[valdo]

Vanemate jutu järgi olevat Järwevana tee olnud munakivisillutisega seega ikka ehitatud enne sõda...

1938. aasta Eesti Autoteede Atlas ei näita sinna mingit teed/tänavat. Kui enne sõda, siis 1938-40 ehitet.

[stretch]

1937. aasta Tallinna kaardi järgi ühtis vähemalt osaliselt praeguse Järvevana tee asukohaga Kaare tee. Tartu maantee poolne ots tundub olevat täpselt sama koha peal, kuid see tee kulges täpselt kõrvuti raudteega ning seetõttu hakkas varsti peale Filtri teed Järvevana trajektoorist eemalduma. Kaare tee lõppes Leete-Auru-Luite piirkonnast hoopis põhja pool (ilmselt praeguse Viadukti tänava kohal). Selle kaardi järgi lõppes ka Veerenni tänav seal (raudtee juures).

[PETSS]

1937. aasta Tallinna kaardi järgi ühtis vähemalt osaliselt praeguse Järvevana tee asukohaga Kaare tee. Tartu maantee poolne ots tundub olevat täpselt sama koha peal, kuid see tee kulges täpselt kõrvuti raudteega ning seetõttu hakkas varsti peale Filtri teed Järvevana trajektoorist eemalduma. Kaare tee lõppes Leete-Auru-Luite piirkonnast hoopis põhja pool (ilmselt praeguse Viadukti tänava kohal). Selle kaardi järgi lõppes ka Veerenni tänav seal (raudtee juures).

Järwevana tee oli vist siis ainult pool praegusest.Ma küsisin vanematelt ja nemad teadsid vaid toda,et oli munakivi sillutis.Vabandust kui end eespool valesti väljendasin.

[Landy]

1937. aasta Tallinna kaardi järgi ühtis vähemalt osaliselt praeguse Järvevana tee asukohaga Kaare tee. Tartu maantee poolne ots tundub olevat täpselt sama koha peal, kuid see tee kulges täpselt kõrvuti raudteega ning seetõttu hakkas varsti peale Filtri teed Järvevana trajektoorist eemalduma. Kaare tee lõppes Leete-Auru-Luite piirkonnast hoopis põhja pool (ilmselt praeguse Viadukti tänava kohal). Selle kaardi järgi lõppes ka Veerenni tänav seal (raudtee juures).

Viadukti tänav on igastahes minakivisillutisega (oma silmaga näinud asfalti alt paljastumas) ja seal ääres üsna mitu ennesõjaegset maja. Ilmselt oli enne sõda Veerenni põigist Ülemiste järve poole tüheremaa(liivik).
Äkki midagi sarnast, mis Luite tänavaga piireneb? Huvitav,aks Luite tänav on alati umbtee olnud (Järvevna tee poolne ots)?

OT.
Mind on linnehituslikult pikk aega pinanud küsimus, miks pole Tehnika tänvat piki rauudteed (või kitsarööpmelise tammi =) Pikendatud Filtri teeni. Jääks vähemaks üks läbi kesklinna tiirutamine.

[valdo]

Mind on linnehituslikult pikk aega pinanud küsimus, miks pole Tehnika tänvat piki rauudteed (või kitsarööpmelise tammi =) Pikendatud Filtri teeni. Jääks vähemaks üks läbi kesklinna tiirutamine.

Saamatus/tahtmatus + raudteed.

1971. aasta generaalplaani (tollaste terminite järgi üldplaneering) liiklusskeem nägi selles sihis ette vähekene suurema tee, mis oleks alanud Sossi juurest Peterburi tee pikendusena. Aga nagu ikka, ei olnud ei raha ega tahtmist seda ehitama hakata.

Uuel, EW ajal ei olnud alguses raha ja siis hakati mõlgutama plaane võimsa Lõunaväila tegemiseks (praktiliselt 71. aastatl kavandatu), mis praeguseks ka soigus. Vast see \"väike\" Tehnika tn pikendus on jäänud suurte plaanide taha, mis seda kanti puudutavad.

Teine põhjus on raudteed - esiteks peab kulgev tänav tekitama ülesõidu Lutheri vabriku haruteele ja teiseks on trammidepoo (vana osa) ja raudtee vahe üsnakenegi kitsas - kas normid lubavad sinna maanteed ehitada?

Aga ka minu arvates oleks seda lõiku väga vaja. Praegu on sealne siht läbitav vaid Landy-taolistele 4x4 fännidele

[valdo]

1938. aasta Eesti Autoteede Atlas ei näita sinna [s.o. Järvevana sihile] mingit teed/tänavat. Kui enne sõda, siis 1938-40 ehitet.

Huvilistele pildisüüdistus.

[stretch]

1938. aasta Eesti Autoteede Atlas ei näita sinna [s.o. Järvevana sihile] mingit teed/tänavat. Kui enne sõda, siis 1938-40 ehitet.

Huvilistele pildisüüdistus.

Ilmselt pole sellele kaardile väikseid/vähemtähtsaid teid lihtsalt kantud.

[PETSS]

Viadukti teel oli kivisillutis veel 80 lõpul,samuti ka Jakobsoni tn seda küll 80 alul. Parkett sillutis oli ka Estonia pst Pärnu mnt kuni Estonia kontsert saali nurgani ja ka Lossi platsil .Viimati mainitul on kuuldawasti sillutis taastatud.Mäletan veel ,et Paldiski mnt ots Seewaldi juures oli ka munakividest.

[stretch]

See Viadukti tänava kivisillutise jutt klapib igatahes Järvevana ja Kaare tee kivisillutise jutuga.
Eks ma üritan selle 1937. aasta kaardi (või pigem skeemi) siis millalgi sisse skännida.

