Kas on võimalik Volga rooli taastootmine?
#1



Tundub et hetkel olemas üks müügiartikkel mida saaks suhteliselt vabalt turustada päris korraliku rahasumma eest geograafilises vahemikkus alates Lääne Euroopast kuni Kaug Idani välja, nimelt, Volga rool.
Millegipärast, tundub mulle, et 50 algusest (tegelikult 30-ndatest) pärit tehnoloogia ei saa olla tänaüäeva tingimustes ületamatu, pigem ei ole inimesi kes oleks seda kätte võtta.

Lõppkokkuvõttes valge ning läikiva plasti saamiseks ei pea kasutama ilmtingimata seda sama bioplastikut mida omal ajal kasutati, vaid sobib ükskõik mis muu sarnaste omadustega materjal.

Turuhind tooriku eesst võib olla vabalt alates 2000 eeku, mis massilise tootmise juures tundub lausa ulmeline tootja jaoks.

Kas keegi on proovinud midagi sarnast ning milliste probleemidega oli tegemist?

Dodge WC52 1943;   Buick Century Riviera 2D 1955; Volga M21i 1960;   Cadillac Fleetwood Brougham 1967; Jensen Interceptor MK1 1967,  Rover P5B Saloon 1973;   Mercedes 280S W116 1977, Volga GAZ-24 V6 Konela 1976

Autod ja blogi.
Vasta
#2

http://forum.automoto.ee/showthread.php?tid=5131
Vasta
#3

Käsitsi põlve otsas tegemisel (nt miski pealemögimine ja mahalihvimine skulptoritööna) on 2000 eest kindlalt liiga ränk ettevõtmine.

Vormide tegemine ja massvorpimine... vajavad suurt ühekordset investeeringut ning ma kahtlen, kas massmahus turgu neile roolidele on. Ma kardan, et max 100 rooli, kui hinda just päris sümboolseks ei lase.

Hea oleks kui ma eksisksin ehk kui olekski mõttekas nende taasloomisega tegelema hakata.

Valdo

Eesti Jalgrattamuuseumi  looja ja eestvedaja
Tutvustame jalgratta ajalugu Eesti vaates, väljas on üle 170 muuseumiväärtusega ratta
Asume Kesk-Eestis Väätsal Pikk 9.
Vasta
#4

Uurisin ka vahepeal võimalusi Volga roolide tootmiseks Ladin-Ameerikas. VW uunikute tootmine käis seal ju veel hiljaaegu täie hooga. Paraku sain teada seda, et arvestades sealseid võrdlemisi odavaid tingimusi, on siiski odavam toota Volga roole Hiiumaal, kvaliteedi kontrolliprotsess on ka hõlpsam. Hiinas võiks ka, aga kahjuks ei mõista neid hästi.
Hetkel on asi lihtsalt huvitatud ärimehe taga, kellel oleks 300 tuhat krooni, mis kuluks matriitsi tegemiseks ja tootmise alustamiseks. Lihtne arvutus näitab, et 150 rooliga oleks juba kulud tasa.
Volvo Amazonile juba toodetakse replika juppe, palju see Volgagi põhimõttelt erineb. Mul endal on huvi pisut raugenud, sest mõningane roolitagavara on kuivas kohas tallel.
Denis23 - esimene samm miljonäriks saamisel on idee ja huvi osas vähemalt tehtud.

Tõnu Piibur
5116265
Vasta
#5

Piibur Kirjutas:Lihtne arvutus näitab, et 150 rooliga oleks juba kulud tasa.

see lihtne arvutus on täiesti vale...
sisse ei arvestanud sa materjali kulu, töökulu, ning riigile makstavat maksu...kundlasti veel midagi
Vasta
#6

Ma arvan et Volgasid on jäänud umbes 10 000 (millest Eestis on 500) ning lähtuvalt sellest peaks ikka turgu olema...

Dodge WC52 1943;   Buick Century Riviera 2D 1955; Volga M21i 1960;   Cadillac Fleetwood Brougham 1967; Jensen Interceptor MK1 1967,  Rover P5B Saloon 1973;   Mercedes 280S W116 1977, Volga GAZ-24 V6 Konela 1976

Autod ja blogi.
Vasta
#7

Materjal ja töö ei maksa matriitsi kõrval midagi. Palju see keskmise plastmassämbri mahus plasti ikka maksab ja tööd teeb see sama masin, mille matriits on kallis. Igastahes plastitootjad tegid mulle selgeks, et põhimõtteliselt on kulud võrdsed ühe ja 10 tuhande detaili tootmisel, st mida rohkem seda odavam. Südamikke tuleb muidugi hankida.
Kuna Volga rool jääb ikkagi niššitooteks, siis võib seda teha ka MTÜ vormis ja roolid sobiva osalustasu eest sõpradele laiali jagada. Volgaomanikud ju on omavahel sõbrad ja keegi teine neid ka ei vaja. Seega pole vajadust ka maksuprobleemi tekitamiseks.
Pealegi on võimalik roole valmistada nö ootetööna, ehk iga huviline saadab oma vana võru ja südamiku.

