Pobeda I,II ja III põlvkonna erinevused
#1
Exclamation 

Kuna tihti on küsimusi sellel teemal, ja kaasfoorumlane ints pakkus välja sellise idee, siis paneme siis teema alla kirja mis erinevused on erinevate põlvkondade masinatel, palju erinesid kabrio ja m72 tavamudelist jne. Võimalusel lisame pildi või viite.

Koondame oma teadmised ja küsimused siiaSmile

Priit Kuldsaar
priit@made.ee
+372 510 9332
www.vanaautod.eu- kollektsioon piltidel
Vasta
#2

1. seeria - laialivalguv mõiste, st selle lõppu saab määrata mitmeti. Paljud määravad seda katseseeria lõpuga kusagil ca 1948, aga sellest ajast ei ole vähemalt siinmail näinud keegi ainsatki autot.

Meie loeme 1. seeriaks Pobisid enne 1950, mil käigukast asendati uuema kastiga. Ehk siis väljalaskeaastad (1946)-1948-1950. Selgemininähtavad eripärad 2. seeria masinatest:

a) Käigukang põrandal. Kang peab välja tulema kere põhjapleki keskelt - masslevinud on 2.-3. seeria Pobedad, millele on paigaldatud GAZ 69 kasti külgkaas ja sel juhul väljub põrandakang ca 8 cm juhi pool põhjapleki kumeruse keskkohta.
Kast/kang muutusid oktoobris 1950. Paljudele 1. seeria masinatele on paigaldatud hiljem muide uus kast.

b) Õli peenfilter ei olnud mitte mootoriruumi seinal, vaid kinnitus L-kujulise klambriga plokikaanele, paiknedes karburaatorist veidi radiaatori pool. Õlifiltri asupaigas seinal asus \"pirka\", mis 2.-3. seerial paiknes samas lähedusel sisetiiva (lonserooni) peal.
Filter \"liikus\" arvatavasti 1949, st aastake enne uut kasti.

c) Radiaatoris puudub vedelikutaseme andur ning vasakul pool roolisammast näidikute all puudub vastav märgutuli ning ka tule auk. NB! Paljudel on radiaator hiljem vahetatud ning auk isetehtud!

d) Kaitsmeplokk on ruudukujulise ristlõikega, kinnituskruvid on kaane all ja selle plekk-kaas kinnitub traatvedtruga. Uuemal kaitsmeplokil on kinnituskõrvad väljas ja aluse ristlõige pole ruut, vaid laiuses välja venitatud ristkülik.

e) 1. seerial olid ukselukud (võtmega keeratavad) ilma kaitseluukideta ja seetõttu ka ukseplekkide stantsitud lukuaugukohad ei olnud arvestatud tilgakujulisele lukuaugule (a la 2.-3. seeria, GAZ 51-53 jpt), vaid ümmargusele.

c), d) ja e) muutusid kusagil 1950te algul, esimestel 2. seeria autodel võis olla veel vanamoodi aasta-paari jooksul.

1. seeria auto on 2.-3- seeriaga võrreldes palju haruldasem - kui lugeda kokku autod, millel a) ja b) on vanamoodi, siis tuleb alla 10 tuhande valmistatud isendi kokku (tootmise üldarv ligi 250 tuhat).

2. seeriat loetakse aastaist 1950-55, 3. seeriat 1955.-58. 3. seeria kandis tähist M-20V (kirjapildis M-20B). 2.-3. seeria masinaid toodeti umbes ühepalju, kumbagi veidi üle 100 tuhande isendi.

