Belarus traktorid.

Sai hetkel siiski hydrosila p-80 soetatud ja läks oma koha peale tagasi aga eks tulevikus läheb lääne jagaja ja kui võimalik siis laadurile joystick.

Kahjuks jagaja vahetus probleemi ei lahendanud, siibrid küll hoiavad aga kui tõsta ja siis neutraali peale panna, siis vaikselt vajub, nii umbes mõne sekundi. 

Sai laaduri tõstesilindritele rem komplektid soetatud ja järgmiseks tuleb siis silindrid ette võtta.
Vasta

Probleem sai lahendatud  Cool .
Süüdlane oli tõstesilinder, mis peale uusi tihendeid otsustas eeskujulikult käituma hakata.
Vasta

(25-07-2022, 12:24 PM)2715 Kirjutas:  Ma seda eelviimast pilti vaatan kus jagaja salongis on ja ei kujuta kuidagi ette kui peaks ise sellega töötama...
Ümisev ja sisisev objekt niigi mürarikkas kabiinis ja veel üsna kitsal kohal.
Suutsin paar päeva tagasi küünarnuki ära lüüa vastu käsigaasi kangi, mis on niigi poritiiva peal ja sinna veel jagaja panna...
Pealegi suvel on seal niigi kuum ja kui selline küttekeha lisada ei lähe sellest sugugi jahedamaks.
Lisaks veel voolikute läbiviigud teha milleks kulub päris palju põrandapinda kui asi viisakalt lahendada kus nad läbi kummikorgi väljuvad et müra ja tolm sisse ei tule.
Siis kindlasti varem või hiljem on seal vaja miskit lahti keerata et õli kabiini jookseb.

Kuhu see jutt tüüris oli see, et väljaspool kabiini on päris hulga erinevaid võimalusi kuhu jagajat panna.

Meie erinevus ongi see et ma ei ole üritanud midagi "viisakalt" teha, kõik lahendused on olnud ajutised-igavesed.
Jah see jagaja iniseb ja kütab, aga ei häiri liialt.  Ma ei ole suutnud kordagi ennast ära lüüa sinna, käsi on käetoe peal ja hoian kange käes, et kui vaja reageerida siis saab. Põhitegevus teeäärte niitmine ja seal kiirused 15+km/h, nii et vaja kiire olla.
 Pigem jääb õlg haigeks rooliga mässamisest(loks natuke suure võitu).

[Pilt: y4maTkha1axS1DwAZ2FTqjkk0VrG2_tPNQ1tWHwd...pmode=none]
Vasta

Sellise hüdrolahenduse puhul tasub pisut tähelepanu pöörata ka ohutusele. Teatavasti suure rõhu all olev õli lõikab nagu źiletiga. Ei taha ette kujutada, mis küllalt jala juures oleva purunenud vooliku/stutsi tagajärjel juhuda võib...
Vasta

(30-07-2022, 23:05 PM)Aare72 Kirjutas:  Sellise hüdrolahenduse puhul tasub pisut tähelepanu pöörata ka ohutusele. Teatavasti suure rõhu all olev õli lõikab nagu źiletiga. Ei taha ette kujutada, mis küllalt jala juures oleva purunenud vooliku/stutsi tagajärjel juhuda võib...
Kõrge rõhuga vedelikel on täiesti olemas jah see võime asju lõigata.
Isegi suutsin kunagi niimoodi jagaja küljest voolikut lahti keerata et mutri sisse puuritud väike auk sattus nii õigesse kohta et õlijuga otse küüne alla ja see paranes mitu kuud, kuna õliga tehtud vigastused ei taha kuidagi paraneda.
Eks neid juhuseid ole veel kus harvesterimees läks leket otsima ja kogemata võttis kinni katkisest kohast ja tulemusena sai üsna pika töövõimetuse.

Korralike uute voolikutega muidugi pole see oht nii suur, kuid siiski võib väljaulatuva niiduki vastu posti näiteks sõita hooga ja siis saab rõhu ka nii kõrgeks et midagi puruneb kui just kaitseklappe vahel pole.
Vasta

(25-07-2022, 12:24 PM)2715 Kirjutas:  Ma seda eelviimast pilti vaatan kus jagaja salongis on ja ei kujuta kuidagi ette kui peaks ise sellega töötama...
Ümisev ja sisisev objekt niigi mürarikkas kabiinis ja veel üsna kitsal kohal.
Suutsin paar päeva tagasi küünarnuki ära lüüa vastu käsigaasi kangi, mis on niigi poritiiva peal ja sinna veel jagaja panna...
Pealegi suvel on seal niigi kuum ja kui selline küttekeha lisada ei lähe sellest sugugi jahedamaks.
Lisaks veel voolikute läbiviigud teha milleks kulub päris palju põrandapinda kui asi viisakalt lahendada kus nad läbi kummikorgi väljuvad et müra ja tolm sisse ei tule.
Siis kindlasti varem või hiljem on seal vaja miskit lahti keerata et õli kabiini jookseb.

