Belarus traktorid.

Mtz 50'l vaja paar piduri trumli kinnitus auku üle puurida/keermestada, ja jupp aega möödas sellest kui viimati tagasilda sai remontida... Kas selle "laagripesa" eemaldamiseks tuleb pooltelg ja suur hammakas välja võtta?  [Pilt: sad.gif]
Vasta

Kuna "uuel" traktoril on krooniline häda hüdropumba vahehammasratta laagrite purunemisega viltu töödeldud teljeava pärast ja suurema kolbpumbaga tahavad need laagrid nagunii tihedat vahetust oma nõrga ehituse tõttu, siis nüüd sai sellest vahetusest kõrini ja sai tehtud koonusrulli peale ümber.
[Pilt: 0112357663bf614.jpg]
[Pilt: 01123576575b4e6.jpg]
Telg sai tehtud sügava pidkarastusega võllist ja laagri istupinnad jäetud 2 sajandikku alla 25 et oleks lihtne kokku panna.
Laagrite vahele tegin deformeeruva seibi, mille paksus sai täpselt selline, et lõtk laagrist kadus ja siis sai dünamomeetrilise võtmega seni pingutatud kui laagritele tekkis paras ping ning näit meelde jäetud.
Nüüd traktori küljes sama jõuga kinni keerata ja on reguleering õige.
Pärast veel ilusti täispinnaga hambuma reguleerida sisse või välja koputamisega ning stopperkruvi auk ülevalt puuriga sisse.
[Pilt: 01123576619e29e.jpg]
Vasta

Koonusrull tahab ikka väikest lõtku saada,muidu eluiga lühike.
Vasta

(21-03-2020, 11:17 AM)ahtos Kirjutas:  Koonusrull tahab ikka väikest lõtku saada,muidu eluiga lühike.
Kas sellele on ka mingi teaduslik põhjendus või vanast ajast jäänud arusaam rattalaagrite reguleerimisest?
Asjad mis peavad kaua töötama, nagu peaülekanded ja rattalaagrid praegusel ajal nähakse ette ettenähtud pinguga koostamine.
Lõtku korral hakkaks ju laager vibreerima kuna toetub ainult kas ühele või kahele rullile ja seal kus nad vahelduvad tekib löökkoormus ning tööpinnale kuluvad astmed.
Vasta

(22-03-2020, 10:18 AM)2715 Kirjutas:  
(21-03-2020, 11:17 AM)ahtos Kirjutas:  Koonusrull tahab ikka väikest lõtku saada,muidu eluiga lühike.
Kas sellele on ka mingi teaduslik põhjendus või vanast ajast jäänud arusaam rattalaagrite reguleerimisest?
Asjad mis peavad kaua töötama, nagu peaülekanded ja rattalaagrid praegusel ajal nähakse ette ettenähtud pinguga koostamine....
Ei ole teaduslikku põhjendust ega ole ka arusaam, on aastatepikkune kogemus ratta koonuslaagrite reguleerimisel, küll neid pekki keeratud, kui on lõtk liiga väike jäänud. Aga tänapäeval ju neid koonuslaagreid ratastele ei panna ja tänapäevased  tulebki nö toruga kinni väänata.
Vasta

(22-03-2020, 11:53 AM)honkomees Kirjutas:  Ei ole teaduslikku põhjendust ega ole ka arusaam, on aastatepikkune kogemus ratta koonuslaagrite reguleerimisel, küll neid pekki keeratud, kui on lõtk liiga väike jäänud. Aga tänapäeval ju neid koonuslaagreid ratastele ei panna ja tänapäevased  tulebki nö toruga kinni väänata.
Scanial täiesti koonuslaagrid ratastel ja keeratakse kinni kuni lõtk kaob (kellaga pidurikettast mõõtes) ning siis üks auk veel.
Vasta

Niipalju kui mina mäletan on kogu aeg koonusrullid tõmmatud kinni lõtku kadumiseni . Kuna hallil ajal dünamomeetriga võtmeid oli ainult kaks tükki rajooni peale siis igal luksepal oli oma tehnoloogia aga lõtk kaotati ära. Lõtku sisse jätsid siis oli koostul varsti hanaa.