2. ja 3. seria erinevused:

a) 2. seerial on tihe esivõre, 3. seerial hõre.

b) Rooli signaalinupp oli 2. seerial väike ja plastmassist, 3. seerial selline suure kroomitud rõngaga. Roolid on ka erinevad; 3. seeria rooli iseloomustab rummu tagaküljel asuvad 3 auku 120 kraadi tagant.

c) 3. seerial oli tehasekomplektis raadio, 2. seerias kattis selle auku plekklaat kirjaga \"Avtozavod imeni Molotova\". (Paljudele 2. seeria masinatele pandi raadio küll hiljem).

d) Ukse sisepolstritel on 2. seerial ülal \"kahekorruseline\" kroomliist, 3. seerial on üks liist.

e) 3. seeria esiistme seljatugi käib maha, 2. seerial mitte.

f) Näidikute (sh kell ja spido) kirjad ja numbrid on 2. seerial kandilised, 3. seerial ümarad. Näidikute (4 tükki) skaalad on 2. seerial ümarate täppidega, 3. seerial kriipsudega.

g) Istmepolstrid on 3. seerial keerulisemad, 2. seerial on vaid auto sõidusuunalised hõredad tepitud triibud.

h) Suure \"telliskivist\" relee-regulaatori (PP-12, 2. seeria) asemel on mõõtmetelt palju väiksem, GAZ 51-dest tuntud regulaator. Regulaatori poolsel sisetiival on 2. seerial seda hoidvad vertikaalsed tugevdused, 3. seeria sisetiibadel ei ole.

i) Karburaatori K-22A asemel (2. seeria) on 3. seerial K-22E. 2. seerial paiknes õhupuhasti vahetüki abil plokikaane kohal, 3. seerial on ta 51st tuttaval kohal otse karburaatori otsas. (NB! Karburaatorit/õhupuhastiti on tavaliselt sõitvatel autodel palju vahetatud.)

j) Esistange \"kihvade\" vahel on 2. seerial luugiga vaheliist vända toetuseks, 3. seerial see puudub.

k) 3. seeria esitiiva ääred on valltsitud veidi \"välja\", 2. seerial mitte.

l). 2. seerial on tagakapoti lukk tavaline keelega ukseluku moodi, 3. seerial on rööpkülikuga nihkemehhanism.

m) Kerenumber on 2. seerial mootoriruumi vaheseina ülaosa valtsis asuva plaadikese peal, tsentrist veidi kaassõitja pool. 3. seerial juhiukse ukseposti keskosas.

n) Tuledevõrud on 3. seerial nn \"nokaga\" (a la GAZ-M-21), 2. seeria ringikujulistega võrreldes. Muide: Pobi 2. seeria tulevõru = GAZ-51 tulevõru (mitte kapitaali oma ega 1970tel algul viimastel 51del evitud 52 oma, vaid ikka see \"õige\"); ainus erinevus on pinnakattes, milleks Pobil on kroom, 51-l aga must värv.

See on vast esialgu kõik... varsti postitan ka nn katseseeria (kuni 1948) erisused, mida ma tunnen küll vaid kirjanduse põhjal.

Valdo

Eesti Jalgrattamuuseumi  looja ja eestvedaja
Tutvustame jalgratta ajalugu Eesti vaates, väljas on üle 170 muuseumiväärtusega ratta
Asume Kesk-Eestis Väätsal Pikk 9.
Vasta
#3

Nüüd siis ka veidi katseseeria ehk päris esimestest Pobidest ja iseärasustest. Vahel on seda nimetatud ka 1. seeriaks kuid minu arvates oleks sobilikum rääkida masstootmise eelsetest Pobidest, mida toodetigi väikepartiidena. Valmistamisajaks aastad 1946-48, lõpumomendiks võiks lugeda tootmise seiskamist modifitseerimiseks - erinevad kirjandusallikad pakuvad selleks 1948 või 1949. aastat, ise omal käel säilinud säilinud masinate osas uurimistööd tehes julgen uskuda pigem 1948. aastat ja selle esimest poolt.

Pakuks ehk umbes tuhatkond eelseeria autot tehti kokku, erakätesse sattus ülivähe.

Esmalt olgu lisatud, et minu andmetel ei ole ei Eestis ega ka mujal selliseid säilinud, Moskvas on üks säärase replika. Kui keegu tunneb kirjelduse järgi ära auto/osad, siis ma oleksin ülihuvitatud pilgu peale heitmisest.

