[valdo]

Juhtusin täna (IÞ-49 järele minnes) sõitma Põltsamaalt Kolga-Jaani kaudu Viljandisse ning avastasin, et see tee on lõigul Võisiku-Kolga-Jaani ÜLIKAPITAALSELT rekonstrueerida võetud. Vanast looklevast trassist ei jää alles peaaegu midagi - uus üsna sirge trass kulgeb mitmete kilomeetrite pikkuses ühel ja teisel pool vana trassi.

Normaalses ühiskonnas ja/või normaalse tee-ehituse juures oleks see tavaline ettevõtmine (nõukaajal tehti sama tegevust nt massiliselt), aga praeguses EVs tundub mulle sellise olematu kormusega tee sedavõrd kapitaalne rekonstrueerimine väga kummaline, samal ajal kui palju olulisemad projektid on lükatud määramatusse tulevikku või seisavad. Oleks võinud ju piirduda olemasoleva tee mustkatte alla viimisega?

Võrduseks - 2000. aastat tagasi jäeti näiteks PALJU suurema koormusega Paide-Rakvere tee Rae-Laupa lõigul väga kurviline tee õgvendamata, seda vaid sobitati profiilis ja tehti veidi laiemaks. Ja näiteks Saumetsa-Habaja tee rekonstrueerimisel uuendati pea kogu muldkeha, aga tee jäi endiselt kurviliseks... Ning lõpuks - minu meelest on Tallinna-Tartu maantee rekonstrueerimine liikluskoormust arvestades (eriti Kose-Mäo ülikurvilisel lõigul) jäänud VÄGA PALJU hiljaks.

[mustninja]

Normaalses ühiskonnas ja/või normaalse tee-ehituse juures oleks see tavaline ettevõtmine (nõukaajal tehti sama tegevust nt massiliselt), aga praeguses EVs tundub mulle sellise olematu kormusega tee sedavõrd kapitaalne rekonstrueerimine väga kummaline, samal ajal kui palju olulisemad projektid on lükatud määramatusse tulevikku või seisavad. Oleks võinud ju piirduda olemasoleva tee mustkatte alla viimisega?

Tegelikult ongi tee praegune seisukord põhjus, miks koormus seal olematu on. Kui see trass sirgeks aetakse, ei hakka autojuhid Viljandi-Põltsamaa suunal enam üle Võhma sõitma. Teine probleem ka selles, et tegemist riikliku tugimaanteega, mis ei vasta tugimaanteele seatud miinimumnõuetele.

[oxygen]

Rubriigist "Naised saunas rääkisid": Luige kohvik pidi lammutamisele minema.

Naised rääkisid saunas tookord puhast tõde.
http://www.postimees.ee/300608/esileht/s...338879.php

[Regardman]

Kadumas on Pärnu mnt. ja Alevi tn. nurga paiknev puumaja.

[PETSS]

Ehk keegi teab ,mis plaanis Õismäe wanima autoparklaga.Asub Nurmenuku peatuse kõrval.Kui rajati 1 2 3 tankla võeti ruumi parkla territooriumilt.Nüüd asi 2 päewa ilma autodeta ja putka ka omateed läinud.Seal asus kunagi 77-78 aastal Õismäe nn nääripuu.Kurb oleks kui sinna nüüd mingi mõttetu ehitis kerkiks.Õismäe suht komlektne ,kas tasub toda rikkuma hakata???

[hqs]

mingi jutt käis, et neil on maamaks maksmata vms (NSR - naised saunas rääkisid). Aga arvata on, et selline heas kohas olev plats jäi lihtsalt mõnele kohukese-mehele silma....

Nurmenuku parklast siis jutt...

Edit: täpsustasin naistega üle - mitte maksmata, vaid lihtsalt räigelt tõusnud maamaks käivat üle jõu...

[mrali]

Sai täna veidi Kadrioru kandis ringi hulgutud ja ka Mäekalda tänaval jalutatud. Seal tekkis küsimus - kas mõni vanem kaasfoorumlane oskaks täpsemalt selgitada, kus varem Tallinna loomaaed oli - praegune Mäekalda tänav on mõlemast küljest niivõrd piiratud ja sealsed majad ka üpris vanad. Kas see jäi siis praeguse kanali alguse/Gonsiori ja Lasnamäe tänavate otsade/Torupilli Selveri alla?

[valdo]

... kus varem Tallinna loomaaed oli...

Kitsal maaribal Lasnamäe klindi alaosas. Peavärav jäi minu mäletamist mööda kusagile Gonsiori tänava lõppu. Ja praegune Tallinna Soojuse tehnorajatis asub kunagise ida-lääne suunalise krundi suhtes üsna keskkohas.

Suure osa tema territooriumist võtab praegu enda alla Gonsiori-Laagna liiklussõlm ja lai Laagna tee.

