Pakutakse seisvat 4WD pobi millel ei ole all sildu aga kas sellel masinal on 2kki mingi seos Gaz 69 (sillad vedrud vahekast) kes teab misket sellest masinast v8iks r22kida ehk natu l2hemalt
4 veolise Pobeda sillad
Pakutakse seisvat 4WD pobi millel ei ole all sildu aga kas sellel masinal on 2kki mingi seos Gaz 69 (sillad vedrud vahekast) kes teab misket sellest masinast v8iks r22kida ehk natu l2hemalt
26-07-2004, 21:37 PM
See nn. 4WD pobi on tehasetähisega GAZ M72. Tootma hakati neid masinaid M20 III põlvkonna algusega 55. aastal kuni pobi tootmise lõpuni. M72 on pobeda ja GAZ 69 ristsugutis, millel on pobi kere ja GAZ 69 veermik (küll mitte 100%). Veidi erinev on tagasild mis on kitsam jne.
Veidike infot:
http://www.zone.ee/pobeda/?id=tech
http://www.zone.ee/pobeda/?id=ajalugu
Siin on veidike seletatud Pobeda üldist ajalugu ja tehnikat.
Mina soovitan selline masin kindlasti ära võtta kuna asi päris haruldane. Toodeti neid veidi üle 4500 masina. Endal läks otsimise peale pool aastat ning saime tänu juhuste kokkulangemisele.
Loe ka seda:
http://punx.visp.ru/auto.htm
http://www.autogallery.org.ru/gaz72.htm
http://gaz20.spb.ru/modif_m72.htm
Veidike infot:
http://www.zone.ee/pobeda/?id=tech
http://www.zone.ee/pobeda/?id=ajalugu
Siin on veidike seletatud Pobeda üldist ajalugu ja tehnikat.
Mina soovitan selline masin kindlasti ära võtta kuna asi päris haruldane. Toodeti neid veidi üle 4500 masina. Endal läks otsimise peale pool aastat ning saime tänu juhuste kokkulangemisele.
Loe ka seda:
http://punx.visp.ru/auto.htm
http://www.autogallery.org.ru/gaz72.htm
http://gaz20.spb.ru/modif_m72.htm
28-07-2004, 11:07 AM
Lisan lõigu Valdo Prausti ajaloo kokkuvõttest Pobeda M20 ja M72 koduleheküljelt:
Kolmanda seeria Pobedadega üheaegselt, 1955. aastal, hakati valmistama ka ta neljarattaveo varianti, tähisega GAZ M-72. See oli tegelikult Pobeda M-20 ja maastikuauto GAZ 69 ristsugutis. M-72 loomise eesmärgiks oli luua sõiduk, mille salongis oleks sõiduauto mugavus, kuid käiguosa oleks maastikuauto läbitavusega — arvestades Venemaa halbu teid ja tihti lausa teedetust, oli sellise masina järele olemas suur nõudlus.
Kui Pobeda tüüpmudel ja selle modifikatsioonid on enamjaolt Andrei Lipharti looming, siis GAZ M-72 nagu ka GAZ 69, olid enamikus teise väljapaistva konstruktori — Wassermanni — väljatöötlus. M-72 kujutas endast autot, kus Pobeda tugevdatud kerele olid alla pandud GAZ 69 veidi muudetud konstruktsiooniga sillad ning käigukasti ja tagasilla vahele paigutatud GAZ 69 vahekast, millest sai esisillaveo ning käiguaeglusti sisse lülitada. GAZ 69 ise oli, muide, ka varustatud Pobeda mootori ja käigukastiga. Käsipidur oli GAZ 69 eeskujul toodud tagaratastelt jaotuskasti taga asetsevasse trumlisse.
GAZ M-72 iseloomustab välimuses maast 15 cm kõrgemale tõstetud kere — kui tavalise Pobeda katuse kõrgust maast on 1640 mm, siis neljaveovariandil oli see 1790 mm. Rattad, nagu silladki olid võetud GAZ 69lt ning erinesid M-20 ehk tavalise Pobeda omadest ilukilpide puudumise ning maastikurehvidega varustatuse poolest. M-72 veljed olid nagu Pobedadelgi, värvitud kerevärvi. Radiaatorivõre oli tal \"laenatud\" kolmanda seeria Pobedalt, ainult et märgi \"M-20\" asemel paiknes märk kirjaga \"M-72\". \"M-72\" ilutses ka salongis armatuurlaua keskosas paikneval märgil \"M-20\" asemel.
Et rattad asetsesid tal koopast väljas allpool, varustati tagatiibade küljed tal spetsiaalsete katteplekkidega, mis vähendaksid pori sattumise auto külgedele. Esitiivad valmistati väiksemate kaareavadega, et ma need kataksid siiski osa rataste ülaosast. Kuna maastikuvariandil arvestati väiksemaste sõidukiirustega, oli ventilaator nelja laba asemel varustatud kuue labaga, et tagada efektiivne jahutus ka sõidutuule puudumisel. M-72 oli muide ainsana Pobeda modifikatsioonidest varustatud tuuleklaasipesuriga — viimane oli varustatud jalapedaaliga pumbaga; umbes nagu 1970te alguse Ziguli 01del.
M-72 salong sarnanes enamike detailide poolest kolmanda seeria Pobeda omaga. Esimeseks erinevuseks oli uste ja istmete polsterdus, mis oli maastiku iseärasusi arvesse võttes valmistatud dermatiinist. Teiseks paiknesid esiistme ees keskel maas vahekasti kaks kangi, millest sai sisse lülitada esisilla ja käiguaeglusti. Käigukang, muide, oli M-72l erinevalt GAZ 69st \"pobeedalikult\" endiselt roolisambal. Küll aga olid aga armatuurlauale, näidikuploki alla, lisatud trükitud sildid käiguaeglusti ja esisilla kasutamise skeemidega.
