IZ-49, kuidas saab tagarattavõlli kätte?
#1

Ehk siis selline küsimus? Tagarattamutter on vabastatud, ketipingutid vabad, võlli otsaaugust saab teda keerata (väga raskelt) aga et välja tuleks seda ei paista küll kuskilt. Proovisin ka pronksivahetükiga lahti paugutada, aga ei liikunud mitte grammigi. Tõeliselt hädas, kuna oleks vaja õhukumm vahtetada.
Vasta
#2

Võlli küll muu kinni ei hoia kui seesamune mutter, ole aga julge ja võta torn koos haamriga kätte, tao võll välja, mis seal ikka.. Kui ta nii tihkelt seal sees on, siis tõenäoliselt tuleb võll teiselt poolt koos puksiga välja - see tee seest puhtaks ja pane tagasi. Ja enne järgmist kokkupanemist puhasta võll peene liivapaberiga ära ja lisa meeldiv kogus tavottiWink
Vasta
#3

Soovitan leotada MoS2 eraldusõliga lahti, enne kui taas paugutama hakkad. Tuleb kergemini. Minimiaalselt 15 min enne paugutamist mögi üle, kuigi ma soovitaksin teha kaks tiiru - esimene päev varem ja teine 15 min varem enne lahtikolksutamist.

Ju siis pole ammu asi lahti käinud ja miski kerge korrosioon vms tihke istuga kokku käivad tükid ühte sulatanud.

Valdo

Eesti Jalgrattamuuseumi  looja ja eestvedaja
Tutvustame jalgratta ajalugu Eesti vaates, väljas on üle 120 muuseumiväärtusega ratta
Asume Kesk-Eestis Väätsal Pikk 9, kuni septembri lõpuni oleme regulaarselt avatud R, L, P 11-18







Vasta
#4

muhkel Kirjutas:Ja enne järgmist kokkupanemist puhasta võll peene liivapaberiga ära ja lisa meeldiv kogus tavottiWink

Ära tavotti (solidooli maakeelne hellitusnimi) küll pane - kaasajal on paremaid konsistentseid määrdeid. Pane kas LITOLi või miskit Lääne päritolu sarnase funtsiooniga määret.

Tavotil on selline kurb omadus, et ta kaotab aastatega määrimisomadused ja muutub teatud omadustel kivikõvaks - vähe sellest, et enam ei määri, ta lausa kleebib tükid kokku! Ma olen paljudel juhtudel mõnikümmend aastat solidooliga määritud tükke pidanud elu eest üksteisest lahti tegema. Peenemaid asju ei või ju taguda ka. Ning isegi humoorikaid seike on sellega seotud - korra sain niisama eest kaks heade laagritega 1926. aasta jalgratta ratast - kuna laagrid olla kinni roostetanud ja kasutamiskõlbmatud!

Ehk siis - kui ei taha sama võlli väljapaugutamisjama 20-30 aasta pärast korrata, ära tavotti pane Wink

Valdo

Eesti Jalgrattamuuseumi  looja ja eestvedaja
Tutvustame jalgratta ajalugu Eesti vaates, väljas on üle 120 muuseumiväärtusega ratta
Asume Kesk-Eestis Väätsal Pikk 9, kuni septembri lõpuni oleme regulaarselt avatud R, L, P 11-18







Vasta
#5

No täna sai kõike proovitud, mitte mm-itki ei liigu, sai leotatud ja siis läbi pronkspuksi kuvaldaga, ja väga kõvasti, aga ei midagi, nagu vastu seina. päev lõppes sellega, et sai kiige alt ära kistud ja vist lähen proovin homme kuskil pressi all. Muidugi jama kui press seest midagi kaasa võtab? Täiesti uskumatu lihtsalt, et üks võllijupp nii kinni võib jääda!
Vasta
#6

saekas Kirjutas:No täna sai kõike proovitud, mitte mm-itki ei liigu, sai leotatud ja siis läbi pronkspuksi kuvaldaga, ja väga kõvasti...

Tean omist kogemusist, et MoS2 mödi mõju tugevalt kinnijäänud asjadele ei ole mitte hekteline (nagu potsu peal on kirjas - 10 minutit), vaid mõõdetav siiski päevade, nädalate või kuudega. Nt olin sügisel hädas Pobi hingekruvi lahtikeeramisega - mögi ja tao löök-keerajaga paar päeva ja ei midagi. Kolm kuud hiljem peale järjekordset mögimist ja mõningast tagumist hakkas asi aga liikuma. Kui muidugi kibeleb sõitma, siis on paar kuud ootamist liig, aga päeva-paar soovitaksin ikka kannatada, st eelistada seda ooteaega tagarummu ja muude osadele totaalsele lõhkumisele (vt järgmine lõik).

Teiseks on kuvalda selle lahtilöömiseks liig raske ese, kui me mõtleme selle termini all ikka kilosid kaaluvat vasarat. Kuvaldaga nimetet sõlmele liginedes on võlli lahtiraputamisele palju reaalsem tulemus rattakodarate, kiigetoru vms totaalne kõverakstagumine. Minu arvates on nimetet võlli optimaalseim eraldamisriistapuu paarisaja grammi raskune klaaskõva karastusega vasar, millega tuleb anda teravaid järske lööke mõlemas suunas, st edasi ja tagasi. Võlli (nagu ka iga teise liite) lööb lahti ju mitte mass, vaid impluss.