Tõnu Piibur
5116265
Vasta
#8

iseenesest äri9lises mõttes poleks paha mõte...juhtisin tähelepanu lihtsalt sellele, et igasugu muid kulutusi siiski koguneb jne...tead isegi.
Samas kui asi soojaks hakkab minema, poleks paha ka muid spetsiifilist detaile tootma hakata...loomulikult neid, mis ärilises mõttes ära tasuksid....
Vasta
#9

Seltsimehed ärge nüüd nii optimistlikud ka olge...
Seniajani toodavad enamus plastipressijaid siiski ainult plastist vidinaid!
Ja siis kui pressi/vormi häälestatakse läheb algtoodang praaki ning taaskasutuseks purustatakse.Kuna rooli puhul tuleb metall ühildada plastiga siis...on see vorm kindlast palju keerukam ja kui mitu rooli ennem praagiks osutub?
Ning ilmselt ootetööna (et täna kümme rooli ja siis paari kuu pärast veel kümme ja poole aasta pärast kolmkümmend...)valmistamisest tootjad eriti huvitatud ei ole kuna vormi üles seadmine ja häälestamine on üsna aeganõudvad tööd.

Muidugi kui tootjaid \"va krabisevaga\" piisavalt motiveerida siis küll (see tegevus aga viiks rooli hinna üles...)Sad

M 411 60.a.,M410 60.a.,M401 56.a.,M403 64.a.,
M 424 64.a.,M423 62.a.,GAZ M20 48.a.,Opel Kadett B 71.a.,
Vasta
#10

kas ei oleks lihtsam hakata taastama vanu pragunenud roole samatooniliste täitematerjaliga ja hiljem vajadusel kanda peale õhuke, kuid väga kulumiskindel värv. vajadusel õhuke laki kiht. tänapäeval on keemiatöösus väga heal tasemel ning kindlasti võimaldab seda. tulemus tuleks ju välimuselt sama, kuid oleks kordades odavam.

Priit Kuldsaar
priit@made.ee
+372 510 9332
www.vanaautod.eu- kollektsioon piltidel
Vasta
#11

pkuldsaar Kirjutas:kas ei oleks lihtsam hakata taastama vanu pragunenud roole samatooniliste täitematerjaliga ja hiljem vajadusel kanda peale õhuke, kuid väga kulumiskindel värv. vajadusel õhuke laki kiht. tänapäeval on keemiatöösus väga heal tasemel ning kindlasti võimaldab seda. tulemus tuleks ju välimuselt sama, kuid oleks kordades odavam.

Minu mõtted käivad sama rada ning suure tõenäosusega püüan ma sellealase tegevuse katsetustega alustada lähiaastail, kui mul vähegi vaba aega tekib. St püüan peale kõverdunud plastosade õgvendamise tehnika (seni olen taastanud viie Pobi armatuuriplastid) omandada ka pragunenud/hävinud plastosade uuestiloomist.

Maailmas (konkreetsemalt Ühendkuningriigis ja USAs) on muide paar spetsialisti, kes sellega tegelevad.

Valdo

Eesti Jalgrattamuuseumi  looja ja eestvedaja
Tutvustame jalgratta ajalugu Eesti vaates, väljas on üle 170 muuseumiväärtusega ratta
Asume Kesk-Eestis Väätsal Pikk 9.
Vasta
#12

300 tuhhi sisse on valamise puhul arvestatud juba proovipartiid ja võimalikud häälestamised, seega on juba algselt tegemist kallima projektiga kui ämbri vorpimine.
Targad keemikud tegid mulle selgeks, et parandamisega on võimalik probleemi lahendada ainult ajutiselt. Plasti piklik molekul on UV kiirte mõjul muutunud lühikeseks ja ei haaku enam teise samasugusega, see näeb väliselt välja nii, et rooli plast või raadio ümbris kisub kõigepealt kokku ja mingist hetkest ei suuda molekulid enam üksteise küljes püsida ja eemalduvad. Hea võrdlus kiiremas mastaabis oleks toiduainetega: kõrvitsat võib ka säilitusainetega pritsida ja toiduvärvidega parandada, mõne aja pärast jääb ikka märg ja haisev plekk alles.

Praegusel hetkel on kolm arvestatavat võimalust:
1. Skulptuur - vormida käsitsi voolitavast plastist puhastatud raamile uus rool, mis hiljem kivistub.
2. Treimine - töödelda plasti nagu puitu ja liimida tükkidest kokku rool nagu seda tehakse puitroolide juures. Ameerika autodele on valmistatud sarnaselt ka plastroole (inartsia).
3. Vormimine - valmistada matriits ja hakata roole valama. (Kuhu on kadunud Volga originaal matriits?)

Esimene ja teine variant oleks mõistlik näiteks ZIM-i rooli puhul, mille kogus oleks väiksem. Volga rooli puhul tasub voolimine ära ainult sel juhul, kui voolija on oma oskustes väga kindel aga päris autentset tulemust on võimatu saavutada.
Treimisel kujuneb ühe rooli hinnaks 7-8 tuhat krooni ja järgmised eksemplarid automaatseadistusega pingis oleksid vait pisut odavamad, sestap ämbreid ei treitagi. Treida tasub näiteks nuppe, mille hinnaks kujuneb umbes 100 krooni tükk.

Tõnu Piibur
5116265
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 1 külali(st)ne