Eripärad eelpool kirjeldatud (1949.-50. aastaile iseloomulikust) 1. seeriast (ja tihti ka 2. seeriast), kirjanduse põhjal:

1. Tiheda iluvõre kaks alumist liistud olid pikemad, ulatudes esimeste väikeste tulede alla (\"tavalistel\" Pobidel on alumised 5 liistu kõik ühepikkused).

2. Salongiküte puudus. Reeglina paigaldati esimestele autole hiljem ekspluatatsiooni käigus küte juurde, kuid selline \"isetegevus\" on kergelt tuvastatav aukude põhjal mootori ja kabiini vaheseinas. Nimelt on kütteläbiviigutorude juures seinas stantsitud kaareosad, mis kütet mitteomanud autodel reeglina siis puudusid.

3. Tagasilla reduktor oli teise ülekandega. Tavaline on 5,125, enne (enne 1948?) oli 4,7.

4. Tagasilla lehtvedrud olid teistsugused. Tavaline on ellipsikujulise ristlõikega vedtrud ja see, et ümber poldi on keeratud kaks vedrulehte, välimisel auk veidi elliptiline. Enne 1948 olid vedruristlõiked ristkülikud, mõlemad kahest ülemisest lehest olid keeratud ringikujulisse aasa ning teine leht koosnes kahest osast (keskelt \"katki\").

5. \"Tavalistel\" Pobidel on summuti keskel põhja all piki auto telge ja sealt väljub pikk väljalasketoru. Enne 1948 asus ta bensiinipaagi ja tagastange vahel risti sõidusuunaga.

6. Ukselukk (võtmega keeratav) oli ainult ühel esiuksel (loomulikult oli tegu 1. seeria katteluugita lukuga).

7. Teistsugune armatuurlaud. Raadiovõre puudus, näidikud olid kõik juhi ees koos, nende plokk sarnanes üliväga GAZ 51 vanatüübilise plokiga, kus ühise klaasi taga on spidomeeter keskel poolkaares ja muud ringi. Tean kirjanduse viidete põhjal, näinud ei ole, fotosid ka mitte.

8. Piduritule andur ei olnud \"tavaline\" hüdrauliline (st enamikelt Vene autodelt tuntud \"nööp\"), vaid mehaaniline hoob, mis oli pedaaliga ühendatud.

9. Karburaatori K-22A asemel oli K-22.

Minu väga segastel ja kildhaaval kogutud andmetel ei muutunud pp 1-8 loetletud iseärasused kõik küll korraga, vaid jupphaaval. Praegu arvan (ei saa öelda, et tean), et:

- pp 1 ja 7 kirjeldatu oli omane vaid üksikutele katseautodele

- pp 2, 3, 4, 5, ja 9 muutusid enamvähem üheaegselt ning see oli seotud autode (suurema) masstootmise algusega

- p 6 võis olla iseloomulik veel 1. seeria varasematele isenditele (1948), kus muu juba muudetud oli

Kui keegi tunneb oma auto või osade juures ära pp 1-8 kirjldatud tunnuseid, siis ma oleksin ülihuvitet nimetet asjade nägemisest. Pobide varasem ajalugu (evolutsioonilugu) enne 1949 on minu jaoks senini väheste faktidega mõistatus ning ka olemasolev kirjandus annab tihti risti vastupidiseid väiteid.

Ja lõpuks kordan veelkord üle, et ma ei ole selliseid isendeid ise näinud. Kardan, et neid ei ole alles, vähemalt mitte algsel kujul.

Valdo

Eesti Jalgrattamuuseumi  looja ja eestvedaja
Tutvustame jalgratta ajalugu Eesti vaates, väljas on üle 170 muuseumiväärtusega ratta
Asume Kesk-Eestis Väätsal Pikk 9.
Vasta
#4

Nii, nüüd siis kabriolettide erisustest.

Valmistamisaastad olid tal (1948)-1949-1953, st kere erisused võivad olla nii 1. kui ka 2. seeria omad (vt mu eelmist postitust). Mudelitähiseks oli tal M-20B (slaavi B). Toodeti teda 14222 autot ja seetõttu on isend haruldane.

