Belarus traktorid.

(21-02-2020, 21:54 PM)Provoker23 Kirjutas:  Rumal küsimus, aga veel rumalam oleks 50km sõita vaatama Big Grin Kas russil saab kütusepaagi kätte ilma kabiini kangutamata? 82 mudel siis


Ei ole rumalaid küsimusi... 
Saab küll. Ilmselt siis russi paak ümber tehtud.
Vasta

(21-02-2020, 21:54 PM)Provoker23 Kirjutas:  Rumal küsimus, aga veel rumalam oleks 50km sõita vaatama Big Grin Kas russil saab kütusepaagi kätte ilma kabiini kangutamata? 82 mudel siis

Väikse kabiiniga pidi mõned kabiinikinnitus poldid lahti tegema ja natuke tõstma kabiini et välja mahuks või oli see tagasi panemisel täpselt ei mäleta. Akvaariumil tundub ruumi rohkem olevat.
Vasta

Pisut tuleb kergitada tagumist nurka Väikse kabiini puhul, piisab 5-10cm.
Vasta

(21-02-2020, 10:41 AM)Urmash Kirjutas:  
_rein_ Kirjutas:
Urmash Kirjutas:
hillar2 Kirjutas:Mis keere "kaalpuu" väljatõmbamiseks on ja kust seda soetada?
Muidu äge video, teeb kadedaks.
Peaks olema 38 samm 3 
Osta ei leidnud seda kusagilt, lasin treialil teha.
M38 on samm ainult 1,5 ,M39 on samm 3,0
Läbimõõt keerme pealt mõõtes 37,4mm

Sellest järeldasin, et võiks olla M38 või... Kuidas seda siis täpselt kindlaks teha?
Vene ajal oli treiali kuldreegel kõik avad suuremad, võllid peenemad .Siis ei tekkinud kokkpanekul jamasid.iseasi mis hiljem sai.Veel võib olla sinine esmaspäev.Ma panin kirja keerme tabeli andmed.Küsiks kui terav on keermehari,kas harja nurk on 60 kraadi? kõige parem oleks kontrollida keermekammiga.
Vasta

no tuleb veel rumalaid küsimusi. Ostsin russile selle reduktor vahetüki ning elektristarteri käivitusmootori asemele. Masin on hetkel kuni 3a käivitamata ning kas õigem oleks käivitusmootoriga asi ringi ajada, et uut starterit mitte koormata kohe, või saab see elektristarter hakkama kenasti. Käivitusmootor nöögib, aga võimalik käima kuidagi saada suure pusimisega, suur mootor oli selline, et kui käinud oli siis järgmisel nädalal läks veel suht käivitusmootori topkast käima kui sidur kiirelt järgi haakida. Hetkeks siis 3a käivitamata. Kumba teeksite?
Vasta

Kas väntvõlli on võimalik ringiajada?
Vasta

(22-02-2020, 22:15 PM)vanaain Kirjutas:  Kas väntvõlli on võimalik ringiajada?
Ma usun küll. Vaevalt et rooste kuskile sisse pugenud on.
Vasta

Tere! Tahaksin teha oma 52 mootrile kap remonti, Mootoriks on D50 ,vaatasin, et põllumehe kaubamaja pakub d50ne mootorile hülsse kolbe ja rõngaid, kas keegi on ostnud sealt, ja kuidas kvaliteet olla võib? Samuti kust leiab d50 mootorile normaalseid pihusteid või pihustiotsi? Tänud!

Omaette nokitseja.
Vasta

Pihustiotsad teeb Türi-Alliku (mitte Oisu!) Siemann parima hinna-kvaliteedi suhtega. Temalt saab ka pihusteid, kui vaja.

Odavamalt saab ka mujalt, aga kas ka toimivaid?

Nüüdisaegsed varuosad on loto. Mõni joppab, mõni mitte. Aga selleks on garantii. Ning müüja huvi on näidata, et ostja on lammas!
Vasta

laagris kah mingi firma kes diislitega tegelevad,olen kahed pihustid lasknud regullida teha.teevad ka ootetööna.
Vasta

Paljud reguleerivad pihusteid. Vähesed teevad seda täpselt.

