Jänku-Jawa 62` !!!!!!!(&/%¤%¤##"!"!!"W"W##
#21

See alumiinium katte käib jah originaal karpa peal ja õhupuhasti käib siiis seal plekki taga kus see auk on.Karpa peaks tal originaalis ümmargune olema aga ega ma nüüd nii väga täpselt mäleta ka.Sõbral peaks ka selline veel kuskil kuuris seisma;-))
Vasta
#22

IIIFFFAR Kirjutas:Tänud hääde sõnade eest. Usutavasti ei suuda kõik foorumlased oma vehiiklite kohta nõnda toredaid lugusid treida sel lihtsal põhjusel, et erinevalt minust tegelevad rohkem kuuris rauaga kui niisama mölisemisega Smile Minu ratas aga edeneb visalt. Teades enda võimaluste vahelduvust, ei kiirusta ma teda molekulideks võtma, "juba"  kogun aga salati/jogurti/margariini ja muid toredaid karbikesi, kuhu osandatavaid vidinaid ladustada. Ja muidugi otsin nettimööda originaali pilte, mida aga suurt kuskil näha pole. Puudused mida olen suutnud tuvastada ja mida kõrvaldada tarvis, on järgmised:

1. K-55 karburaator (vahetatud miskise K-62д vastu),
2. karbussi pealne alumiiniumkate
3. sutsklapp ühes trossi ja lenksul oleva hoovaga (peaks sääl vist olema miskine hoovake, kinnitus selle tarvis tundub olevat).
4. (edit) süütelukk ja võti

Õhupuhastist koguni ei tea misuke see õieti välja peab nägema, kui see äkki vale peaks olema.
Siin aga nüüd küsimus targematele, kas too karbussi tagune alumiiniumplaat ja  auk mida ta katab, on äkki hilisem peredelkin suurema karpa ja õhupuhastitoru tarbeks?
[Pilt: 16552102fa62387at.jpg]


Rahul ja rõemus, Tagadil käidud ja õige (vist) karbuss, hoopiski uuem, kandilise siibriga K-36 ning al. karpakate soetatud, tänud tarnijatele!
Siis sussklapp, trossi ja lingiga ning süütelukk veel puudu. Stardivända kummikate ka, siis vist kõik sellele rattale.
Oli tore päev, ehk küll Kuusiku kandis hommikul laipa teel lamamas nähtud. (Põdravasika...)

Ps. Kas nood mootorid originaalis võinud olla aluvärviga üle võõbat???
Täna soetet karpakate koorumas aluvärvist ja rattal olev moto ka vähe kahtlase mulje jätab..
Kas puhastada-värvida või klaaskuuli????

loll on loll olla.
Vasta
#23

Ehk huvitab kedagi Jänkuomanikku veel selline teave.
Valgevene motofoorumist koorus vastus eelmise posti küsimusele, Kavrossi mootor olnudki algupäraselt hõbedaseks värvitud.
Lisaks üks netiavarustest taasleitud pilt minu rattakesest, kunagi ammu Valtsi tehtud. Seega Tagadilt leitud jubinaid küljes pole veel. Üldse näeb ta praegusel hetkel oluliselt vigasem välja, ehk siiski kunagi ka valmis saab.
[Pilt: 165518944d20f44sm.jpg]

loll on loll olla.
Vasta
#24

Tervitus. Mul sarnane lugu, aastakümneid seisnud 60. aasta K175-A tahtis ainult õli, bensu ja vänta saada :). 6300km läbisõitu. Kunagi lolli peaga (olin 10 aastane siis) värvisin mingite suht suvaliste aerosoolidega üle, kuigi asjal polnud suurt häda midagi tegelikult. Niiet originaalvärvi ta mul enam ei ole, aga muus osas peaks originaal olema, paar väikest detaili küljest võetud/kadunud. Võin pilte ka näidata, kui aega saan. Muide, sul paistab teistsugune märk küljes olevat, kõrvad puudu?
Vasta
#25