Aquila captas non muscas.
Vasta

Ega seal muud pole,kui soojenemisel poob kinni.Näiteks Scorpal ka toruga kinni,aga seal asi sisemise saale laiusega regullitud,et kinni ei saa lihtsalt puua.Pea kõik autod,mis tulid välismaalt ja olid rattalaagrid koonusrullid olid kas lõtkuga või kisaga Toungue .
Vasta

(22-03-2020, 13:37 PM)Daff Kirjutas:  Niipalju kui mina mäletan on kogu aeg koonusrullid tõmmatud kinni lõtku kadumiseni . 
Tõmmati kinni lõtku kadumiseni küll, aga siis mutter tagasi kuni splindiauguni, aga kui juhtus, et juba trehvas splindiaugu kohale, siis pool pööret ikka tagasi, muidu oli laager 100 km pärast laulev ja sinine. Reegel oli, et ennem olgu lõtk suurem kui päris kinni.
Vasta

Minu vana mtz 52 on hakanud suht äkitsi sinist halli suitsu ajama. Käivitusel viskab igavese suure pahvaka suitsu välja. Külmast peast käivitusel mootor lonkab ja pigem ei taha madalatel pööretel töötada. Soojast peast on suits järgi aga mootor käib puhta häälega(ei lonka). Kas abi võiks olla pihustite remondist, või tuleks hakata vaatama mootori sisse? Kui natuke hagu anda käib mõnda aega puhtalt ning hakkab uuesti suitsema. Karterituulutusest suitsu ega õli igastahes välja ei peksa.

Omaette nokitseja.
Vasta

MTZ-50 sai väheke värskemat värvi selga. Vahepeal pidin starteri ära vahetama, kuna eelmine põles maha. Eelmine omanik oli talle peale ostnud mingi 2,8 kw starteri, mis selgus siis kui starteri maha võtsin. Sellepärast ta ei jõudnudgi nii edukalt käivituda, sellest ajast saati kui ma selle traktori ostsin.  3 aastat pidas vastu. Panin ajutiselt hetkel MTZ-82 starteri peale, nüüd hoopis teine asi.


Manustatud failid Pisipilt (pisipildid)
           
Vasta

Kui 4kw- st proovid, viskad kiirelt selle " võrri" üle õla...
Vasta

Kas MTZ-50 sidurile sobivad MTZ-80 sidurikäpad. Täna sai vähe reguleeritud, käpaotsad suht kulunud. Ega rohkem vist ei saagi reguleerida, siis pole käpapoldi mutrit enam kinni keerata kuhugile. Ega vist luugi kaudu neid vahetada ei saa?

Kas selline käpp sobiks:
https://www.periko.ee/et/a/sidurikapp-70...-originaal
Vasta

(27-03-2020, 18:51 PM)deeremees Kirjutas:  Kas MTZ-50 sidurile sobivad MTZ-80 sidurikäpad. Täna sai vähe reguleeritud, käpaotsad suht kulunud. Ega rohkem vist ei saagi reguleerida, siis pole käpapoldi mutrit enam kinni keerata kuhugile. Ega vist luugi kaudu neid vahetada ei saa?