Erinevused sedaanautost:

1. Põhjatalad on tugevdatud ning põhja alt jooksevad läbi diagonaaltalad (\"tavalisel\" puuduvad)

2. Salongi ja pagasiruumi vahel on profiiltaladest \"rist\" (\"tavalisel\" Pobil on lihtsalt keskel suur tühi auk.

3. Uste/tuuleklaasi ülaääred on absoluutselt teistsugused (vt fotod ideaalkorras säilinud 100% algsest isendist - http://www.zone.ee/pobeda/?id=endacabrio ). Kere tugevuse tõttu ei loobunud tootjad ei uste ülaosadest ega ka ülemistest karpidest.

4. Puudub salongivalgustus ja loomulikult ka seda sisselülitavad uksekontaktid.

5. Tagaaken (presendi sees) on tasapinnaline ja kaheosaline (vt eeltoodud link).

6. Tavalise kollaka triibulise polstririide asemel on kogu polster (istmed ja uksed) dermatiinist. (NB! Pobidele pandi hiljem ise ümebr ehitades ka väga palju dermatiinsisu)

Kabrio-Pobide nõrgim ja lagunemisaldim koht oli ta pehme katus, mida peale 1953 varuosadena ei toodetud. Seetõttu ehitati 1950te teisel poolel ja ka hiljem (1960ndad ja 70ndadki) mitmed kabrio-Pobid ringi sedaaniseks, kasutades tihti mahakantud Pobide plekk-katust.

Sellised \"peredelkinid\" on reeglina tuvastatavad pp 1-2 eripärade põhjal, robustsema töö korral ka p 3 eripärade põhjal. Kui vana kerevareme põhjal ehitati muidugi uus kere, siis ei olegi see enam tuvastatav (1950-70tel tehti Pobidega seda massiliselt).

Olen kuulnud ka mitmetest ümber ehitatud kabrio-Pobidest, millele on pandud mitmete eksootiliste isendite plekk-katuseid. Nt sirge tagaklaasiga variante, kahe tagaklaasiga variante (a la Cadillac, BMW jne). Kuldsete kätega meistrid tegid 1950-60tel aastatel vahel imet...

Ja veel - kabrio-Pobi kere oli olnud mehaaniliselt väga kõva. Kui Koerusse \"kapitaali\" tulnud Pobi (loe: 21 vastu vahetet Pobi) pressiti tavaliselt kopaga või Jossiga kokku enne utiili minekut, siis kabrio-Pobi keret ei saanud selliseid kokku pressida...


Valdo

Eesti Jalgrattamuuseumi  looja ja eestvedaja
Tutvustame jalgratta ajalugu Eesti vaates, väljas on üle 170 muuseumiväärtusega ratta
Asume Kesk-Eestis Väätsal Pikk 9.
Vasta
#5

Ja lõpuks siis ka neljarattaveo Pobi M-72 iseärasustest.

Toodeti teda 3. seeria Pobi M-20V tootmisaegadel 1955-57 ja üsnagi väikse kõrvalproduktina, st väheses mahus. Kokku valmistati 4677 autot. Väikse mahu peapõhjus oli tehase hõivatus tavapobide valmistamisel ning hiljem mudeli massiivsus ja kohmakus, mistõttu otsustati 4x4 isend teha Moskvitshi baasil (410, 411).

M-72 (mitte segada ära mootorrattaga M-72!) oli tegelikult 3. seeria Pobi ja dziibi GAZ-69 ristsugutis. Kere enamikelt detailidelt ja \"nipsasjadelt\" (rool, plastid jne) sarnanes ta 3. seeria Pobiga, välja arvatud järgmistes aspaktides:

1. Sillad (sh rattad) olid tal \"laenatud\" GAZ-69lt. Sh ei võetud neid üle otse, vaid muudeti veidi rataste rööbet ja diferentsiaali paiknemist silla suhtes. Seega ei kõlba 72le alla 69 sillad, küll aga praktiliselt kõik sõlmed. Peenemas \"värkstoas\" on võimalik vast ka 69 sildadest 72 sildu teha.

