Belarus traktorid.

(08-03-2022, 08:02 AM)Kult Kirjutas:  Mis sa arvad palju see John saab tunnis rohkem kui Russ sama töö eest. Pakun et John 60€/h tunnis ja Russ 40-50€/h. Kes siis omadega rohkem plussis on, kas see kellel on kallis ja "äge" tehnika(ja hädaldab et võtab palju kütet) või see kes teeb töö odavalt ära ilma püsikuludeta.

Seda tööd võib ju teha 10 raha odavamalt kui on olemas see traktor mis on kuskilt vanaisa päranduseks saadud.
Võtad aga aiaäärest ja lähed teenid kerget raha ning elu on lill.
Mingi hetk on aga vaja hakata teda remontima ja kui lumi otsustab maha sadada ja sinul on just väntvõll pooleks murdunud rikkudes ploki siis labidas kätte ja kühveldama?
Väntvõlli veel saad poest Hiina oma aga plokki ei ole praeguse olukorraga mujalt saada kui pead hakkama kuskilt sebima.
Läheb päev, läheb teine ja kolmanda päeva õhtuks oled saanud selle mootori kokku ja sööstnud lumega võitlusse.
Õnnetuseks aga on väntvõlli vastukaalu poldid lehmavaiarauast tehtud ja see lendab läbi ploki välja.
Siis vaatad seda õlist rauajuppi maas, ohkad ja see trall läheb jälle lahti...
Vahepeal on lepingu teine osapool kirjutanud välja lepingu rikkumise eest 800 rahase arve ja ilmselt tuleb teine ka veel otsa...

Samal ajal teeb sedasamust tööd sinu konkurent, kellel on Valtra mille ta ostis kasutatuna.
Tema märkab hommikul, et mootoris on võõras kolks.
Kähku ajab ta masina remondihalli, tõmbab mootori laiali ja näeb et kepsusaale on ära läinud rikkudes vändakaela ja kepsu.
Teeb ta kõne Tööriistamarketisse, kus on saalekomplekt ja kaanetihend olemas ning kepsu tellib Soomest.
Vända viib Nuia Mardile lihvida ja ootab kuni tehtud.
Järgmine hommik on tal varuosad käes ja kell 15:30 on mootor peal ning südaööks on tal lumering tehtud.
Kogukulu on ostetud juppidele ja lihvimisele 378 eurot kui oma tööd mitte arvestada.

Pole muide mingi ulme vaid näide elust enesest isiklikul osavõtul.

Boonusena on temal kabiin vaikne, klaasid on puhtad ja isegi naisterahvas käib vahel lükkamas.
Kütusekulu üle ei kaeba, kuna on lihtne mudel manuaalse kasti ja reversiga.
Massi on ka rohkem ning seega pole ka sulalumi nii suur probleem.
On ta nüüd siis valesti oma töö korraldanud kui ta hindab ka oma tervist ja ettearvatavust kui miski asi remonti vajab?

Mina aga ostsin veel varuks Ukraina pidurikettad, siduriketta ja Kostromaa kolvid-hülsid sest nende saadavus lähiajal pole teada.
Tahtsin ka 1/tagasikäigu hammasratast ja käigupoolitaja muhvi aga neid enam Ukraina oma ei olnud.
Esisilla "põlve" võlle ka tahtsin aga need on nagunii juba tõsine defitsiit korralikust materjalist.
Vasta

Panin uue pumba külge ja valasin jahutusvedeliku sisse. Kui ventikat külge keerasin siis märkasin et hakkas jahutusvedeliku tilkuma pumba võllilt. Aga kuna paar polti jäi veel keerata siis panin masina käima ja lasin tal töötada. Jäi pidama. Ju oli tihend kaupluses seismisega ära kalestunud. Määrdeniplit ei viitsinud panna. võib-olla iga ring kui tõstukit määrin hakkan würth HSS õli laskma kõrrega pumba korpusse laagri peale, võib-olla ei viitsi.

