[Potsataja103]

Mitu erinevat tagasilla reduktorit Ikarustel (250,255,256,260 ja linnaliini 260,280) üldse toodeti?

Tundub olevat vähemalt 4 varianti:
1. Ikarus 250 - 90 km/h = ca 1450 p/min
2. Ikarus 255/256 - 90km/h = ca 1600 p/min
3. Ikarus 260/280 linnaliin (3/4 ust) - max kiirus 60 km/h (ametlikult vist 63)
4. Ikarus 260 linnalähivariant (2 ust) - sõitsid kiiremini küll, aga pöördeid rohkem kui 255/256-l.
P.S. Ikarus 280 (2 uksega, Tallinnas oli ka mõni selline, ise sõitsin 1986 a. DDR-is) - vist sama kui 260 (2 uksega).
P.P.S. Eelpoolöeldu ei pretendeeri teaduslikkusele, tegemist on kaugete mälestustega (mida praegu pole enam kirjalikus vormis võimalik tõestada).

[PETSS]

See 2 uksega 280 kandis gr nr 2035 ja peaks praegugi õppebussina kasutusel olema.Mitte küll tänawatel aga pargi sees harjutavad TAKis õppijad boksi tagurdamist.Ühel foorumlasel on kindlasti tollest pilte ka.

[Regardman]

Ühel foorumlasel on kindlasti tollest pilte ka.

Reg. nr.-iga 035TAK.
       

[PETSS]

Võib-olla pakub huvi. Kunagi kandis gr numbrit 2222 roheline 620 aasta võis olla 74 75 siis olid kaks 280 mis sõitsid 28 liinil ja praegu Rootsist toodud SCANIA.Sõidab ka Õismäe vahet liini ei tea.

[martinmannik]

Leidsin enda kogudest ka ühe:

[PETSS]

Nagu ülaltoodud pildil näha on see buss Saksas sõitnud linnalähiliine.Muidu poleks lae all pakihoidjaid.Säänseid paljudel Tallinnas liikuvatel Volvodel ja Scaniatel,ka minu lemmikbussil 2707.

[martinmannik]

EdR kirjutas: Ma pole siiani näinud ühtegi korda Ikaruse \"kõhu\" alla. Huvipärast tahaks sel teemal mõne 250-ga tutvuda...

Ise olen ma käinud ühe mahakantud Tartu Ikarus 280 \"kõhu\" all. Eelnevalt oli tal mootor ja käigukast ära võetud, nii et seal all oli päris palju ruumi. Et endal selga mitte poriga ära määrida, võtsin bussi siseseina küljest ühe vineerplaadi ja panin alla...
Kui mootorit pole, on põhjaalune muidugi suht lage, aga just siis on näha bussi tagasild koos õhkpatjadega. Kohe põranda all lookleb kümmekond suruõhutoru ning käiguvahetushoob. Esimese parempoolse rattakoopa ja teise ukse vahel asub 250-liitrine (vist MAZ-i) kütusepaak, teise ukse ja tagumise (280 puhul siis keskmise) silla vahel on akukamber. Juhi jalgade all bussi esiosa keskmes on neli suruõhupaaki, neist kaks tükki on mõeldud vastavalt esi- ja tagapiduritele, kolmas õhkpatjadele ja neljas vist ustele (või oli kolmas jagatud uste ja patjade vahel ning neljas tagavaraks - ei mäletagi enam täpselt). Muidu on põhjaalune suhteliselt tühi.
Aga 250 \"kõhualune\" oleks küll igavam, sest peale pagasiruumi põhja poleks suurt midagi näha...

Siin on ka mõned filmist väljavõetud kaadrid sellesama Ikaruse põhjaalusest. Ärge pöörake tähelepanu äärmiselt kehvale pildikvaliteedile, sest materjal on filmitud VHS-ile ning lisaks veel jõhkralt kompressitud...