Kuhu see jutt tüüris oli see, et väljaspool kabiini on päris hulga erinevaid võimalusi kuhu jagajat panna.
Väikse kabiiniga MTZ-80-l oli tõstuki Fiskars F20 jagaja istmest vasakul ( soojendusest 10 sm kõrgemal). Jagaja ei ümisenud ega sisisenud midagi. Sai kenasti raadiot kuulatud. Aga kolakaid sai parem küünarnukk, kui tagaratas kännu pealt kukkus. Samamoodi pidi Valmet-836 -ga hoolas olema
Vasta

Täna vahetasin MTZ 50nel radiaatori ära. Oli veel originaal radiaator peal mis  lekkis igast otsast. Asemele panin siis MTZ 82 radiaatori. Lihtsalt peale ei sobinudki pidi veidi kohendama mõnda asja. MTZ 50 esipruss on veidi lühem 82 omast. Tänu sellele kippus radiaator vastu roolivõimendit minema pidin siis kahele võimendi kinnituspoldile paar seibi alla panema, siis jäi radika ja võimendile väike vahe sisse. Õliradiaatori kinnituse pidi ka uue mõtlema. Ühe õliradiaatori toru suutsin ära lõhkuda murdus painde kohalt ära. Asendasin hüdrovoolikuga. Peab veidi lühema vooliku vaatama praegune on pikk. 80ne sisselaskekollektor sai talvel peale aretatud sobis üks ühele.
Mõned pildid.


Manustatud failid Pisipilt (pisipildid)
           
Vasta

Küsimus jvv kohta, rootoriga niites hakkab midagi tagasillas hirmsasti kolisema kui niiduk hakkab natuke maapinnaga ühendust saama, pidurdades kaob ära. Hakkas lambist pihta, kunagi mitu aastat tagasi ka jamas aga pole nüüd jupp aega olnud. Kas vaja kardaani määrida seest või mis see võiks olla.

Tegin veits hooldus niitmist ja olin natuke optimist, kui ikka rohi kapotini siis ei jõua russ niita nii kiirelt kui tahaks, niiduk 2m lai. Niita jõuab aga läheb kuumaks ja radikas ei ole väljast umbes. Vahet pole kas 3,4 või 5 käik, kuumaks läheb ikka, kella järgi läks kuni 110c, enamus ajast lasingi 100-105 vahemikus ja siis vahest pausi et jahtuks, oli hirmus piin see kõik. Vahet polnud kas päev või öö. Kw-sid vist liiga vähe.
  Et välistada kella viga mõõtsin infrapuna termomeetriga ja kui kell näitas sada, oli ka plokk väljast sada, radikast tagasitulev lõdvik 88-90. Nii et midagi ikka jahutab.
 Mõõtsin ka jagajat, et kui palju ta siis salongi kütab, maximum oli 45 kraadi, kabiinis ise umbes 30-35 kraadi
Traktor leidis ka pehmema koha üles, diffri lukk ei tööta.
[Pilt: y4mMsvurmVRv0rv-VNLhNyf-wW5Q-FKr6yylm94o...pmode=none]

Niiduk selline, aga natuke disaini vead küljes ja hirmus raske
[Pilt: y4mecgXroNaheu1Ize1ylITxSM1VD56_Yk-WCBrG...pmode=none]
Kohtumisel kiviga painutas terahoidjat(veoka vedruleht) nii et tera suutis läbi niiduki raami minna. Raam 100x100x4 ja tera mingi veoka(gaz?) vedruleht, on kestnud algusest saadik ja ka nüüd läks natuke kõveraks ainult.
[Pilt: y4mR6awSecokxWJlBIPP50GYZTnX5KKAkcssygdR...pmode=none]
Vasta

Kui mul turbo ära läks siis oli sama asi et temp ronis üles ja ainus asi mis aitas oli pööret üle 1800 hoida.
Niita ta ka muidugi ei jõudnud ja 6 käik oli lagi mis välja pigistas.
Ma ise kardan väga ülekuumenemist ja kui üle 95 hakkab minema teen pausi ja puhun radikat läbi.
Hülsitihendite vahetus pole sugugi lihtsam või kaanele mõra sisse saada.
Kirjelduse järgi eeldaks, et veega töötanud ja katlakivi probleem?
Vasta

Kuidagi kehvasti niidab. Kas rohi on märg või niiduki pöörded aeglased.

Iseõppinud spetsialist - energeetika valdkonnas.
Vasta

Võib täitsa vabalt olla katlakivi, paaril suvehooajal on vesi sees olnud. Mis kõige efektiivsem vahend on selle vastu.
 Eks ma kardan ka et kuum teeb liiga, aga loodetatavasti jäi kõik terveks, kokku sai lastud sellise temperatuuriga 20-24 tundi.

Mis sel niitmisel häda on, seal on näha et vesi väljas, ümber traktori ukerdades tuli üle kõrge säärega kummiku vett sisse
Vasta

Mul veidi väiksem, poola purusti on MTZ80 taga. Kui tera on nüri või rohi märg siis painab kõrred niisama vastu maad.
Kui kuiv aeg ja tera teritatud siis purustab ilusti.

Iseõppinud spetsialist - energeetika valdkonnas.
Vasta

Peamine rohu painutaja on ärapekstud teranurk. Kui ots on ümar, siis ei lõika.