Aga ka 10 bar mööda pihusti on parem, kui haledalt kusev.
Vasta

(23-02-2020, 11:44 AM)v6sa Kirjutas:  Paljud reguleerivad pihusteid. Vähesed teevad seda täpselt.

Aga ka 10 bar mööda pihusti on parem, kui haledalt kusev.
10 mööda peaks olema parem.Üldiselt peaksid kõik mahtuma 5 bar sisse.
Vasta

(22-02-2020, 20:11 PM)Provoker23 Kirjutas:  Hetkeks siis 3a käivitamata. Kumba teeksite?
Müüksin maha koos saba ja sarvedega, pole kolm aastat vaja läinud, ei lähe ka arvatavasti edaspidi...  Big Grin

'Per cogo, non per mico' (Edasi kompressiooni, mitte sädemega)
https://www.facebook.com/Teedehooldus/
 Ulila Jäärada FB
Vasta

(23-02-2020, 18:23 PM)mlsluik Kirjutas:  
(22-02-2020, 20:11 PM)Provoker23 Kirjutas:  Hetkeks siis 3a käivitamata. Kumba teeksite?
Müüksin maha koos saba ja sarvedega, pole kolm aastat vaja läinud, ei lähe ka arvatavasti edaspidi...  Big Grin
No nüüd tuli vajadus. Sel aastal vaja kündi teha ning t25 jääb sellega hätta. Sel aastal küll ainult paar hektarit, aga tuleval aastal juba 4-6ha plaania künda. Muu töö jaoks tõesti hetkel vaja ei ole ning 25 saab niitmise jm pudiga edukalt hakkama. Künniteenus tuleb lõpuks ikka kallim kui natuke oma aeg ja raha mis käivitusmootori asendamiseks kulus. Ps lihtsalt uurin maad, et kas kellelgi oleks huvi t25 vahetamine t40 am vastu? 40 teeb künni edukalt ning saaksin russi pensile saata.
Vasta

Oleneb milline T25 sul on...

'Per cogo, non per mico' (Edasi kompressiooni, mitte sädemega)
https://www.facebook.com/Teedehooldus/
 Ulila Jäärada FB
Vasta

(23-02-2020, 22:29 PM)Provoker23 Kirjutas:  ...
40 teeb künni edukalt ning saaksin russi pensile saata.

Teeneljakümnega kündmine on ilmselt võimalik, kuid ma ei saa aru, miks anno 2020 peaks keegi end sedamoodi vigastada tahtma. Aga meil on vaba maa, lase käia. Aga palun, künna, mitte ära tuhni.

Kui mootorit jaksab  võtmega käbist keerata, siis peaks ka normaalne starter suutma elu sisse teha. Kui see nüüd just 2,7 kW põksistarter pole, mida ekslikult russile ka pakutakse.

Alati võib ju profülaktikaks käivitusmootoriga alustada, kui on kahtlusi. Või panna paelaga teisele järele ja sedasi käima vedada.
Vasta

Oskab keegi piltide põhjal öelda, kas tegu pigem nõukaaja või tänapäeva kolvi-, hülsimajandusega?
Rõngad on kindlalt vist tänapäevased.
Lisaks küsiks, et vanal 240 mootoril oli allpool kolvisilma ka veel õlirõngas, ehk topelt. Saunanaised räägivad nii ja naa. Kes peab topeltõlirõngaid liiga silindrit kuivaks kaapivat ja teine grupp räägib, et ilma muidu sinisest suitsust lahti ei saa.

