[smolin]

Sattus minu kätte jälle üks "atribuut", nimelt komsomoli Tartu linnakomitee saadetud ümbrik aastast 1960.
pilt
Üsna inetud nägid tollal välja ametlikud ümbrikud. Selgituseks: "linnanõukogu hooneks" kutsuti tollal raekoda (ametlikult ei tohtinud seda raekojaks nimetada, tuli kirjutada "linnanõukogu hoone" või koguni "linnanõukogu täitevkomitee hoone", järele võis panna sulgudes "endine raekoda", et inimesed aru saaksid, millist hoonet mõeldud). II Keskkool oli praegune Miina Härma kool. Telefoninumbrid olid neljakohalised.
Üks naljakas lugu ka, mitte küll selle ümbriku, vaid kõvasti kangema, nimelt Ülemnõukogu Presiidiumi omaga.
Üks tudeng leidis millalgi 80-ndate algul kusagilt pataka kasutamata ENSV Ülemnõukogu Presiidiumi ümbrikke. Ju olid tulnud uue kujundusega ümbrikud ja vanad lihtsalt ära visatud. Saatis vene sõjaväes aega teenivale sõbrale kirja sellises ümbrikus. Sõbral oli aga kirja pärast üksjagu jama. Kutsuti väeosa staapi ja hakati pinnima, kuhu ja mida ta on kirjutanud. Ei saanud sõber mõhkugi aru. Eks ülemused kahtlustasid, et mees on mingi kaebekirja saatnud ja kui juba Ülemnõukogu Presiidiumist vastus tuleb, siis on suuremat jama oodata. Näidati talle lõpuks kirja, oli muidugi lahti tehtud, aga eestikeelsest kirjast ei saadud ju aru. Luges siis mees kirja ja ütles, et sõber kirjutab talle, aga sellises ümbrikus sellepärast, et ise töötab seal. Noh, edaspidi suhtusid ülemused mehesse väga ettevaatlikult.

[Martti]

Tegelikult mille alusel üldse neid kakskeelseid silte jahitakse?

(2) Avaliku teabe eestikeelsele tekstile võib lisada eesti keele piirkondliku erikuju või tõlke võõrkeelde, kusjuures eestikeelne tekst peab olema esikohal ning ei tohi olla halvemini vaadeldav kui eesti keele piirkondlik erikuju või võõrkeelne tekst.

Sama küsimus tekkis ka minul.

Lihtsalt olen oma töises tegevuses ülipalju puutunud kokku juhtudega, kus mingi täidesaatva võimu asutus (sealne jupijumal) tõlgendab oma rumalusest, teadmatusest ja/või küündimatusest mingit seadust veidi niiviisi, mis ei kannata juriidiliselt pädevat kriitikat. Kahjuks tuleb valdav enamik selliseid asju välja alles kohtus, kus vastaspoolel on piisavalt rahalisi vahendeid pädevate juristide (advokaatide) palkamiseks.

Kas see siltide asi siia käib või ei, seda ma ei julge küll (mittejuristina, kuigi oma elus viit seaduseteksti kaasautorina oma ala eksperdina kirjutatuna) hetkel üheselt hinnata...

Järjekordne artikel sel teemal.
Tsitaat artiklist:
"Kehtiva seaduse kohaselt peavad Eesti kohanimed olema eestikeelsed ja ladinakirjalised. Ühtlasi tuleb seadusest tulenevalt avalikel siltidel, viitadel ja kuulutustel kasutada registrisse kantud ametlikku kohanime."

Mulle tundub et Keeleinspetsioon otsib lihtsalt endale tööd, et kedagi koondada poleks vaja, kuid artiklist selgub et inimesi on veel vähegi

[Sm. Volgahuviline]

Kunagi "nõuka-ajal" olid "Volga" restoranis käibel niisugused sedelid:
   

[XTA]

Pildike Sindi linnast anno 2006 (veebruaris tuleb puhkus, siis katsun hetkeseisu uuesti üle kontrollida).

Need sildid on sealt ammu kadunud. Ja rahvas rõõmustab selle üle. Kui välja arvata üks pisiasi - Pioneerid on mingi ime läbi veel alles jäänud.

[anski]

Seegi vist juba läheb ka teemase. Leidus selline 93 aastal Mäekülas teenitud trahvikviitung kiiruse ületamisest. Natukene Tartu poole kohast kus magistraali ääres seisis sellal miilitsa-Mosse vrakk koos liiklusmiilitsa makettiga.

[IIIFFFAR]

http://www.virumaateataja.ee/?id=77195

*******Abilinnapea Ain Suurkaev ütles, et mingit otsest plaani, mis vanade tänavasiltidega edasi teha, linnavalitsusel ei ole.

"Kui keegi tahab neid endale mälestuseks, siis selle vastu pole meil midagi, tuleb vaid Signaal Rakvere poole pöörduda," soovitas abilinnapea.*******

[hobiautod]

Kes installiks digikaamera tehnika filmikaamerasse Sport 8 ?

[valdo]

http://www.youtube.com/watch?v=A-B4rWcVh0o

Selgub, et traktoritel (vilksatab vist RS?) olid juba 1969. aastal kollased numbrimärgid. 1964 neid igahates kindlasti veel polnud, millalgi selles viieaastases vahemikus nad ilmusid.

[arvi100]

Töökoja koristusel tuli selline sideseade välja,tehtud Harju Kek`is
1984 aastal.

Suure puldi birka.

Kaasa käisid veel väiksemad puldid(kõik ei mahtunud fotole ära).

Väiksemate pultide birkad.




Ilmselt on ta olnud ettevõtte sisene telefonijaam.Muidugi kes asja jagab,teab paremini.