Vanal märgil on nisukesed püsti kõrvadega musitavad jänkud, uuemal juba kõrvad lidus ja teine jänku teise selja taga.... Wink

loll on loll olla.
Vasta
#26

IIIFFFAR Kirjutas:Kas puhastada-värvida või klaaskuuli????
Klaaskuuliga pead arvestama, et peale kuulitamist on alumiiniumi pind väga õrn ja tundlik. Iga väikseimgi kriimustus ja mustus on selgelt näha. Selle vältimiseks tuleb pind oksiidida. Kujutan ette, et seda võib ka teha naturaalsel teel st. lasta mõned nädalad rahus oksüdeeruda, aga muidu tehakse seda elektrokeemiliselt.
Vasta
#27

vootele Kirjutas:
IIIFFFAR Kirjutas:Kas puhastada-värvida või klaaskuuli????
Klaaskuuliga pead arvestama, et peale kuulitamist on alumiiniumi pind väga õrn ja tundlik. Iga väikseimgi kriimustus ja mustus on selgelt näha. Selle vältimiseks tuleb pind oksiidida. Kujutan ette, et seda võib ka teha naturaalsel teel st. lasta mõned nädalad rahus oksüdeeruda, aga muidu tehakse seda elektrokeemiliselt.

Tänan tähelepanu eest! Teave on tänuväärt.
Siiski, kui Sa ehk pole märganud, siis mõni post ülalpool märkisin, et enda küsimisele leidsin vastuse ida poolt. Nimelt algupäraselt olla Jänku mootorid üle värvitud. Kuivõrd mu rattal too värv piisavalt kena, siis ma ei kavatsegi teda üle hakata värvima, karbussikatte ainult, mille laadalt soetasin.

loll on loll olla.
Vasta
#28

IIIFFFAR Kirjutas:Siis sussklapp, trossi ja lingiga ning süütelukk veel puudu.

Tere! Kuna lähipäevil saan ka ühe Jänku-Jawa omanikuks, siis ma olen väga huvitatud selle masina ehitusest jne. Kahjuks on mul arusaamatuks jäänud, mis asi on Kovrovetsil "sussklapp". Äkki keegi oskab mulle seletada!
Tänud,
Ago
Vasta
#29

Sussklapp on selline vahva kangike, mille abil saab mootorit välja suretada ( sussklapp on ta seepärast, et kui mootorit selle abil välja suretad käib pidev susin paremal silindri poolel ( töötab see asi vist niimoodi, et seda kangi liigutades hakkab mootor lisaõhku sisse ahmima ja seeläbi suretab see mootori välja... - kui väga valesti seletasin siis ärge näkku lööge vaid rääkige kuidas see päriselt käib Wink ) ).

Fiat 127 0.9l
Vasta
#30

Sussklappi avades kaotab mootor oma kompresiooni ja seeläbi sureb mootor välja.

IZ-412 74a. 2*IZ-412 IE 88a. IZ 2715 87 a.
Vasta
#31

Mul siis pmt õige selgitus ka Big Grin

Fiat 127 0.9l
Vasta
#32

ega sussklapp, vislapp või kuidas kellelegi selleks pole et kui toorest täis siis sussutad veits ja siis läheb?

Iz 56, K-750, K-750
Vasta
#33

zizzalik Kirjutas:ega sussklapp, vislapp või kuidas kellelegi selleks pole et kui toorest täis siis sussutad veits ja siis läheb?

Jap, kui täis t6mbab siis susklapp lahti ja lööd m6ned korrad mootorit ringi. Peaks liigse kytuse silindrist välja lööma.

Alustatud töö tuleb lõpuni viia.
Vasta
#34

Tere!
Kas 1963. aastal toodeti veel K-175A? Sain hiljuti sellise isendi omanikuks.
Ago
Vasta
#35

Jah 1965.a. muutus nimi Voshod-iks.
Vasta
#36

Sihuke lits lugu!!
Selle jutu subjektobjekt on minu tahte ja teadmise vasta oma rada läind.Kui keegi nägema trehvab ,on "luba tappa".
Seitse aastat samas kohas, nüid hakkasin tasapisi torkima....
Kurat, isegi säde oli juba tagasi.............
Pärnu- Sindi lähistel...
[Pilt: 165518944d20f44sm.jpg]