Mäletan üsna hästi nende rajatiste lammutamist 1980ndate esimesel poolel.

[PETSS]

[quote=mrali]
... kus varem Tallinna loomaaed oli...

Kitsal maaribal Lasnamäe klindi alaosas. Peavärav jäi minu mäletamist mööda kusagile Gonsiori tänava lõppu. Ja praegune Tallinna Soojuse tehnorajatis asub kunagise ida-lääne suunalise krundi suhtes üsna keskkohas.

Suure osa tema territooriumist võtab praegu enda alla Gonsiori-Laagna liiklussõlm ja lai Laagna tee.

Mäletan üsna hästi nende rajatiste lammutamist 1980ndate esimesel poolel.
[/quoteLoomaaed asus ju peaegu Lubja Vilmsi ristis. Weidi Kadrioru poole ,tänawanimeks Mäekalda 45.Wärav umbes seal kus praegu esimene jalakäijate sild.Kitsepuuride asukoht senini tuwastataw.Silla kõrval Lasnamäe poole säilinud paeseinal krohvitud seina taolist..Seal all olidki kunagi kitsed.

[XTA]

Jäi varem kodukandi teedevõrgu teemaline jutuarendus 2 silma vahele...

Juhtusin täna (IÞ-49 järele minnes) sõitma Põltsamaalt Kolga-Jaani kaudu Viljandisse ning avastasin, et see tee on lõigul Võisiku-Kolga-Jaani ÜLIKAPITAALSELT rekonstrueerida võetud.

Kui nad oleks tõesti ülikapitaalselt asja ette võtnud, oleksid nad maantee Kolga-Jaanist mööda ka viinud. Praegu lihtsalt aetakse vana, kõverat, künklikku, ajale jalgu jäänud teed pisut sirgemaks. Kolga-Jaani keskuses aga ilmselt ohverdatakse mõned põlispuud, praeguse (olgu, 06.07) seisuga on kahel rekkal või bussil seal kohtudes vägagi kitsas.

Muide kohalik leht Vali Uudised pajatas möödunud aasta lõpul, et tänavu tegeletakse ainult trassi õgvendamisega, katteks jääb endiselt kruus. Asfaldi pidi antud teejupp selga saama alles 2009.a.

Normaalses ühiskonnas ja/või normaalse tee-ehituse juures oleks see tavaline ettevõtmine (nõukaajal tehti sama tegevust nt massiliselt), aga praeguses EVs tundub mulle sellise olematu kormusega tee sedavõrd kapitaalne rekonstrueerimine väga kummaline, samal ajal kui palju olulisemad projektid on lükatud määramatusse tulevikku või seisavad. Oleks võinud ju piirduda olemasoleva tee mustkatte alla viimisega?

Tegelikult oligi tagumine aeg selle teega midagi ette võtta. Nagu juba mainitud, koormus ongi otseselt seotud tee seisundiga. Veel aastat 5 tagasi, kui mõnel päeval juhtus tibake rohkem vihma tulema, oli õhtul auk augus kinni, kuigi sama päeva hommikul oli tee veel täitsa OK.

Kui aga oleks olemasolevale trassile asfalt maha pandud, oleks see tee tõenäoliselt nii mõnegi korra figureerinud SLÕhtulehe esiküljel.

[valdo]

http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/article.php?id=19336117&l=fplink

No miks pidi 1960ndate aastate kahekorruseline funkmaja maha lammutatama, et asemele neljakorruseline kerkiks? Kadriorg ju ikkagi miljööväärtuslik piirkond.

[mighty tonka]

Delfis oli aritkkel ,kus vene ajaleht avastas metroo Tallinnas, see selleks aga üks kommentaar oli lisatud ,et Lasnamäel on kuskil mitu kilomeetrit metrootunnelit valmis ehitatud aga siis kinni müüritud. Äkki keegi seletaks lähemalt ?

[karlarnold]

...et Lasnamäel on kuskil mitu kilomeetrit metrootunnelit valmis ehitatud aga siis kinni müüritud. Äkki keegi seletaks lähemalt ?

Pirita kloostrist läheb maa-alune käik Brookusmäele, Laagri katakombidest kitsarööpaline maa alt Paldiskisse ja ka Rohuneemest kesklinna on merealune tunnel olemas, seda viimast kasutavad Viimsi VIP-d tipptunnil Pirita tee ummikute vältimiseks.
Tegelikult on Tallinna metroo linnalegendidel kaks peamist päritolu: millalgi rajasid Leningradi metrooehitajad Merivälja naftabaasile maa-aluseid strateegiliste varude hoidlaid ja teiseks, kes on juhtumisi näinud kanalisatsiooni peakollektorite ehitust, siis nendesse võib piisava fantaasia korral rongi ära mahutada küll.