See tõesti masendav, et Melitpoli tehas kus toodetakse needituid Tara pidurikettaid ja Tribo tehas Kiievis kus tehti nendele ketastele katteid on tule all. Aga eks nende masinate aeg on mööda ja peab mõne 30 aastat vana fendti vaatama saksast.
Vasta

Ega ma russi ei kiidagi siin, lihtsalt saab sellega sama töö tehtud ja oluliselt väiksemate kuludega. Ma olen oma russiga(+krn2.1) niitnud umbes 25 000 km teeääri kokku. Selle aja jooksul on olnud üks kord kui pidin päeva pooleli jätma ja veokale järgi minema, traktor sõitis veel ise peale. Katki oli poolassi/käise laager/laagrikorpus. Loomulikult ma teeks tööd parema meelega mõne mugavama traktoriga, aga õhkistmega russ on ka juba talutav.
Vasta

Kas sellel raba 75-l kõrvalistme taga olevat kabiinijahutust polnud?
Vasta

Russiga saab lumetööd teha küll, kuid tuleb piisavalt vaeva näha pisiasjadega, et eluliselt tähtis hüdrojagaja oleks tänapäevane ja inimlikus kohas, müraisolatsiooni lisada kilodes, suunata soe õhk ka küljeklaasidele, eluskaalu suurendada..jms. Vahepeal sai Ukrainast kvaliteetseid varuosi kah... positiivne on see, et n-ö lääne suguvendadele samas võimsusklassis teeb ökonoomsuses silmad tugevalt ette.
Vasta

(08-03-2022, 21:25 PM)mutikas Kirjutas:  Kas sellel raba 75-l kõrvalistme taga olevat kabiinijahutust polnud?

Seal peaks käima jah ventilaator, mis veab õhku läbi paberfiltri. Ühel masinal kindlasti ei olnud, teist ei mäleta. Arvestades, et korra päevas oli vaja mootori õhufiltrit kompressoriga läbi puhuda - sest muidu kadus jõud ära - siis ma kahtlustan, et filtriga ei tulnud sealt suurt mõmmigi ja filtrita oli tegemist tolmukahuriga Smile.

Tuleb meelde, et hädapärast sai ka gaas põhja pandud ja filtrit summutaja peal puhtamaks puhutud, aga see oli pagana tuleohtlik.

Eks noortel ikka asju juhtub. Üks praktikant läks keema läinud traktoril radika korki maha keerama palja ülakehaga ja keetis ennast korralikult ära.

Kui veel meenutada, siis palk oli aastal 93 või 94 sellise hooajatöö eest üle 4000 krooni. Kui linna ülikooli läksin, sai selle eest ostetud telekas ja ka vanemate antavale toidurahale lisa päris pikalt. Võrdluseks maalehe andmetel oli 93 aasta keskmine palk 1066, nii et keskkooliõpilasele polnud paha.
Vasta

Väikese kabiiniga 75?
Vasta

Ei, ma nii vana ei ole. Nimetatud aastateks olid väikese kabiiniga masinad juba maha kantud ja seisid rabas tuletõrjetiikide ääres statsionaarselt, pumbad sabas.

Ikka uuemad suure kabiiniga masinad olid juba, paljudel ka turbomootorid.
Vasta

(08-03-2022, 22:55 PM)I.A Kirjutas:  Russiga saab lumetööd teha küll, kuid tuleb piisavalt vaeva näha pisiasjadega, et eluliselt tähtis hüdrojagaja oleks tänapäevane ja inimlikus kohas, müraisolatsiooni lisada kilodes, suunata soe õhk ka küljeklaasidele, eluskaalu suurendada..jms. Vahepeal sai Ukrainast kvaliteetseid varuosi kah... positiivne on see, et n-ö lääne suguvendadele samas võimsusklassis teeb ökonoomsuses silmad tugevalt ette.
Mis moodi saab ökonoomsuses silmad ette teha, kui veovõimet pole. Siin tuleb eristada mootori kütte erikulu ja veojõuklassi. Samuti ei toimi russ JVV keerutades, lihsalt ei jõua need mootori kw sinna tahapoole, mida lääne masina kohta öelda ei saa.
Vasta

Ehe näide sõbra puhul, 82 ajab halumasinat ringi, kulutades päevas 20 l kütust...  Lumelükkamisel 3m sahaga kulus 8h jooksul 50-55 liitrit. Erikulu ei oska öelda.
Vasta

Mis nüüd lahti läks?
Valgevene eri.
Kõik üksmeelselt russile harja karanud.

