[13piisab]

20.sajandi alguses (20ndail) ehitati ameerika miljonärile jahtlaeva \"Mere kutse\", kasutades selleks kõige kallimaid ja korrosioonikindlamaid sulameid. Laeva põhi moodustati monelmetallist (70% Ni, 30% Cu), laeva kiil aga terasest. Aga oh häda: merevees (elektrolüüt) tekkis kiilu ja laevapõhja vahel galvaanielement, milles anoodiks oli kiil ja katoodiks laevapõhi. Galvaanielement töötas niivõrd intensiivselt ja kiiresti, et jaht muutus sõidukõlbmatuks juba enne esimest meresõitu.
allikas: H. Karik \"Üldine keemia\", Tallinn 1981

ilmselt siis anood \"lahustus\" lihtsalt. Aga ka katoodil toimub mingi vesiniku eraldumine (kuigi näiteks tsink-raud galvaanielemendis korrodeerub vaid tsink - kruntide tööpõhimõte). Akudes toimub vist midagi taolist, ma pole keemias eriti kodus.

[künnimees]

Kas vooluallikas pole mitte vastupidi : katood + ja anood -?
Mäletan keskkooli keemiast, et metalle kaitsti protektoriga, mis oksüdeerus ja saatis elektronid kaitstavale metallile. Näiteks
Zn oksüdeerub ja Fe jääb alles (tsingitud autokered, ämbrid jms),
aga tinatatud konservikarbi puhul kaitseb Fe Sn-i ja pleki kaitse idee on rohkem nagu värvil ja lakil.

[Potsataja103]

Laeva põhi moodustati monelmetallist (70% Ni, 30% Cu...

OT: Kallimate vaskpuhkpillide ventiilid tehakse tänapäeval ka monelmetallist (Sorry, tehnikahuvilised, see on minu õpitud eriala...)