnud ühelgi volgal?
Vasta
#4

s-teet Kirjutas:ja kas roolivõimendit polnud ühelgi volgal?

Hehh Smile Roolivõimendit polnud ei GAZ 52/53-del ega ka nt enamikel vanematel LAZ bussidel (v.a. Turistid), mis ometi ZIL põhjal valmistet. Loomulikult sõiduautodele ei hakatud sellist asjatut vidinat panema; see tava läks massiliseks alles \"mädaneva ja roiskuva\" kapitalismi siiajõudmisel Wink Wink Wink

Muide, käelihaseid on kasulik treenida ja paigal ei ole vaja rooli keerata Smile

Valdo

Eesti Jalgrattamuuseumi  looja ja eestvedaja
Tutvustame jalgratta ajalugu Eesti vaates, väljas on üle 170 muuseumiväärtusega ratta
Asume Kesk-Eestis Väätsal Pikk 9.
Vasta
#5

Sõidan pea iga päev volgaga, gaz 21 , ja väga normaalne on rool. Ei pea jõu ja ilunumbreid sooritama. Lada rool on selle kõrval poole raskem( igapäevasõiduk) , pidurivõimendi on see mida linnasõidul igatsen, kogu aeg tuleb hoida korralikku pikivahet et äkkpidurdusel kellelegi selga ei sõidaks. Mis te arvate, mis juhtub kui linnas hoiad korralikku pikivahet, kas mõni mölakas pöörab pohhuilt ette või mitte???
Vasta
#6

Vanade Volgade rooli mehhanism ja rooliratta läbimõõt on arvestatud ka vanaaegsete diagonaalrehvide tarbeks. Olen proovinud oma auto all kõiksugu maastikuautode ja muid radiaalrehve ja jõudnud ringiga ikkagi diagonaalrehvide juurde tagasi. Viimased on kitsamad ja kõrgemad ja rool ei ole ka raske.

Tõnu Piibur
5116265
Vasta
#7

To: Robi

Aga kas sa kasutad erinevaid sõidustiile ka näiteks kesklinnas või maanteel? Või suvel ja talvel? Pean silmas liiklemisstiili, mitte juhtimisstiili ja juhtimisvõtteid. Mina näiteks Gaz-24ga püüan jätta linnaliikluses \"märke\" sellest, et kaasliiklejad eriti ei tahagi ette või küljele kiiluda. Ja pilk peab olema suunatud jäigalt ettepoole aga põhiline on siiski tahavaate peeglite jälgimine. Kõik peab toimuma loomulikult kehtivate liikluseeskirjade raames.
Ja talvel lume ja jääga on muidugi veel lõbusam. Kes see ikka nii väga tahab Volgaga külge kokku panna!
Vasta
#8

Linnas liigun ikka rahulikult üldises tempos, ei jokuta ja ei sirgelda ridade vahel, ainuke viga on see, et hoian tavalisest suuremat pikivahet 3-4 meetri asemel 9-10 ja see ongi sobiv auk kuhu hea sisse pöörata, no pööraku siis pealegi, aga miks peab kohe peale mu nina ette lipsamist pidurit tallama, tõesti ei arvestata, et volgaga on hoopis teine teema manööverdada. Sellise situatsiooniga esines kord pärnu mnt. kalevi politseivabriku juures üks tolvan oma skoda feliciaga. Täielik idioot, ma oleksin tas ju lihtsalt üle sõitnud, ja kes teda sealt konservikarbist siis kätte oleks saanud. Räim tomatis nimetatakse.
Vasta
#9

viimasel ajal on mul rohkem vaba aega olnud ja seetõttu olen 24-ga ikka eriti sujuvalt linnas liigelnud ja teisi vaadanud.
resultaat on selline, et need eesolevasse auku keerajad on paari foori pärast sul ikka kõrval. kõlab nagu muinasjutus, aga täna sain jällegi paar korda korralikult naerda, sest reeglina lähevad need tõmblejad volgat jälle enda kõrval nähes (paar km tagasi oli ju esimene kord) ikka eriliselt endast välja.

Vasta
#10

klaabu Kirjutas:resultaat on selline, et need eesolevasse auku keerajad on paari foori pärast sul ikka kõrval.

Igasugsed ühiskonnas toimuvad äkilised muutused ning nendega kaasnev ebakindluse kasv (a la Eesti alates 1980te lõpust) mõjuvad reeglina halvasti inimese närvisüsteemile, pannes neid vahel suvalisi asju tegema, sh (liikluses) sihitult tõmblema. Ning nende tulemite mõju ja \"ravi\" võtab reeglina aastakümne/-paar kui mitte enam.

Võrreldes Tallinna (Riia jne) liiklust Helsingi ja Stockholmi omaga, ei suuda ma nähtust teha muud järeldust. Kahju ainult, et inimesed kannatavad - vrd hukkunute/vigastatute arv siin ja lääne/põhja pool...

Sorry et offtopic... sest Volga rooliga asja raske seostada Smile

Valdo

Eesti Jalgrattamuuseumi  looja ja eestvedaja
Tutvustame jalgratta ajalugu Eesti vaates, väljas on üle 170 muuseumiväärtusega ratta
Asume Kesk-Eestis Väätsal Pikk 9.
Vasta
#11

s-teet Kirjutas:ja kas roolivõimendit polnud ühelgi volgal?
Vene ,s.o NL veoautodelgi polnud roolivõimu,tuli see laias laastus öeldes alles veokipõlvkonnaga 53A,130/131 ,500 ja Krazi V-mootori mudelitel.Polnud võimu ka ühelgi Raf-ilJa tegelikult,ega raske ka ei olnud sest rooli ülekandearv oli valitud selline korralik.Ja sõites,s.o liikuval autol pole ju rool raske.Vanad krusamehed ju kuskile kitsasse kohta nõkerdades liigutasid ju võimlust pidi autot .Piisa ju mõnekümmnest sentist.
Ja ka selline naiset menuauto nagu Peugeot 206(1,1l,3 ukseline oli veel hilisajal ilma roolivõimuta.Rool sõidus normaalne aga manööverdamisel tõesti raske.Aga proovi sõita autos mida veetakse nööri otsas ja millel on roolivõim.Siis soovid tegelikult küll,et seda poleks.Aga roolimehanismidest saad väga kauni ülevaate lugedes raamatuid(suureprased illustratsioonid!)
U.Ivask\"Autod I\"
Anohhin.\"Autode ehitus\"
Mõnusat jatku
Flanagan
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 1 külali(st)ne