Aquila captas non muscas.
Vasta

On mölakad, grupiviisiliselt peksavad russi.. Sad Sad
Vasta

Siin kunagi varem on ka kajastatud seda om364-366 mootorit russile(youtubis üks ukrainlane). Kui keeruline see töö võiks olla ja kui ajamahukas. Kui näiteks mootor on olemas kas siis 1000 euriga saaks ta sinna vahele.
Vasta

(09-03-2022, 18:50 PM)huvi5 Kirjutas:  Mis moodi saab ökonoomsuses silmad ette teha, kui veovõimet pole. Siin tuleb eristada mootori kütte erikulu ja veojõuklassi. Samuti ei toimi russ JVV keerutades, lihsalt ei jõua need mootori kw sinna tahapoole, mida lääne masina kohta öelda ei saa.

Pluss juhi tahtmine pool sajandit vana tehnikaga hakkama saada.

JSV saab ikka kõik mootorilt tuleva kätte, aga ajami lindid peavad pidama! Mis on jälle otseselt sõltuv juhi tahtmisest
Vasta

Oli siin enne juttu, et russi töötunni hind versus JD töötund. Hind võib ju olla russi kasuks, aga leian, et see on ka ainuke pluss, noh, võibolla ka tehnika lihtsus. 
Kui tegu ikka mitukümmend aastat vana nõukaaegse tehnikaga, siis mina isiklikult ei usu, et ta just vastupidavuse etalon on. 
Lisaks veel ergonoomika ning palju väiksem kasutegur võrreldes 3x raskema Lääne tehnikaga, mis omakorda nullib ära selle madalama tunnihinna ja kütusekulu eelise, seda ka loomulikult võimsusevahe tõttu. Lõppkokkuvõttes leian, et juhul kui russiga isegi õnnestuks saada sama tulemus kui väljamaa traktoriga, kulub selleks kõvasti rohkem aega. 
Ja nagu ksf! võsa ütles, et juhil peab ka tahtmist olema pool sajandit vana tehnikaga tööd teha olema. 
Pean tunnistama, et minul näiteks seda pole.
Vasta

(10-03-2022, 09:50 AM)Kult Kirjutas:  Siin kunagi varem on ka kajastatud seda om364-366 mootorit russile(youtubis üks ukrainlane). Kui keeruline see töö võiks olla ja kui ajamahukas. Kui näiteks mootor on olemas kas siis 1000 euriga saaks ta sinna vahele.
 Oleneb kas teed ise või lased teha!
ise tehes saab kindlasti sellise summaga hakkama!
Ajakulu oleneb sellest kui töökas ja osav sa oled!
Vasta

Ma lihtsalt vaatan seda inseneri- ja lukksepatööd ja tekib küsimus, et miks selliste oskustega mees russiga võsa niitmas peab käima, kui ta oma teadmiste ja kätega oluliselt rohkem väärtust luua suudaks.

Küsimus on ilmselgelt retooriline.
Vasta

(08-03-2022, 10:49 AM)2715 Kirjutas:  Esisilla "põlve" võlle ka tahtsin aga need on nagunii juba tõsine defitsiit korralikust materjalist.
 
