(Värvimine) küll nämmutatud teema aga siiski
#1

Kuna nüüd on pikk pime talv kohe ukse ees, siis kindlasti on nii mõnelgi restaureerijal/lihtsalt ehitajal ees plaan om armsamat värvima hakata.

Konkreetne küsimus siis selle kohta, et läbi on jooksnud veoautovärv. Sai ise ka siis esimeseks prooviasjaks üle värvitud tagumine velg ja põlvekaitsmed (jutt k-650-st) Tulemus polnud sugugi paha, kuid häirima jäi siiski üks asi, et minu arust läigib asi liiga palju. Siin on räägitud, et vene rattad olid matid. ....Kuidas siis saaks matti tulemust veoautovärviga, kas on olemas matte värve, või tuleks lisada matistit(on vist selline asi olemas)....

Ja veel, et kas tasub lüüa kogu asi haljaks (liivaprits) või tuleks vana tehase krunt alla jätta, probleem tuleb aga see et võib kobrutama hakata. ....Kas keskmine tänapäeva värvimees, teeb haljast parema tulemuse kui tegi seda vene-tehas?....

Kui see teema tundub juba liiga palju räägitud, siis võib selle postituse ka kustutada.


*Kas liikmete teema all olev värvitud k-750 on ka originaalist läikivam* muidu ju täitsa ilus ratas

Aeateivaski on sygiseks mädand, ku sital ajal raiud (Torma)
Vasta
#2

Päris matid Vene rattad küll ei olnud - tollal kasutati samu värve (ML) nii veo- ja sõiduautode ja mootorratastegi tarbeks. Mati värvi \"kõlakas\" on käibele läinud sellest, et kui värvitud isend ära lakkida (kaasajal tavategevus), siis jääb endisaegsega võrreldes liialt läikiv. Kui aga mitte lakkida (ainult vahatada), siis peaks veoautovärv andma umbes sama läike, mis oli N. Liidu tehnikal.

Mis olid kindlalt matid, olid triibud/ilustused/embleemid Smile Mul on 48. aasta M-1-A tehasevärvi all, sealt on läikesus/matsus ilusasti tuvastatav veel Smile Ja (raskem) militaartehnika oli ka matt. Samas näiteks 1960te aastate ilusad rohelised 51-d jälle mitte... kuigi vast samasuguse värviga läksid nad ka sõjaväele.

Mis puudutab metallini paljaksvõtmist siis:
- kui algse värvi/krundi all on pisimatki roostet, tuleb seda kindlasti teha, muidu ronib rooste uue värvi alt kindlalt välja;
- osaliselt paljakskatkutud osa vajab krundi peale (krundikihtide vahele) kindlasti pahtlit/lihvi, puhas ja roostest kahjustamata metallosa aga mitte;
- korraliku tootja ortofosforhappe-põhine roostemögi + happekrunt + täitekrunt (+ pahtel + lihv) + lõppvärv ei tohiks anda halvemat kvaliteeti/vastupidavust kui algsed värvid.

Konkreetse detaili korral pead eeltoodud 3 argumenti kaaludes otsustama ise.


Valdo

Eesti Jalgrattamuuseumi  looja ja eestvedaja
Tutvustame jalgratta ajalugu Eesti vaates, väljas on üle 170 muuseumiväärtusega ratta
Asume Kesk-Eestis Väätsal Pikk 9.
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 1 külali(st)ne