Abimootoriga Jalgratas
#1

No kui Marttti alustas oma nn. Abimootoriga Jalgrattast jalgrattaga siis mina mootoriga ja eks näib kel enne valmis saab. Mootoriks siis vanema tüübi D5 mille omastasin ühe Koidula eest ühe kuulsa võrrikaskadööri käest ,kes siin foorumiski üsna kuulus. Algul sai mitmeid pakkumisi uuritud üks oli uuem D4 mootor uue silindriga ja hinda taheti 200.- ja siis oli ka üks D5 uuema tüübi mootor mille hinda taheti 150.- ja kui nüüd selle pakkumise sain võtsin asja ära. Plaanis teha masinale kap. remont ja muidugi ka orgunnida kuskilt selle ümber jalgratas kui ka 3l kütusepaak ja taguhammakas. Niiet kui kellegil pakkuda nn. kodaratele kinnituvat hammasratast siis olen huvitatud. Mootor on hetkel pooleldi lahti ,kuid ei saa jätkata lahti monteerimist tõmmitsa puudumise tõttu ,aga küll juba mina miskt välja nuputan. Ja süütemängupoolne karteri pool on ka kihva keeratud, tükk väljasSad Pildid

MArek
Vasta
#2

kas kodaratele kinnituv hammasratas peab olema peenike või paks. Peenike on nagu vene ratastel, sellisel juhul ehk leian midagi Smile
Vasta
#3

Erik Kirjutas:kas kodaratele kinnituv hammasratas peab olema peenike või paks. Peenike on nagu vene ratastel, sellisel juhul ehk leian midagi Smile

Ühelgi jalgrattaraamile kinnitet D4/D5 abimootoril ei ole iial olnud kasutuses laia ketti ja seega ka paksu hammasratast. Ehk siis vedu tagarattale käis tavalise jalgrattaketiga - tagarattale kinnitati poltide ning kolme plekist sektori abil viisnurk-mustriga hammasratas, mida meist enamik tunneb Gauja pealt.

Et asi täies mahus kodarate külge kinnitus, see päriselt nii ka ei olnud - tehaseinstruktsioonis soovitatakse tagaratta rummuäärikulele kolm poolkaarjat sälku sisse käiata/viilida, millest M6 kinnituspoldid läbi käivad, mis toetavad hammasratta ja ka veo osalt rummule. Iseasi on, kas neid sälke sinna reeglina tehti - 1960-70tel selliseid isendeid ehitanud/kasutanud härarsmehed reeglina kasutasid mitmeid muid meetodeid.

Vt - D4 mootoriga tehase poolt 1957. aastal kaasaantud broshüür aadressil http://www.mois.ee/d4/ ja sealt eriti leheküljed 78 ja 79.

Valdo

Eesti Jalgrattamuuseumi  looja ja eestvedaja
Tutvustame jalgratta ajalugu Eesti vaates, väljas on üle 170 muuseumiväärtusega ratta
Asume Kesk-Eestis Väätsal Pikk 9.
Vasta
#4

Tänud Hr.Valdole sellest raamatust on palju abi. Hmm järeldan ,et sel juhul oli ju ka esihammakas erinev väikesele ketile proovin uurida ,leida ,haltuurat ei hakka tegema.
Vasta
#5

Niipalju veel uudist ,et sain mootori pea täiesti lahti. Ainult väntvõll ei taha karteripoolest välja tulla peksa end või segaseks.
Vasta
#6

mossepower Kirjutas:Ainult väntvõll ei taha karteripoolest välja tulla peksa end või segaseks.

Taguda ei tohi! St, kuii tahad väntvõlliga ja/või karteripoolega hüvasti jätta, siis kolgi terviseks...

Valdo

Eesti Jalgrattamuuseumi  looja ja eestvedaja
Tutvustame jalgratta ajalugu Eesti vaates, väljas on üle 170 muuseumiväärtusega ratta
Asume Kesk-Eestis Väätsal Pikk 9.
Vasta
#7

valdo Kirjutas:
mossepower Kirjutas:Ainult väntvõll ei taha karteripoolest välja tulla peksa end või segaseks.

Taguda ei tohi! St, kuii tahad väntvõlliga ja/või karteripoolega hüvasti jätta, siis kolgi terviseks...

Ausaltöeldes jääb sest mootorist alles aint: Parem karteripool, kolb-silinder, mingi osa sidurist, ülejäänd saan uue või vanadest varudest taastan. Peksin vasaraga ainult väntvõlliotsa, otsa mille loksuma pääsenud kiil oli kihva keerand. Ja sain Oldmopedilt teada milline press on vaja ehitada selle kättesaamiseks ja kui leian sobiva raudplaadi eks siis selle väntvõlli ka kätte saan.
Vasta
#8

Eri mootorite karteripoolte kokkusobitamine ei ole hea mõte, nii ütles üks foorumiliige, kes asja jagab.

Aga edu, loodan kunagi ka valmis masinat näha.
Vasta
#9

Hõljuk Kirjutas:Eri mootorite karteripoolte kokkusobitamine ei ole hea mõte, nii ütles üks foorumiliige, kes asja jagab.

Aga edu, loodan kunagi ka valmis masinat näha.

Olen lugend jah ,et see kõige parem pole ,aga vana lappimine läheks rohkem maksma kui 2 korraliku karteripoolt. Täna sain väntvõlli ka lahti, ise leiutatud/valmistatud pressiga mis koosnes: 19/17 mutrivõtmest, puuklotsidest, poldist ja kruustangidest hetkel kogu kola komplekteerimisel.

Tervitustega,
MArek
Vasta
#10

mossepower Kirjutas:Olen lugend jah ,et see kõige parem pole ,aga vana lappimine läheks rohkem maksma kui 2 korraliku karteripoolt.

D4/D5 ei ole (veel ega ka lähitulevikus) sellised rariteet-uunikumid, et selle ehitamisel peaks eri karteripooli sobitama/parandama/ümber ehitama hakkama. Kui veidi ringi vaadata, siis leiab reeglina kaks kokkukäinud korralikku poolt mitte eriti raskelt.

Sest komplektseid pooli on liikunud ka palju rariteetematele asjadele - Sachsi 1930te 98ne, EMW R-35, BMW R-2 jne (räägin sellest, mis viimase 2 aasta jooskul minu käest läbi käinud).

Sachsi 98stel mootoritel on muide mootorinumber mõlema poole sees, et kokkupanekul ned segi ei läheks (viimane töötlus on tehtud paarile kui tervikule).

Valdo

Eesti Jalgrattamuuseumi  looja ja eestvedaja
Tutvustame jalgratta ajalugu Eesti vaates, väljas on üle 170 muuseumiväärtusega ratta
Asume Kesk-Eestis Väätsal Pikk 9.
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 1 külali(st)ne