M-72 projekteeriti ülikiiresti — väidetavalt konstrueeris Wassermann auto M-20 ja GAZ 69 agregaatide ja lahendustele tuginedes vaid kolme päevaga, misjärel läks auto juba otse tootmisse. Siit tulenesid ka konstruktsioonipuudused, mis enamikus seisnesid auto raskuses ja kohmakuses — ta mass ületas sajakonna kilo võrra nii Pobeda tüüpmudeli kui ka GAZ 69 massi. See omakorda põhjustas mitu liitrit suurema kütusekulu 100 km kohta ning tagasihoidlikuma dünaamika maanteedel.
Kolme aasta jooksul — 1955-57 — valmistati kokku 4677 neljarattaveolist Pobedat ehk M-72e.
Kolmanda seeria Pobedadega üheaegselt, 1955. aastal, hakati valmistama ka ta neljarattaveo varianti, tähisega GAZ M-72. See oli tegelikult Pobeda M-20 ja maastikuauto GAZ 69 ristsugutis. M-72 loomise eesmärgiks oli luua sõiduk, mille salongis oleks sõiduauto mugavus, kuid käiguosa oleks maastikuauto läbitavusega — arvestades Venemaa halbu teid ja tihti lausa teedetust, oli sellise masina järele olemas suur nõudlus.
Kui Pobeda tüüpmudel ja selle modifikatsioonid on enamjaolt Andrei Lipharti looming, siis GAZ M-72 nagu ka GAZ 69, olid enamikus teise väljapaistva konstruktori — Wassermanni — väljatöötlus. M-72 kujutas endast autot, kus Pobeda tugevdatud kerele olid alla pandud GAZ 69 veidi muudetud konstruktsiooniga sillad ning käigukasti ja tagasilla vahele paigutatud GAZ 69 vahekast, millest sai esisillaveo ning käiguaeglusti sisse lülitada. GAZ 69 ise oli, muide, ka varustatud Pobeda mootori ja käigukastiga. Käsipidur oli GAZ 69 eeskujul toodud tagaratastelt jaotuskasti taga asetsevasse trumlisse.
GAZ M-72 iseloomustab välimuses maast 15 cm kõrgemale tõstetud kere — kui tavalise Pobeda katuse kõrgust maast on 1640 mm, siis neljaveovariandil oli see 1790 mm. Rattad, nagu silladki olid võetud GAZ 69lt ning erinesid M-20 ehk tavalise Pobeda omadest ilukilpide puudumise ning maastikurehvidega varustatuse poolest. M-72 veljed olid nagu Pobedadelgi, värvitud kerevärvi. Radiaatorivõre oli tal \"laenatud\" kolmanda seeria Pobedalt, ainult et märgi \"M-20\" asemel paiknes märk kirjaga \"M-72\". \"M-72\" ilutses ka salongis armatuurlaua keskosas paikneval märgil \"M-20\" asemel.
Et rattad asetsesid tal koopast väljas allpool, varustati tagatiibade küljed tal spetsiaalsete katteplekkidega, mis vähendaksid pori sattumise auto külgedele. Esitiivad valmistati väiksemate kaareavadega, et ma need kataksid siiski osa rataste ülaosast. Kuna maastikuvariandil arvestati väiksemaste sõidukiirustega, oli ventilaator nelja laba asemel varustatud kuue labaga, et tagada efektiivne jahutus ka sõidutuule puudumisel. M-72 oli muide ainsana Pobeda modifikatsioonidest varustatud tuuleklaasipesuriga — viimane oli varustatud jalapedaaliga pumbaga; umbes nagu 1970te alguse Ziguli 01del.
M-72 salong sarnanes enamike detailide poolest kolmanda seeria Pobeda omaga. Esimeseks erinevuseks oli uste ja istmete polsterdus, mis oli maastiku iseärasusi arvesse võttes valmistatud dermatiinist. Teiseks paiknesid esiistme ees keskel maas vahekasti kaks kangi, millest sai sisse lülitada esisilla ja käiguaeglusti. Käigukang, muide, oli M-72l erinevalt GAZ 69st \"pobeedalikult\" endiselt roolisambal. Küll aga olid aga armatuurlauale, näidikuploki alla, lisatud trükitud sildid käiguaeglusti ja esisilla kasutamise skeemidega.
M-72 projekteeriti ülikiiresti — väidetavalt konstrueeris Wassermann auto M-20 ja GAZ 69 agregaatide ja lahendustele tuginedes vaid kolme päevaga, misjärel läks auto juba otse tootmisse. Siit tulenesid ka konstruktsioonipuudused, mis enamikus seisnesid auto raskuses ja kohmakuses — ta mass ületas sajakonna kilo võrra nii Pobeda tüüpmudeli kui ka GAZ 69 massi. See omakorda põhjustas mitu liitrit suurema kütusekulu 100 km kohta ning tagasihoidlikuma dünaamika maanteedel.
Kolme aasta jooksul — 1955-57 — valmistati kokku 4677 neljarattaveolist Pobedat ehk M-72e.
28-07-2004, 11:21 AM
Tahaks kah siukest autot aga pole võtta!
kõps
kõps
Ostan M-410 või M-72. Või vahetan mingi kama vastu.
28-07-2004, 12:13 PM
kui sul soov on võin kontakte anda. tean kahe auto asukohta millest ühte olen näinud (väga kehvas seisus või õigemini seisu pole) ja teisest kuulsin just hiljuti.
Kontaktid saad:
5109332 või
PM
Kontaktid saad:
5109332 või
PM
« Järgmine vanem | Järgmine uuem »
Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 1 külali(st)ne