[paadikapten]

Tekkis huvitav küsimus: kui palju koormust Tartu sillad kannatavad? Ma ei mõtle raudteesildu, mis nagunii on raskeveeremile määratud, vaid ikka autosildu. Sõpruse, Kroonuaia ja Võidu sild, samuti Ringtee viadukt.

[Edel]

Pakun 30T. Tallinnas Pärnu mnt viadukti kandevõime on küll 30T.

[martinmannik]

Arvestades, et ühe sillatala (õigem oleks vist öelda silde) pikkus on kusagil 30 (+/- 5) meetrit, nagu see Sõpruse ja Ringtee viadukti puhul on, tundub kandejõud 30 tonni kuidagi vähe - üks korralik rekka kaalub juba 25 tonni. Pealegi on sillal ju kaks sõidurada.
Nii palju kui mina tean, valmistatakse sillatalad pingbetoonist, mis peaks võimaldama märksa suuremat kandejõudu - miks mitte 70-80 tonni sillatala kohta.
Ning on fakt, et arvutuslik kandejõud näitab vaid seda, millisele koormusele on sild konstrueeritud. Reaalse varinguni on sealt veel jupp maad - tõneäoliselt ei juhtu veel midagi ka topeltkoormuse juures.

Ja veidi OT: terane vaataja märkab, et Emajõe kohal on Sõpruse viadukti talad pikemad ja paksemad - vastasel korral oleks sillapost sattunud keset jõge ning nullinud laevaliikluse. Analoogset lahendust taheti ka Anne kanali kohale, aga nagu tollele ajale omane, olid pikad talad defitsiitkaup. Õnnetu juhuse läbi sattus post täpselt keset kanalit ning seetõttu ongi Anne kanal (algselt planeeritud sõudekanaliks) senini lõpetamata - tuletagem meelde, et plaani teostudes ulatunuks kanal üle luha kuni Ihasteni välja.

[Martti]

Koolis rääkis õpetaja et kui sild sai valmis ja hakati koormustega katsetama siis seisid arhitektid silla all, kuna nemad vastutasid ja kui oleks sild mitte vastupidanud vaid kokku kukkunud siis oleks saanud ka vähemalt ühest asjatundmatus lahti(ei räägi autojuhist kes üle sõitis).

[Landy]

NL ajale kohaselt projekteeriti tegelikult kõik teed, sillad ja muud olulised rajatised sõjaväe vajaduste järgi. Seega on mõtekas ka Tartu sildade kandevõimeid võrrelda NL soomustehnika kaaludega. Kuna tegu oli nö. strateegiliste objektidega ning Tartus oli lennuväli, siis pidid sealsed sillad suutma kanda ja läbi last ka suures koguses militaartehnikat.

[klaabu]

Pakun 30T. Tallinnas Pärnu mnt viadukti kandevõime on küll 30T.

see on maksimaalne lubatud ühe (ja mitte ainsa) sõiduki mass sillal.

Landyl põhimõtteliselt õigus, sest sõjavägi dikteeris sildade koormusi. kui mu mälu mind nüüd ei peta, siis tankide koormused olid vene normides NG-30 (30 tonni = 7,5 t/m ja 4,0 m) ja NG-60 (12 t/m ja 5,0 m). lisaks siis üks neljateljeline NG-80. samas on vale öelda, et need just suurimad koormused olid. need said määravaks silla lokaalsel arvutusel ehk siis üksikute sillaelementide dimensioneerimisel (jäikustala, põiktala, silladeki läbisurumisarvutus jne), sest nende raskesõidukite arv sillal oli väga piiratud ja nad olid arvestatud koondatud koormusteks. suurimad kogukoormused (mis aga jaotusid tunduvalt suurema ala peale) tulid hoopis autorongidest (üks suurimatest N-30, mis koosnes kolmekümnetonnistest veokitest), mis võisid veel lisaks ka kõrvuti paikneda (sõltuvalt lepperadade arvust).

kui kedagi huvitab mingi konkreetse silla kandevõime, siis saab ta teada seda kohalikust omavalitsusest (valla- ja linnasillad) või maanteeametist (riigiteedel olevad sillad). ning seejuures saab ta teada koormuse, millega konkreetne sild on arvutatud, mitte seda, kui palju on hetkel selle silla kandevõime. seda lihtsalt sel põhjusel, et hetkenadevõime (defektidest vähenenud kandevõime) vajab kalleid uuringuid, mida kohalikud omavalitsused reeglina tellida ei jaksa. kasari silda küll katsetasid vist eestlased, aga näiteks narva silda tulevad katsetama juba leedukad. teoreetilist allesjäänud kandevõimet on küll võimalik arvutustega hinnata, aga arusaadavatel põhjustel on viga seejuures suhteliselt suur.

[klaabu]

Arvestades, et ühe sillatala (õigem oleks vist öelda silde) pikkus on kusagil 30 (+/- 5) meetrit, nagu see Sõpruse ja Ringtee viadukti puhul on, tundub kandejõud 30 tonni kuidagi vähe - üks korralik rekka kaalub juba 25 tonni. Pealegi on sillal ju kaks sõidurada.
Nii palju kui mina tean, valmistatakse sillatalad pingbetoonist, mis peaks võimaldama märksa suuremat kandejõudu - miks mitte 70-80 tonni sillatala kohta.

sillatalade kandevõime on reeglina rohkemgi, küsimus on sageli hoopis teiste elementide kandevõimes (silladekk, põiktala jt), mis selliseid suuri punktkoormusi ei talu. seepärast ongi vahe sees, kas sillal on 2 30-tonnist veokit või üks 60-tonnine. sillatalale on see enamasti sama, kuid esimesel juhul töötab kaasa näiteks 4 põiktala, teisel ainult 2.