[Aspelund]

Käivitusmootor oli ikkagi selle aja leiutis, kui korralik tugev aku oli defitsiit, aga töö vajas tegemist. Koolhoosiaegse suvehommiku külaelu algaski sellest, et kukkedega asusid võidu tirisema ja kärisema käivtusmootorid.

Praegu on valik kinni konkreetse traktori kasutaja laiskuse koefitsendis ja traktori üldises tehnoseisundis. Tahad nupust käima? Pane starter peale ja naudi.

Kui aga mootoris on mingid jamad (pump, õhk pääseb torudesse, kolvigrupp pole piisavalt tihe), on starteriga käiamine selle kiire lõpu algmaterjaliks. Ei pea vastu ka paljukiidetud reduktorstarter. Neid laipu, mille omanik väidab, et ta "natuke" kütust üles pumpas, on nähtud küll ja küll.

Kasvavad käed küljes, tahad olla sõltumatu akumajandusest ja kodus on vähemalt üks kahetaktiline mootor, sobib tarbimiseks käivitusmootor.

Kõigud kusagil vahepeal ja nööriga vehelda ei viitsi: käivitusmootori küljes ka võimalus starteri paigaldamiseks. Seda jaksab käima ajada isegi väsinud autoaku.

Käivitusmootori puhul on muidugi kolm olulist eeldust: hea küünal, bensiin värske ja karburaator korras.

Aga kokkuvõttes, kellele ema, kellele tütar, kellele vanaema.