Katlakivi eemaldamisest nii seebikivi kui äädikaga ning sellega kaasnevatest ohtudest on siinsamas teemas juttu olnud.
Vasta

Ma vaatan, et see purusti oma tehtud. Ja mureks rohu maha surumine.
Mul vennas tegi pealtvaadata samasuguse riista.  Samuti kippus rohtu maha suruma  ja mitte niitma.
Veast sai lahti kui tõstis raami või seda kosu  umbes 10cm kõrgemale. Võlli tegi pikemaks, et tera ikka maani ulatuks. Ja sirgete terade asemele tegi "kõvera" tera nagu lennuki propeller. Midagi taolist nagu murutraktori multšiterad.
Ühesõnaga pöörlevad terad tekitavad tõetejõu ja vevitavad rohu üles.  Terade kohal peab olema rohkem ruumi kus mahaniidetud hein saab endale vabamalt suuna valida kuhu poole edasi minna.
Peale seda ratsi läks üllataval kombel ka jõutarve väiksemaks.  Põkal võis ühe käigu juure lisada.

Aquila captas non muscas.
Vasta

Omast kogemusest, et haamerniidukiga niites on ilusa tulemuse jaoks vaja ka edasiliikumise kiirust ja see oli see koht kus 2,5 meetrise niidukiga jääb minu traktor pisut hätta.
Olid uued haamrid pandud aga tulemus kole nagu oleks kana eriti hooletult kitkutud.
Tulemus hakkas tulema alates 8-9 km/h kiirusest ja pöördeid ei tohtinud olla palju.
Ehk siis võiks eeldada, et heinakõrt ei tohi sentimeetri kaupa lõigata sest lõpuks pole poolikul kõrrel massi ja seda enam ei lõika ning jäävad püsti poolikud kõrred.
Piisava hoo ja parajate pööretega lõigatakse pikki juppe ja ülemine tera hoiab veel kõrt kinni kui alumine lõikama hakkab.
Ehk niitma pidi 7 käik, käigupoolitaja otseühenduse peal ja mootoril 1500-1600 pööret.
Siis aga on saadaolev võimsus enamvähem kasutusel ja ülesmäge minnes, umbes 7% tõusuga lasin trumli heina täis ning oi seda rõõmu ja lõikamist siis...
Eks ta liiga raske ka muidugi nii kergele traktorile ja nõuaks ette raskusi.
Ilma turbota traktorile siiski tundub üle 1,8 meetri liig olema ja 2 meetrit tundub olema selline optimaalne turbomootorile et saada vajalik lõikereziim kätte.
Vasta

(12-08-2022, 09:42 AM)2715 Kirjutas:  Ilma turbota traktorile siiski tundub üle 1,8 meetri liig olema ja 2 meetrit tundub olema selline optimaalne turbomootorile et saada vajalik lõikereziim kätte.

1.8. on suht optimaalne jah, ega sealt reservi küll enam ei jää. Mul seal vanal hõredal jumziromul on viimased 8 aastat taga olnud see 185 sentimeetrise lõikelaiusega omalooming eks häälest on kuulda et ega ühtegi kilovatti üle küll ei jää.





'Per cogo, non per mico' (Edasi kompressiooni, mitte sädemega)
https://www.facebook.com/Teedehooldus/
 Ulila Jäärada FB
Vasta

(15-08-2022, 08:09 AM)mlsluik Kirjutas:  1.8. on suht optimaalne jah, ega sealt reservi küll enam ei jää. Mul seal vanal hõredal jumziromul on viimased 8 aastat taga olnud see 185 sentimeetrise lõikelaiusega omalooming eks häälest on kuulda et ega ühtegi kilovatti üle küll ei jää.
Võsapurustamise video nüüd juba mitmeid aastaid vana, kas endisest padrikust on nüüdseks saanud viisakas euroheinamaa? Seda muret ka vist pole, et igal aastal hein rinnuni pole.
Vasta

MTZ- 82 selline probleem tekkinud, et kui suurel kiirusel mõnest august läbi sõita siis hakkab sõidusuuna poolt vaadatuna parempoolne ratas loperdama. Vasakpool on ok. Roolivarrastes lõtke pole. Roolivõimendi on uus peal.
Vasta

Niipalju kui ma tatipõlvest isa russide juures mäletan, siis vähemalt meil tekitas seda loperdamist roolivarda ots. Vähemalt siis sai see lahti keeratud, kaane alla seibe pandud, kokku tagasi ja probleem lahendatud. Kuigi arvan, et sellega on ksf deeremees kursis.
Vasta

Sai esiots üles tõstetud russil, et uurida mis tekitab ratta vänderdamist. Roolivarda otsad on üsna hiljuti vahetatud, rattalaagri lõtku loksutades polnud tunda, rooli keskõlaku muttrit sai kontrollitud see oli ka kinni. Oli mingi lõtk esisilla äärikuga torul mis läheb esisilla hülsi sisse. Samas kui asfaldil sõita siis on kõik ok. Kui ebatasane tee ja aukline hakkab pihta jama.
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 6 külali(st)ne