[PETSS]

Küsimus:Mis aastal ehitati Eestis esimene olümpia objekt ja kuhu?See on senini alles.

[mrali]

Ehhh,see peaks olema praegune Tallinn-Pärnu maantee,mida mööda oleks pidanud aastal 1940,kui olümpia toimunuks Helsinkis,lääneriikide külalised Soome poole liikuma.

Küsimus:Mis aastal ehitati Eestis esimene olümpia objekt ja kuhu?See on senini alles.

[Regardman]

OT.
Mind on linnehituslikult pikk aega pinanud küsimus, miks pole Tehnika tänvat piki rauudteed (või kitsarööpmelise tammi =) Pikendatud Filtri teeni. Jääks vähemaks üks läbi kesklinna tiirutamine.

Praegu on see plaan jälle arutlemisele võetud.

[valdo]

Parkett sillutis oli ka Estonia pst Pärnu mnt kuni Estonia kontsert saali nurgani...

... kuni olümpiani, sest kusagilt oli vaja klompkive TOPi väljaku jaoks Pirital.

[PETSS]

Tee ehitus mööda vana kitsarööpalist raudteed oli päewakorral aga tekkisid probleemid muinsuskaitsega ,sest Siselnna kalmistu üks osa jäi teele ette.To Valdo.Maei tea kas need kivid tõesti TOP i ehtitusel kasutati kuigi väga tõenäoline,sest kivid võeti üles 76-77 aastal.Esimene olümpia objekt oli tõesti Tln -Pärnu mnt aga walnis sai ainult üks lõik Märjamaa ja Pärnu vahel.Olümpiatuli pidi plaanide kohaselt läbi Eesti just mööda seda teed Helsingisse jõudma.

[Potsataja103]

Kas kellelgi on täpsemaid andmeid (või koguni pilte) Balti jaama (ümber)ehitamisest. Esimene pilt ei saa olla kuidagi enne 1958 a. tehtud (otsustades LAZ-bussi järgi), teine pärineb aastast 1965, kolmanda peal on meie PETSS nooruses (1970)

[valdo]

Kas kellelgi on täpsemaid andmeid (või koguni pilte) Balti jaama (ümber)ehitamisest.

Olen kuulnud, et see valmis Balti Raudtee 100. aastapäevaks ehk siis 1970. aastaks. Vast siis 1960te aastate lõpul. Kusjuures ei ehitatud mitte uut jaama, vaid vana ehitati põhjalikult ümber. Toompuiestee poole lisati kõrge ootesaali korpus. Ootesaali ja 1. perrooni vaheline osa on kõik vanadel müüridel, mille avasid vaid muudeti.

Miskis 1990te alguses oli interjööris ka mõned kaaraknad veel näha. Välisfassaadides on kadunud.

Muide, jaam seest ei olnud enne ümberehitamist nagunii endisena säilinud, sest Teises ilmasõjas põles ta müürideni paljaks.

[PETSS]

Uus jaam ehitati wanale ümber.Siiamaani säilinud võlvlaed jaama keldri korrusel. Minu teada sai too jaam walmis 1967 SSOR i aastapäewaks.

[stretch]

Linnalähi rongide paviljoni ehitust alustati 1962, valmis sai ilmselt 1964 (vähemalt tolle aasta ajakirja \"Ehitus ja arhitektuur\" 1. numbris olevatel piltidel on tal juba katus peal).
Praegu aga käivad seal jälle ümberehitustööd, tehakse üks korpus juurde vist.

[PETSS]

Enne tolle walvimist olid rongid sõitnud kuni praeguse trammipeatuseni.Isiklikult mäletan ähmaselt vaid peajaama ehitamist.See pidi ikka enne 70 olema ,sest kui 70 hakkas 4 trolliliin Estonia eest sinna sõitma oli jaam juba valmis.Mul pildid ka olemas kui ka veel trolliliine jaama ees pole.Uurin näddaliwahetusel asja täpselt järgi.

[valdo]

Enne tolle walvimist olid rongid sõitnud kuni praeguse trammipeatuseni.

Jah, kuid tegelikult palju kaugemale edasi. Ehk siis selle haruteeni välja, kus Vene ajal varu-reisironge hoiti. Ehk siis raudteed tegid kolmnurga ümber Raudteetehaste (hilisem Kalinini nim. tehas, praegune ESTEL), mis võimaldas auruvedureil teise otsa ettepoole keerata. Pöörikut ju Balti jaamas pole minu andmetel kunagi olnud.

Aga see varu-reisirongide tee ei olnud midagi muud kui sadama raudteeharu, mis kulges Rannavätava bastioni ümbert ja edasi praeguse Põhjaväila juurest Linnahalli kanti välja. Veel 1980te lõpul oli tee alles kuni trammiteeni ja teiselt ehk sadama poolt vast ka pikalt.

Ehk siis 1868-70 ehitatud raudtee ehitati just sealtkaudu otse jaamast sadamani. Need tagumised sadama-harud hilisema Krulli ja Volta vahelt, mis praegusenigi alles, lisati hiljem.

Ma võin spekulerida ja edastada valeteavet, kuid mulle tundub, et sadama haru lõigati keskelt läbi siis, kui Kopli trammitee elektrifitseeriti ja pikendati Viru väljakule samast kandist. See juhtus minu andmetel 1951 (foorumlased Volli ja 6631 teavad vast minustparemini). Ehk ma ei tea küll, et seal oleks kunagi olnud raudtee ja trammitee ristumist.