Pilt 1: tagasilla peaülekande ots, millele kinnitub kardaanvõll.
Pilt 2: akukamber koos masslülitiga.
Pilt 3: liigendkonks (pluss kellegi jalad...).
Pilt 4: lahtised mootoriluugid, jõuallikas ise puudub.
Pilt 5: tagasilla õhkpadi ja rõhu reguleerimiskraan/hoob.
Pilt 6: tagumise vaguni põhjaalune karkass (horisontaalne pulk on tagumiste rataste keeramiseks).

[Edel]

Kas õhkpadjad on ka ühises õhusüsteemis Ikarustel? Et kui õhk süsteemist ära kaob,on \"kõht\" vastu maad? HML pargis aia ääres seisid omalajal,ühel esiots vastu maad,teisel tagaots,kolmandal üks külg,neljandal terve \"kõht\" jne. Üldiselt huvitaks \"kõhu\" all just ikka jõuagregaat(mootor,käigukast,tagasild).
Ehhee,seda tagasilda Ikarusel,mis sellist kaunist heli sõidu ajal tekitab,tahaks ma küll näha!

[Edel]

Ikarustel on kahe erineva võimsusega mootorid,üks on 194HJ ja teine 223HJ. Mis võimsusega mingile mudelile(250-280) pandi?

[martinmannik]

Buss vajub viltu, sest padjad lekivad erineva kiirusega. Teoreetiliselt peaks rõhuregulaator õhkpadja tühjenemise korral sinna suruõhku juurde laskma, aga kui reserv on juba otsakorral (seisva mootoriga), siis ei piisa sellest bussi ülalhoidmiseks ja nii ta ära vajubki. Õhkpatju eraldavad muust süsteemist minuteada ühepoolsed klapid, mis rõhu kadumisel ei lase patjadel järsult tühjeneda. Küll aga jooksevad momentaanselt peale avariipidurid, mis seiskavad bussi ning ei lase enne paigast liikuda, kui rõhk pole jälle üleval või pidurikambrite kaaned pole maha keeratud (vedrud lõdvenevad). Täiesti tühjenenud paakide täitmine võtab aega kümmekond minutit ning siis on ka põhi jälle õigel kõrgusel. Muidugi juhtus ka seda, et poole liini peal läks õhkpadi lihtsalt katki. Saab ju ka nii sõita, aga klopib marudalt... Täiesti tühjade patjade korral ei ole buss kunagi päris vastu maad, sest vastasel korral ei saaks seisnud bussi pukseerida. Paarikümnesentimeetrine vahe jääb põhja ja maapinna vahele kindlasti. (Ikaruse kliirens mõõdetuna tagumise õhkpadja kanduri alt on 210 mm.)
Ikarus 260 (ja ilmselt ka maaliini-variantide) mootori standardvõimsus on 192 hj (141 kW). Olen kuulnud, et 280-tel pidavat mootor võimsam olema, aga seda ainult umbes kümne hobujõu võrra, ehk siis 202-203 hj. Ei teagi täpselt, kust see lisavõimsus võeti, mootori kubartuuriks peaks mõlemal variandil olema 10,35 liitrit ja surveaste 17.

[6631]

Võib-olla pakub huvi. Kunagi kandis gr numbrit 2222 roheline 620 aasta võis olla 74 75 siis olid kaks 280 mis sõitsid 28 liinil ja praegu Rootsist toodud SCANIA.Sõidab ka Õismäe vahet liini ei tea.

See roheline 2222 oli kuni 1974.a. uute numbrite tulekut 541 ja sellel sõitis algul Adolf Popov, kunagi NSVLiidu rahvasaadik ja Tallinna kõige kuulsam bussijuht. Pildil on buss 2222 22. liinil, mai 1975.
Teine 2222 oli jah algusest lõpuni 28. liinil, kolmas (endine 2625, 5363 EAM) pole küll kunagi 28-l olnud. Algul 16, siis 10 ja lõpuks 46.
Muide Ikarus 260-l garaazinumbriga 2221 oli riiklik number 2221 EAP /vene p/. Teisi selliseid ei tea et oleks olnud.