                                                       
Vasta

Kolvid vast ikka mingid vanemad kui rõngaste arvu vaadata.
Uuemal ajal on juba taibatud et pole mõtet nelja rõngaga hülssi kulutada ja kahest surverõngast ja ühest õlirõngast on ka piisavalt.
Sellest alumise õlirõnga mõttest väga aru ei saa et miks on vaja kolvi juhtpinna vahelt õli ära kraapida kui sinna oleks teda just vaja et kuivalt ei hõõrduks ja soojust üle kannaks kolvilt hülsile.
Vanasti võis ta muidugi olla sundkäik kui kuuma kolviga kokkupuutes muutus õli nii vesivedelaks omamata mingit kleepumisvõimet et pääses õlirõngast läbi mis ei liibunud ühtlaselt silindriseinale.
Õlid aga on vahepeal paremaks läinud ja eriti selle kleepumisvõime kuumalt ning kõikjal maailmas käivad mootorid edukalt kahe surverõnga ja ühe õlirõngaga.
Rõngad aga peavad olema korralikud ja liibuma silindriseinale et kuskilt valgust läbi ei paistaks sest muidu pole ka viiest rõngast mingit kasu kui nad oma tööd ei tee.
Vasta

Rumalate küsimusteni jõudes, küsin siis ka, mul on mtz 52 käivitusmootoriga. Sooviksin panna peale voolikute vahele ühendatava plokisoojenduse, kas blokil on paremal pool mõni koht peale kraani kust saaks väljavõtte teha? Hetkel ei saa ise ka uurida seda asja. Tänud!

Omaette nokitseja.
Vasta

(24-02-2020, 11:49 AM)2715 Kirjutas:  Kolvid vast ikka mingid vanemad kui rõngaste arvu vaadata.
Uuemal ajal on juba taibatud et pole mõtet nelja rõngaga hülssi kulutada ja kahest surverõngast ja ühest õlirõngast on ka piisavalt.
Sellest alumise õlirõnga mõttest väga aru ei saa et miks on vaja kolvi juhtpinna vahelt õli ära kraapida kui sinna oleks teda just vaja et kuivalt ei hõõrduks ja soojust üle kannaks kolvilt hülsile.
Vanasti võis ta muidugi olla sundkäik kui kuuma kolviga kokkupuutes muutus õli nii vesivedelaks omamata mingit kleepumisvõimet et pääses õlirõngast läbi mis ei liibunud ühtlaselt silindriseinale.
Õlid aga on vahepeal paremaks läinud ja eriti selle kleepumisvõime kuumalt ning kõikjal maailmas käivad mootorid edukalt kahe surverõnga ja ühe õlirõngaga.
Rõngad aga peavad olema korralikud ja liibuma silindriseinale et kuskilt valgust läbi ei paistaks sest muidu pole ka viiest rõngast mingit kasu kui nad oma tööd ei tee.

Alumised õlirõngad ongi müstika. Teatud ajani kasutas seda lahendust terve maailm kuid kõik loobusid ja tihti oli nii , et sama moodi uuendatud versioon omas ainult ülemisi rõngaid. Kuskilt pole otsest vastust saanud miks.  

Mu enda versioon:

*Kolvid olid suhteliselt pika hõlmaga .Hõlma heaks määrimiseks siis pandi kahed õlirõngad , et õli jääks nö ülemise ja alumise rõnga vahele. Ülemine õlirõngas takistas õli sattumist põlemiskambrisse ja alumine hoolitses selle eest et õli lihtsalt alla ei voolaks mööda silindri seina. 

Kui hiljem mindi lühema hõlmaga kolvidele üle siis nö jäi piisavalt silindri pinda kuhu siis õli sai peale lennata. Ennem ju pikk hõlm kattis väga palju kinni. 

Võib olla pika hõlmaga variantide korral ka läbi kepsu silma ja kolvisõrme mingi osa õli pumbati kolvi külje peale kus siis õlirõngaste vahele jäi pidama.
 

--------------------

Surverõngaste arv on ju seotud sellega kui palju mootor pöördeid teeb. Ehk siis mida madalama pöördega seda rohkem surverõngaid vaja, et saada piisav "tihedus" . Ja ka vastupidi , osad uued mootorsaed / 2T mootorattad on juba ainult ühe rõngada.

www.estmotor.ee väikemootorid ja ehitustehnika . Kito tõsteseadmed
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 3 külali(st)ne