Aga need niiöelda torukäändmikud. Valik üsna lai ja milline oleks mõtekaim.
Tara, vist Ukraina oma.
https://www.pmkaubamaja.ee/et/pollumajan...-tara.html
Hiinlane.
https://www.periko.ee/et/a/esisilla-aari...krae-hiina
Originaal.
https://www.pmkaubamaja.ee/et/pollumajan...30-or.html
Neid on veel omakorda paksendusega saada, uus tüüp. On need üldse vanale õhukese kraega sillale külge pandavad või on veel vaja juppe vahetada?
Endal lihtsalt asjad ära kulunud ja plaan koos hülssidega ära vahetada. Viimaseid ka saada hiinlast ja originaali. Kunni traktor ei oma ja metsas ka ei käi, seega kergema elu peal.
Vasta

(12-03-2022, 22:14 PM)meli666 Kirjutas:  Aga need niiöelda torukäändmikud. Valik üsna lai ja milline oleks mõtekaim.
Tara, vist Ukraina oma.
https://www.pmkaubamaja.ee/et/pollumajan...-tara.html
Hiinlane.
https://www.periko.ee/et/a/esisilla-aari...krae-hiina
Originaal.
https://www.pmkaubamaja.ee/et/pollumajan...30-or.html
Neid on veel omakorda paksendusega saada, uus tüüp. On need üldse vanale õhukese kraega sillale külge pandavad või on veel vaja juppe vahetada?
Endal lihtsalt asjad ära kulunud ja plaan koos hülssidega ära vahetada. Viimaseid ka saada hiinlast ja originaali. Kunni traktor ei oma ja metsas ka ei käi, seega kergema elu peal.
Ma neid paaritanud ei ole väikse ja suure kraega, kuid minuteada on vedru pikkus ka probleem.
Hiina torusid ma tean juba et on malmist ja krae murdub labaselt maha kui mingi lopsu saab.
Ukraina oma tundub kõige mõistlikum pakkumine hetkel kui on veel saada.
vene omaga oli see häda, et see toru on flantsi istuga sisse pressitud(kui on ikka ist tekkinud)ja laagripinna pealt ring peale keevitatud.
Ära tunneb selle järgi et tihendite alla on papist rõngas pandud.
Kui see metsas kännu taha kinni jäi kadus see ist ja keevituse murdis lahti.
Üks on selline ka olnud kus ist polnud vist piisav ja stopperkruvi läheb keevituse alt läbi ning sealt suutis õli välja joosta põlvest.
Muide silmaringi laiendamiseks et neid kooste tegi miski lääne firma ka kus torus on deflonkate ning korralikud huulega porikaitsed ja vedruga tihend, aga toru ise on kroomitud kattega.
Umbes krooniaja lõpp võis olla kui sai selline komplekt soetatud metsatraktorile ja esiots läks uskumatult pehmeks et treppi sõidetud teel ei olnud midagi tunda.
Enam ei mäleta aga nagu oleks olnud Ludal või miski selline nimi.
Kroomitud toru on mul ka muide 52 esisillas üks järgi jäänud mis pole sugugi kulunud.
Kas on tehasetöö või nagu kuulda on et neid taastati kroomimisega ei tea.
Sillal on kapremondi silt peal küll.
Vasta

(12-03-2022, 22:14 PM)meli666 Kirjutas:  Neid on veel omakorda paksendusega saada, uus tüüp. On need üldse vanale õhukese kraega sillale külge pandavad või on veel vaja juppe vahetada?

   Õhukese kraega hülsi krae oli vist 11mm paks. Paksemaga on probleeme, ratta pöid käib vasta silla nurka. Ja uuel varuosal välispinna ja laagripesa samatelgsus võib mööda olla.
   Sai soetatud uued hülsid, ukraina omad, 900 eeku tükk. Paksu kraega, õhukesi lihtsalt polnud saada. Sai tehtud otsa toetamiseks abinõu, et kraed altpoolt õhemaks treida. Üles seades selgus,et viskab, üle 1mm. See mulle ei sobinud ja vahetasin ukraina omad vene omade vastu, 1800 eeku tk. Poes saime ilusti kaubale. Vene omade viskumine oli 3...4 sajandikku. Kraede paksuseks tegin 15 mm.
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 9 külali(st)ne