Valdo

Eesti Jalgrattamuuseumi  looja ja eestvedaja
Tutvustame jalgratta ajalugu Eesti vaates, väljas on üle 120 muuseumiväärtusega ratta
Asume Kesk-Eestis Väätsal Pikk 9, kuni septembri lõpuni oleme regulaarselt avatud R, L, P 11-18







Vasta
#7

Tänud Valdo,
toetasin selle võlli poole, mis välja peaks tulema terastoru otsa,( mootorratas külili) nii vist ratast iseenesest ei vigasta ja siis sai löödud. Mõtlesin , et kuna löök läheb läbi pronkspuksi ja asi paistis nii kinni, et kasutan massi, aga võobolla see tõesti pole õige? Mis sellest pressivarjandist mõelda, kas tasub?
Vasta
#8

saekas Kirjutas:Tänud Valdo,
toetasin selle võlli poole, mis välja peaks tulema terastoru otsa,( mootorratas külili) nii vist ratast iseenesest ei vigasta ja siis sai löödud. Mõtlesin , et kuna löök läheb läbi pronkspuksi ja asi paistis nii kinni, et kasutan massi, aga võobolla see tõesti pole õige? Mis sellest pressivarjandist mõelda, kas tasub?

Loomulikult tuleb väljalöömiseks ratas tsikli koormusest vabastada. Lahti lööb aga moment, mitte mass - seega peaks nii vasar kui eriti (pronksist) vahetükk - mis on vajalik võlli keermeniitide vigastuste vältimiseks - olema minimaalse massiga. Muidu momenti ei teki.

Ise olen ma sellistes olukordades täieliku lootusetuse korral vahetükist lõpuks loobunud ja löönud järsu terava löögi otse detailile - see suurendab momenti, kuid võib vigastada keeret. Kui võlliots veidi koonusjas ja keere ei hakka päris otsast, siis ole asi veel hull, kuid kui keere hakkab otsast, siis ei pääse sel juhul keerme vigastustest. Samas on alati võimalus esimesed vigastet keermeniidid maha käiata ning reeglina on mul olemas ka üsna täielik meeterkeermelõikajate kogu (sh peenkeermed), mis võimaldab keerme alguse hiljem, peale liite avamist parandada.

Kui niiviisi ka lahti ei saa (st kui asi on paar päeva leos olnud ja siis hakata kopsima), alles siis mõtleksin muude variantide peale, sh pressi peale. Press aga äsab massiga ja lömastab muide kõik oma teel erinevalt momenti andvast löögist kergemapoolse vasaraga...

Valdo

Eesti Jalgrattamuuseumi  looja ja eestvedaja
Tutvustame jalgratta ajalugu Eesti vaates, väljas on üle 120 muuseumiväärtusega ratta
Asume Kesk-Eestis Väätsal Pikk 9, kuni septembri lõpuni oleme regulaarselt avatud R, L, P 11-18







Vasta
#9

Valdo räägib õiget asja! Puhastamise ja leotamise peale kulutatud aega ei saa võrrelda kõveraks/puruks/muud moodi kõlbmatuks taotud (pool sajandit vanade) asjade asemele uute detailide otsimisega/ostmisega.. Isegi olen paar korda oma kannatamatuse tõttu mitu korda pärast enda peale vihastama pidanud.
NB! Kas Sa ikka tunned tagumise kuldreeglit \"edasi-tagasi\" põmmutamise kohta. Teada-tuntud ka kui \"sissepoole-väljapoole\"Toungue

Kas ma juba mainisin, et minusugusel on just seesamasugusest Izh-49 tagaratta võllist puudu? Kui ma muidu ei saa, hakkan ilmselt treialile joonist tegema..
Vasta
#10

Muuseas ratta eemaldamiseks pole vaja keti poolset mutrit vabastada,hoiab ta ainult ketiratta võlli kinni.Rattavõll keera lihtsalt nagu tavaline polt välja,loodame et sa veel pressini ei jõudnud.
Vasta
#11

OOt-oot Uko , mis asjast sa räägid? ei saa aru, tahad öelda, et tagarattavõll on kahest tükist või? Palun seleta uuesti??

Tänades Aleksander
Vasta
#12

Võll on jah kahest tükist ja õigetpidi keermega.Esimese rattavõll on sama pikk ainult vastupidi keermega.Välja ei taha tulla võibolla tõesti sellepärast et on seal kaua olnud.P ROOVI VEEL.
Vasta
#13

et siis õige on too ketipoolne võlliots kinni hoida ja siis proovida keerata, sest muidu käib teine lihtsalt ringi, et kui üks pool saab fikseeritud on võimalik nad teineteise seest välja keerata. Sain ma nüüd lõpuks õieti asjast aru???

Veelkord tänades A\"
Vasta
#14

Proovi jah niimoodi.
Vasta
#15

Suured-suured tänud UKO!, et aitasid hädast, sest tõesti nii see võll välja tuli! Ei kujuta ette, kui kehva tunne oleks oleks olnud selle tagarattaga pressi all minna ja avastada et no nii lihsalt see tegelikult lahti tuleb!!!
Tuhat tänu veelkord!!!!
Samas kui sa veel tead , siis järgnev küsimus, kuna sai kiige koos kõige komplektiga alt ära, ja amort läks kuidagi plõksuga lahti siis vabanesid kiigega seonduvad poldid, mis on siis sellised, et keere ja siis fikseeriv otsik, et kuidas seda nüüd paika saada????

KÕigi nõuanded on teretulnud, sest omal kahjuks pole sellist sellist taipu, et välja mõelda kuidas see paika saada!!!!


Tervitades ja kõiki abilisi tänades saekas ( Aleksander)\"!!
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 1 külali(st)ne