Siin nüid lugulaul sellest, kuidas paarkümmend aastat seisnud JänkuJafkin uuesti ellu ärkas. Läks aega, mis läks aga aega läks, seisis see aparaat juba varsti aastakese minugi käes aga pidi ootama kuniks püsivalt kodumaale jään ja aega leian jnejne.... Eila õhta oli siis käes see kaunis hetk kui Ivar-poiss oma kallikese kallale pääses. Sattus olema selline kena juhtum, kus oli nii aega, raha tarvikute ostmiseks ja võimalus ratta manu päästa, kõik ühtaegu. Pistsin reisukotti kaasa Valvoline kahetaktiõli, kimbu võtmeid-keerajaid, pumba, hunniku kaltsu, WD-40pihusti ja vanad püksid. Bensukast juurde 5l 95eur benssu, käimariõli, suure limsapudeli jagu diiselkütet, 1,5l Tartu ginipudel (hambas oli põletik ja õlutit ei võind võtta) ja pakk tubakit. Sedamoodi varustet, viis suur venna mind autoga pärale.
Kohale jõudes oli kena nähe, et ratas alles, polndki vargapoisse käinudSmile. Pumpasin tal siis kummid täis, oli kohe hõlpsam õuele lükata. Edasi otsisin kausi alla ja kruttisin karteripõhjast punni lahti aga ei tulnudki säält miskit. Punni küljes oli küll natuke rohelist seepi meenutavat ollust. Punn tagasi, valasin poole pudeli jagu diislit sisse, plõksisin miski käigu ja lükkisin ratast paar tuuri ümber õue. See mis nüüd karterist välja voolas, erines küll tunduvalt sellest vedelikust, mis ma ennist sinna sisse olin valanud. Punn jälle kinni ja sedakorda juba õli karterisse, TAD-17 oma tuntud hääduses, oli teine bensukas kõige odavamSmile. Järgmine etapp oli siis küünal. Olin rattaga paar tükki kaasa saanud A-17, üks paistis päris uus olema. Pistsin sellele kübara pähe, lülitasin süüte ja ansin vänta - sädemega oleks võinud sauna põlema panna. Küünal paika kruvitud, kiskusin korgi maha ja piilusin paaki. Ämblikuvõrke polnud näha, sisse puhudes miskit ei krõbisend ja keegi ei piiksunud ka, niisiis kallasin paar liitrit kaasavõetud eluvett sinna sisse. Kraan lahti ja benss nõrgumas, tuli suitsupaus. Sinnamaani olin nii õhinaga tegevuses olnud, et “meelemürgid” ei tulnd meeldegi. Soe õhtu kui oli ja higi voolas, tundus lonks külma “ginni” ja tubak täitsa asja ette värskendus olevat. Meele “mürgitamist” küll ei tundnud, olid vast meeled ise nõnna elevil.
Suits tehtud, ujutasin karbussi, lõin vändast paar korda “ette”, lülitasin süüte, väntasin – pörrpörrpörrpörpörprörpörr – käis kurivaim Big GrinBig GrinBig Grin. Sel hetkel oli küll nii lai naeratus näos, et kiitsin mõttes loojat, kes inimesele kõrvad on andnud kuhu suunurgad pidama jäivad, muidu oleks pää pooleks läindSmile. Tühikäiku tal muidugi polnd, välja suri aga vändast käivitus taas matsust, nigu midagist. Üsna “uus” masin ka, kilomeetrilugeja näitas vast 3800 millegiga. Sedasi siis, asjad tuppa, uksed lukku ja proovisõitu. Külavahe kruusateel muidugi kiirust ei arenda, amordid ka kuival ja vähegi suurema augu korral käisid põhjas ära. Paar kilomeetrit käisin ikka asfaldil ka testimas, ei andnud rahu. Oma spidomeetri järgi 80km/h jooksis vaevata välja aga ega seegi maantee nii hirmsile olnud. Päris inimeste ilma ei huvitand ilma kiivri, numbrite, paberiteta sõitma minna. Uudishimu rahuldatud, siirdusin külateele tagasi, sääl nii 45km/h töristades oli täitsa kena kulgeda, niimoodi neljanda käiguga madalatel tuuridel kostis torudest ka sihuke vaikne armas pödin, mis ehk külarahvalegi närvidele ei käinud. Paarkümmend kilomeetrit töristasin niiviisi külavahel ära kuniks õhtu niikaugele sai, et aeg ratas ära panna ja vaikselt “ginni” libistades paar kilomeetrit bussi peale kõndida.
Ilus õhta oli!Smile

Terv. Ivar

PS. Tänud kõigile talvistele nõuandjatele!

loll on loll olla.
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 1 külali(st)ne