[metalliotsija]

Nooremad lugejad on avaldanud imestust, et varem on meil olnud kasutusel kaheosalised (A ja B) sõiduki registreerimistunnistused.
Mina olen neist noorematest pisut vanem ja mäletan hästi ka siniseid "passe". Valgeid aga ei mäleta, seega panen siia ühe pildi:



Vahepeal eksisteerinud beeþe mototehnika "raamatukesi" on ka siit-sealt läbi käinud. Autodel olid vist hallid. Neid pilte mul pole.

Näitan hoopis A5-formaadis tehnilist dokumenti:

[rnx69]

Hetkel üle natuke teiselt poolt lompi pärinevat nostalgiat - nimelt rasket elu näinud tsiklitagi, küll uustoodang, vanust tiba üle 10 aasta ehk, aga oma elupäevade jooksul on see pigem sinna Searsi 50'tel müüdud tagide stiili mugandunud. Kui kellelgi huvi, siis võin mõne mikidemaa õlle 6-packi eest ära anda

[Pyhaw]

http://www.youtube.com/watch?v=A-B4rWcVh0o

Selgub, et traktoritel (vilksatab vist RS?) olid juba 1969. aastal kollased numbrimärgid. 1964 neid igahates kindlasti veel polnud, millalgi selles viieaastases vahemikus nad ilmusid.

Meie 1968. aasta RS-il oli ka see kollane number küljes, väidetavalt algusest peale. Seega võiks oletada, et 1968 olid need numbrid juba olemas. Traktor on kogu elu ühe mehe käes olnud, nii et ajalugu on enam-vähem teada. Mul on see number vist siiamaani kusagil alles...

[indrek1000]

Alates sellest: http://fotoalbum.ee/photos/indrek1000/45037159

[Sm. Volgahuviline]

Küll natuke tolmune, kuid täiesti kasutuskõlbulik müts, mis kunagi osade Ladaomanike hulgas suhteliselt popp oli: "Kiirus & Mugavus".
Sellest mütsist oli tehtud ka tumedatoonilisem variant- mütsi riie oli must ning pildil olev VAZ 2106 halli värvi.

[valdo]

Tallinna Laululava taga oli 1970ndatel suviti Tðehhi lõbustuspark.

http://www.youtube.com/watch?v=OT_icVDbQ4U&feature=channel_page
http://www.youtube.com/watch?v=J4SmBR4bzSQ&feature=related
(AD 1971)

[reymo1995]

Eespool oli juttu majanumbritest ja tänavasiltidest. Kohalikule vallavalitsusele ka noomitus tehtud seoses nendega. http://www.hiiumaa.ee/?idc=1011128100082641000

[Veteran]

Bussi ( nõude) peatuse silt aastast 1939.

Veteran.    

[miilits]

Valdo postitatud videos olen ka ise sellisel kettidega karusellil nooremana ja kenade neiukestega "töllerdanud"!

[Martti]

Eespool oli juttu majanumbritest ja tänavasiltidest. Kohalikule vallavalitsusele ka noomitus tehtud seoses nendega. http://www.hiiumaa.ee/?idc=1011128100082641000

Tegemist pole millegi muuga kui Keeleinpektsiooni "tööhoidmises", selle asemel et nõuda eesti keele kasutamist seal kus vaja oleks. Kirjutatakse ajalehtedele artikleid kui "tublid" nad on ja palju tööd teevad ning kui palju veel teha on. Kahju et ainult kakskeelsed sildid neid häirivad, aga mitte riigiametite kakskeelne paberimajandus. Hale

[valdo]

Eespool oli juttu majanumbritest ja tänavasiltidest. Kohalikule vallavalitsusele ka noomitus tehtud seoses nendega. http://www.hiiumaa.ee/?idc=1011128100082641000

Tegemist pole millegi muuga kui Keeleinpektsiooni "tööhoidmises", selle asemel et nõuda eesti keele kasutamist seal kus vaja oleks. Kirjutatakse ajalehtedele artikleid kui "tublid" nad on ja palju tööd teevad ning kui palju veel teha on. Kahju et ainult kakskeelsed sildid neid häirivad, aga mitte riigiametite kakskeelne paberimajandus. Hale

Kusjuures ma ei saa aru, millise seadusesätte alusel loeb Keeleinspektsioon kakskeelsed tänavasildid lubmatuteks. Keeleseadus igatahes nii ei ütle:

"§ 23. Teabekeel

(1) Avalikud sildid, viidad, kuulutused, teadaanded ja reklaam on eestikeelsed, välja arvatud käesoleva seaduse § -des 13 ja 15 sätestatud juhtudel.

(2) Avaliku teabe eestikeelsele tekstile võib lisada eesti keele piirkondliku erikuju või tõlke võõrkeelde, kusjuures eestikeelne tekst peab olema esikohal ning ei tohi olla halvemini vaadeldav kui eesti keele piirkondlik erikuju või võõrkeelne tekst.

(3) Avalikel üritustel tagab korraldaja olulise võõrkeelse teabe teksti tõlke eesti keelde."

Ehk siis kakskeelsed tänavasildid kvalifitseeruvad eeltoodu põhjal § 23 lg 2 alla, kus on esikohal eesti keel ja olemas on ka lg 2 järgi lubatud tõlge võõrkeelde. Selge ju on, et eestikeelne tekst ei ole neuil siltidel halvemini vaadeldav ja on ka ju esikohal.

Kuna ma pole hariduselt jurist, siis ma võib-olla eksin, aga nii siit paragrahvist välja ju tuleb? Muid kohti seaduses, mis avalikke silte reguleeriks, ju ei ole?