2. Esisild oli tavapobist erinevalt lehtvedrudel (69 omadel). Esisilla kinnituse tõttu erines tavapobi omast ka esimene poolraam ja osalt ka sisetiivad (lonseroonid).

3. Nn tavapobi kere (eriti alaosa!) oli mitmeti tugevdatud, pandud talle lisatugevdusi ja -talasid.

4. Käigukasti taga paiknes 69 vahekast koos kahe kangiga (esisild ja aeglusti). Iseloomulik on asjaolu, et nimetet kaks kangi paiknesid esiistme ees, kuid käigukang jäi 72-l roolile nagu tavapobil. St - kõik 69 käigukasti(kaane)ga ehk siis põrandakandiga 72-d on kindlalt peredelkinid.

5. Puudus Pobile iseloomulik kardaanitunnel.

6. Autole oli monteeritud mehaaniline (jalaga pumbatav) tuuleklaasipesur. Sarnanes umbes GAZ 52dest tuttavale isendile. Ehk siis tegelikult 52 oma kopeeris 72 oma, sest tegu oli N.Liidus esimese klaasipesuriga, mis oli teednäitavas rollis.

7. Embleemidel oli M-20 asemel M-72 (ninal ja armatuuril).

8. Tagatiibadel paiknesid rataste asendist tingituna avade katted.

9. Esitiivakaar oli tavapobi omast teisem, paiknedes palju allpool ja olles lamedam.

10. Polsterduses oli igal pool riide asemel kasutusel dermatiin, muus osas (sh istmed, ukseliistud jne) sarnanes ta 3. seeriaga.

11. Mootori ventilaator oli tavalise 4 laba asemel 69 oma ehk siis 6 labaga.

12. Salongis (armatuurlaual) paiknes hulk \"pirkasid\" kasutusõpetustega (a la GAZ 69 ja varajased ehk enne-1949 GAZ 51-d).

Eestis tean mina hetkel kuut M-72 isendit (sh jäänused ja projektid).

Valdo

Eesti Jalgrattamuuseumi  looja ja eestvedaja
Tutvustame jalgratta ajalugu Eesti vaates, väljas on üle 170 muuseumiväärtusega ratta
Asume Kesk-Eestis Väätsal Pikk 9.
Vasta
#6

Selline peaks välja nägema katse-seeria Pobeda, tihti nimetatud ka esimese seeria masinaks:

http://gaz20.spb.ru/img/hist_1943-1945_pic11.jpg

http://gaz20.spb.ru/img/hist_1946-1948_pic05.jpg

http://rosweb.ru/lomakovka/Foto-session-Pobeda.jpg

Erinevus hilisemast 1. seeriast seisneb kapotiembleemides (ei ole küljepeal taga, vaid on ees) ning radiaatorivõre kahes alumises iluliistus (pikemad).

Kaks esimest fotot 1940test.

Kolmas foto tänapäevane ja moskvalaste väitel on tegemist pea ainsa säilinud katseseeria autoga, tegelikult on tõsine alus kahtlustada replikat. Pilt Moskva pobiklubi 1997. aasta ürituselt.

Eestis ei tea ma ühtegi säilinut. Kui keegi leiab (vt iluvõre), siis mu silmad paisuvad seda vaadates ülisuureks Smile

Valdo

Eesti Jalgrattamuuseumi  looja ja eestvedaja
Tutvustame jalgratta ajalugu Eesti vaates, väljas on üle 170 muuseumiväärtusega ratta
Asume Kesk-Eestis Väätsal Pikk 9.
Vasta
#7

Tsitaat:a) Käigukang põrandal. Kang peab välja tulema kere põhjapleki keskelt - masslevinud on 2.-3. seeria Pobedad, millele on paigaldatud GAZ 69 kasti külgkaas ja sel juhul väljub põrandakang ca 8 cm juhi pool põhjapleki kumeruse keskkohta.
Kast/kang muutusid oktoobris 1950. Paljudele 1. seeria masinatele on paigaldatud hiljem muide uus kast.