Kas selline käpp sobiks:
https://www.periko.ee/et/a/sidurikapp-70...-originaal
Kui on plekist stantsitud käpad siis need valatud ei sobi asemele sest jäävad liiga kõrgele isegi ilma reguleerpoldita kuid surveplaadiga koos saab vahetada.
Käppade otste kulumine polegi väga teema seal vaid selle pulga avade ja pulga kulumine mis käppa paigal hoiab ja seda võiks vedru vahelt piiluda kas auk läbi sina ei jõua kohe sest kui käpp ära lendab lõhub ta palju asju ära.
Käppade vahetus alt august on aga kirjeldamatu anaalseks sest isegi maas on tegu et käpp koos vedruga tagasi panna.
Ühesõnaga, kui augud käppadel läbi pole kulunud ma paneks pikemad reguleerpoldid või võtaks kiirelt pooleks, mis on 50 juures imelihtne paari tunni tegevus.
Vanasti võeti kultivaator taha ja mootori alla läks söödakäru kuhu peale oli 20x20cm meetrine prussijupp diagonaali pooleks lõigatud ning neid kiilusid kokku lüües sai kõrgust reguleerida ning tagumist poolt kesktõmmitsast.
Vasta

Pooleks võtmisega pole probleemi. Mul on selline septs. ratastega raam olemas mis poolraami külge käib. Eks uurin neid käpa auke.
Vasta

Tere jälle. Sain lõpuks traka käima ja ei pidanudki nööriga vedama. Vahetükk käivitusmootori asemele, elektristarter, uus kütusefilter ning käsipump ja elu tuli peale neljandat katset mootorile sisse. Tuleval nädalal kapoti eemaldus ja suurem masina pesu plaanis. Tõenäoliselt leiab siis lekkeid jms jama omajagu. Kuna nokitseda selle masinaga on põnev, siis tähtsamatest tegevustest on vaja elekter korrastada. Kas kellelgi on mtz 82 elektriskeemi? Ratsi on seal aastatega omajagu tehtud ning kuna ma varem ei ole neid ise putitanud, siis ilma skèemita jään hätta.
Vasta

(28-03-2020, 22:09 PM)Provoker23 Kirjutas:   mtz 82 elektriskeemi? 
электросхема МТЗ82 Selle otsinguga ainult vali milline sobib.

Инвалид информационной воины на фронте Пярну-Хииу. 
Tsiteerides John McCaini: "Venemaa on peamiselt bensiinijaam, mis teeskleb riiki"," rääkis Basse.
Vasta

(28-03-2020, 22:09 PM)Provoker23 Kirjutas:  Tere jälle. Sain lõpuks traka käima ja ei pidanudki nööriga vedama. Vahetükk käivitusmootori asemele, elektristarter, uus kütusefilter ning käsipump ja elu tuli peale neljandat katset mootorile sisse. Tuleval nädalal kapoti eemaldus ja suurem masina pesu plaanis. Tõenäoliselt leiab siis lekkeid jms jama omajagu. Kuna nokitseda selle masinaga on põnev, siis tähtsamatest tegevustest on vaja elekter korrastada. Kas kellelgi on mtz 82 elektriskeemi? Ratsi on seal aastatega omajagu tehtud ning kuna ma varem ei ole neid ise putitanud, siis ilma skèemita jään hätta.
Vead ise nullist uue süsteemi. Kõige vajalikumad tuled ja juhtmed. Kui uuem generaator sealt tood laadimisjuhtme ampermeetri (+) klemmile. Teise juhtme sama klemmi alt viid kaitsmeplokki, sealt edasi siis igale tarbijale. Ampermeetri (-) klemmi alt viid teise juhtme starterile, aku (+) juhtme alla.
Vasta

Et hiljem poleks probleeme, et tuli ei põle kuna mass puudu siis vedasin oma vanale russile kahe juhtmega süsteeemi peale. Igal tarbijal on juhtmega mass küljes. Kerest ei võta midagi. Umbes nagu uuema aja plastiktraktoritel/autodel. Võid kaaluda seda.

Aquila captas non muscas.
Vasta

Kas sedamoodi võib ka pihusti tagasivoolu ühendada? Enne läks tagasivoolust plastpudelisse.


Manustatud failid Pisipilt (pisipildid)
   
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 7 külali(st)ne