[PETSS]

Ma võisin eksida küll tolle teise 2222 ga.Mäletan,et Õismäel ta sõitis.Minu teada teenindas Õismäed 4 kolonn 2600-2715.Ainult 28 liini bussid olid gr numbritega 22.Oli vist 90 algus kui nood 2600 seeria vist 2300 tehti? Kui 76 sai Õismäele kolitud siis sõitis 16 liinil ainuke 280 gr 2670(2690) teised bussid olid 260 ,35 liinil 180 10liinil oli ka üks punane 620.Siis kui 28 siia sõitma hakkas olid need 556 ja mõni aeg enne mahakandmist 78-79 aastal ka hulk 620 .Need olid selleks ajaks ikka nii läbi aetud ,et uked pidijuba peaaegu ise lahti tegema.

[PETSS]

Kui 620 78-79 maha kanti siis toodi osa busse sinna kus praegu Hansabussid seisavad.Noid võis olla tükki 20. Sinna tehti veel eraldi aed ette. Ülejäänud viidi aga sinna taha raudtee äärde ja lõiguti tükkideks. Võib olla teab keegi mis noist allesjäänutest edesi sai?Kirovil oli neid 4-5 tükki aga teised?Tänan.

[martinmannik]

Leidsin ise ka ühe pildi, kus Tartu nr 678 näha on, tõsi küll, ainult tagaotsaga (kõige parempoolne) ja garaažinumbrit ei paista. Foto pärineb 1982. aastast.

[martinmannik]

Muideks, mahakantud busside garaažinumbrid anti väga sageli üle uutele, seega ei ole võimalik rääkida ühest ja ainukesest konkreetset numbrit kandvast Ikarusest ilma reg.-numbrit või aastaarvu teadmata.
Siin on kaks näidet sama garaažinumbrit kandvatest Ikarustest (nr 670 1./2. ja 671 1./2.). Välimuse järgi on üsna kerge veenduda, et bussid ei saanud kindlasti olla kasutusel paralleelselt ning kuuluvad erinevatesse põlvkondadesse.

[Soobel]

Seda, et 700/numbrid olid tartus vist LAZidel ja 60-alates olid Ikarus 266-d. Kollaste ikaruste osas läks kindlasti nummerdamine teisele ringile, eelmise ringi 0-59 olid ilmselt Ikarus620-d. Ise mäletan prügimäle viidavat 635-t, samas uus 635 oli juba mitu aastat liinil olnud. Ja seda ma ootasin, mis juhtub vana 678-ga, kui uute busside nummerdamine 678-ni jôuab. Vana seda hetke igatahes ei näinud ja seda ma ka ei tea, milline oli Tartu uusima ikaruse number.

[PETSS]

Kooliajal 7-8 klass oli mul unistus osta omale 620 IKARUS ja teha sinna omale elamine.Sai joonistatud hulk plaane kuidas salong kujundada aga paraku too unistuseks jäigi.

[Soobel]

Ise unistasin selles eas Ikarus 260-st. Elamisest seal ei unistanud, küll aga vôinuks ta olla pärlmuttersinine, nagu välismaa auto postri peal, toonklaaside ja kaheosaliste väljaavanevate ustega. Et siis sôpradega ringi sôita. Head mälestused klassiekskursioonidest.
Ahjaa - tuled ja stange oleks ka uuemate maaliinikate mustade pamperite ja neljatulelise morda vastu vahetanud. Oleks änksa olnud.

[PETSS]

ETV oli kunagi Tartu pargis mahakantud LUX gr number 64.See oli kuskil 70 lõpus.

[PETSS]

Kui see maha kanti siis oli seal veel 255 ja kõige lõpuks 270(see variant mis tul OM aeg.Need olid ka parajad saanid rohkem remonditi kui sõitsid.