Niisugune näeb välja Pobi 1. seeria käigukast, mis monteeriti autodele peale kuni oktoobrini 1950. Tegelikult on ta nn \"uue emka\" ehk GAZ-M-1 käigukast, mille kangi kuju, kaane fiksaatoreid ja äärikuid on pisinatuke muudetud...

Kast oli tehasesd värvitud hõbedavärviliseks ning kang oli kerevärvi. Kangi nupp oli salongiplasti värvi (paljudel juhtudel kollane) ning kuju osas oli nupp identne GAZ 51 ülituntud käigukanginupuga.

Sisemuses puudusid sünkronisaatorid. Kui kunagi aega saan, võtan ühel ird-kastil kaane maha ja teen sisepildi kahh...


Manustatud failid Pisipilt (pisipildid)
   

Valdo

Eesti Jalgrattamuuseumi  looja ja eestvedaja
Tutvustame jalgratta ajalugu Eesti vaates, väljas on üle 170 muuseumiväärtusega ratta
Asume Kesk-Eestis Väätsal Pikk 9.
Vasta
#8

Esimese seeria Pobil on kaitsmeplokk...

valdo Kirjutas:... ruudukujulise ristlõikega, kinnituskruvid on kaane all ja selle plekk-kaas kinnitub traatvedtruga. Uuemal kaitsmeplokil on kinnituskõrvad väljas ja aluse ristlõige pole ruut, vaid laiuses välja venitatud ristkülik.

Vana tüüpi kaitsmeplokk oli iseloomulik ka esimese aasta (esimeste aastate) 2. seeria Pobidele, st ta muutus kuskil 1950te alguses.

Kaasapandud piltidest esimene kujutab vana, teine aga uut kaitsmeplokki.


Manustatud failid Pisipilt (pisipildid)
       

Valdo

Eesti Jalgrattamuuseumi  looja ja eestvedaja
Tutvustame jalgratta ajalugu Eesti vaates, väljas on üle 170 muuseumiväärtusega ratta
Asume Kesk-Eestis Väätsal Pikk 9.
Vasta
#9

26 juuli 1958

[Pilt: polvas.jpg]

Hmm??? Kuidas seda liigitada? Samadelkin?

[Pilt: pobi.jpg]
Vasta
#10

Alts Kirjutas:26 juuli 1958
Hmm??? Kuidas seda liigitada? Samadelkin?

Välimuselt pesueht 3. seeria. Sisemuses ei tea Smile

Valdo

Eesti Jalgrattamuuseumi  looja ja eestvedaja
Tutvustame jalgratta ajalugu Eesti vaates, väljas on üle 170 muuseumiväärtusega ratta
Asume Kesk-Eestis Väätsal Pikk 9.
Vasta
#11

Sorry, ma läksin selle esivõre tulede alla jooksmisega veidi hoogu Smile


\"1. Tiheda iluvõre kaks alumist liistud olid pikemad, ulatudes esimeste väikeste tulede alla (\"tavalistel\" Pobidel on alumised 5 liistu kõik ühepikkused).\"
Vasta
#12

Tähelepanek 55.a masina akualuse põhjakinnitus on 53.a omast erinev.Tulemüürile needitud tugiriba on ühel 2 osaline ja teisel ühestükis.Samuti erinevad akualuse põhjas asuvad kinnitusaukude asukohad.

Gaz m20 Pobeda
Vasta
#13

tomm7 Kirjutas:Tähelepanek 55.a masina akualuse põhjakinnitus on 53.a omast erinev.Tulemüürile needitud tugiriba on ühel 2 osaline ja teisel ühestükis.Samuti erinevad akualuse põhjas asuvad kinnitusaukude asukohad.

Minu teada muutus see 3. põlvkonnaga seoses. 1. ja 2. põlvkonna omadel on kõikidel ühes tükis.

Pisikesi erinevusi tulemüüris 2. ja 3. seerial olen muide avastanud 4 tükki.

Valdo

Eesti Jalgrattamuuseumi  looja ja eestvedaja
Tutvustame jalgratta ajalugu Eesti vaates, väljas on üle 170 muuseumiväärtusega ratta
Asume Kesk-Eestis Väätsal Pikk 9.
Vasta
#14

Küsimus siis teadjamatele, nägin siin nädal tagasi Pobedat, mille tagatuled olid ümmargused? Ise kompunnitud jälle v on ehk mingi tehase poolne kompunn?
Vasta
#15

erkki2001 Kirjutas:Küsimus siis teadjamatele, nägin siin nädal tagasi Pobedat, mille tagatuled olid ümmargused? Ise kompunnitud jälle v on ehk mingi tehase poolne kompunn?

Loomulikult omalooming. Tagatuled olid kõikidel Pobidel samad ehk sellised väikesed kandilised.

Ainus erinevus oli, et varastel partei-variantidel (operativnõi) oli keskline tuli ja \"tiivad\" kroomitud.

Valdo

Eesti Jalgrattamuuseumi  looja ja eestvedaja
Tutvustame jalgratta ajalugu Eesti vaates, väljas on üle 170 muuseumiväärtusega ratta
Asume Kesk-Eestis Väätsal Pikk 9.
Vasta
#16

Välimuse järgi tundus 55.a masin olema 2.põlvkonna oma.

Gaz m20 Pobeda
Vasta
#17

tomm7 Kirjutas:Välimuse järgi tundus 55.a masin olema 2.põlvkonna oma.

Tegelikult võis olla ka nii, et akualuse kinnitus muutus pisinatuke enne põlvkonmna muutust. Masina põhjalik uurimine annaks vastuse sellele. Väga palju et mitte öelda lausa massiliselt Pobisid on totaalselt ümber ehitatud ning mitu elu elanud. Ja sageli on säärased üks sega-kompott 2. ja 3. põlvkonnast.

Valdo

Eesti Jalgrattamuuseumi  looja ja eestvedaja
Tutvustame jalgratta ajalugu Eesti vaates, väljas on üle 170 muuseumiväärtusega ratta
Asume Kesk-Eestis Väätsal Pikk 9.
Vasta
#18

50 aasta pobedal on esiseljatoe taga oleval kinnihoidmisnööril otsad (kroomitud) seljatoe taga süvistatud,
   
mingi aeg peale seda muutusid need aga kruviga peale keeratavateks
   

Priit Kuldsaar
priit@made.ee
+372 510 9332
www.vanaautod.eu- kollektsioon piltidel
Vasta
#19

valdo Kirjutas:
erkki2001 Kirjutas:Küsimus siis teadjamatele, nägin siin nädal tagasi Pobedat, mille tagatuled olid ümmargused? Ise kompunnitud jälle v on ehk mingi tehase poolne kompunn?

Loomulikult omalooming. Tagatuled olid kõikidel Pobidel samad ehk sellised väikesed kandilised.

Ainus erinevus oli, et varastel partei-variantidel (operativnõi) oli keskline tuli ja \"tiivad\" kroomitud.
Esimestel eksemplaridel, (mida Nižni Novgorodis Molotovile tutvustati) on keskmine tuli ja "tiivad" kroomiläiketa-nii vähemalt paistab fotol. Edaspidi tuli muidugi tagatulele kroom peale ja küllap selle kohta on ka küllaga asitõendeid säilinud. Millegipärast ei kasutatud keskmise tulekorpuse stantsimiseks sama metallisulamit nagu suuna-ja stopptulede ehisrõngastel.

Huvitun GAZ 12 ZIM-i varuosadest ning selle sõidukiga seotud kirjandusest, dokumentidest ja mälestustest.
Vasta
#20

Olen kohanud 2kõrgusega esimesi gabariittuleklaase 21 ja 23mm ning tagatuleklaasidel on osadel olnud keskel luubipeal seespool k täht.
Kas on tegemis põlvkondade vahelise erinevusega või lihtsalt nn. erinevate tootjate eri vormid või "b varuosa".Kuskilt olen kuulnud,et madalamad klaasid pidid olema I põlvkonnaomad.

Gaz m20 Pobeda
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 1 külali(st)ne