[valdo]

http://www.epl.ee/artikkel/435332

Soovitan kõikidel soovijatel asi kiiresti üle pildistada, sest ma ei ole sugugi kindel, kas see hoone nt aasta pärast enam alles on. Sakala keskuse, Kadrioru kohviku jt hoonete saatus on eeskujuks ju olemas!

[tiitv]

Normaalses ühiskonnas ja/või normaalse tee-ehituse juures oleks see tavaline ettevõtmine (nõukaajal tehti sama tegevust nt massiliselt), aga praeguses EVs tundub mulle sellise olematu kormusega tee sedavõrd kapitaalne rekonstrueerimine väga kummaline, samal ajal kui palju olulisemad projektid on lükatud määramatusse tulevikku või seisavad. Oleks võinud ju piirduda olemasoleva tee mustkatte alla viimisega?

Tegelikult ongi tee praegune seisukord põhjus, miks koormus seal olematu on. Kui see trass sirgeks aetakse, ei hakka autojuhid Viljandi-Põltsamaa suunal enam üle Võhma sõitma. Teine probleem ka selles, et tegemist riikliku tugimaanteega, mis ei vasta tugimaanteele seatud miinimumnõuetele.

Täiendavalt võib öelda veel, et paljud teed jäävad õgvendamata tänu inimestele, kes ei ole nõus riigile maad juurde müüma mõistliku hinnaga, vaid tahavad ulmelisi summasid või lihtsalt põhimõtteliselt boikoteerivad. Paljud on saanud innustust Tallinnast kus mõni aeg tagasi osteti tänavate rajamiseks lagunenud puukuure praktiliselt naftamaardla (hirmkallilt) hinnaga.

[Martti]

Täiendavalt võib öelda veel, et paljud teed jäävad õgvendamata tänu inimestele, kes ei ole nõus riigile maad juurde müüma mõistliku hinnaga, vaid tahavad ulmelisi summasid või lihtsalt põhimõtteliselt boikoteerivad. Paljud on saanud innustust Tallinnast kus mõni aeg tagasi osteti tänavate rajamiseks lagunenud puukuure praktiliselt naftamaardla (hirmkallilt) hinnaga.

Kirjuta konkreetselt mis aadressil puukuurid asusid? Niisama tühja juttu pole mõtet ajada.

[tiitv]

Kirjuta konkreetselt mis aadressil puukuurid asusid? Niisama tühja juttu pole mõtet ajada.

Ma enam ei mäleta aadresse. Kuna ise ei ole Tallinna inimene, siis ei ole kunagi väga süüvinud nendesse aadressidesse ning asukohtadesse. Lisaks meenutab Tallinna tänavatevõrgustik praegu pigem anarhiat kui läbimõeldud lahendust, siis jätab see mind veel mõneks ajaks külmaks. Aga kuuride kohta, tegemist oli umbes 5 aasta taguse ajaga. Kuskilt olid välja lekkinud tänavate ehituseks vajalike maade ostuhinnad, misjärel oli mujalpool meeletult raske saavutada üldse mingeid kokkuleppeid maaomanikega.

[valdo]

Kirjuta konkreetselt mis aadressil puukuurid asusid? Niisama tühja juttu pole mõtet ajada.

Arvatavasti on siin silmas peetud Ehitajate tee pikendust teisele poole Kadaka teed Õismäe taga oleva Astangu elamurajooni suunas, mis võimaldas sealse piirkonna elanikel välja käima hakata ka kagu suunas varasemale loodesuunale lisaks. Sealsele tee-ehitusele jäi Kadaka tee 76 kinnistul ette kaks kuuri, mille eest nõudis omanik algul suurt raha, mis võõrandamist ja seega ka tee-ehituse algust venitas.

2001. aastal omandas linn osa kinnistust koos kahe nimetatud kuuriga kokku 1,1 miljoniga, mida kajastab alljärgnev Tallinna Linnavalitsuse korraldus - http://www.tallinnlv.ee/lvistung/bin/docview1.asp?docid=4261&UK=EF6C8C9B70A2B9E6A53312A061FC&save=1

[PETSS]

Kirjuta konkreetselt mis aadressil puukuurid asusid? Niisama tühja juttu pole mõtet ajada.

Arvatavasti on siin silmas peetud Ehitajate tee pikendust teisele poole Kadaka teed Õismäe taga oleva Astangu elamurajooni suunas, mis võimaldas sealse piirkonna elanikel välja käima hakata ka kagu suunas varasemale loodesuunale lisaks. Sealsele tee-ehitusele jäi Kadaka tee 76 kinnistul ette kaks kuuri, mille eest nõudis omanik algul suurt raha, mis võõrandamist ja seega ka tee-ehituse algust venitas.

2001. aastal omandas linn osa kinnistust koos kahe nimetatud kuuriga kokku 1,1 miljoniga, mida kajastab alljärgnev Tallinna Linnavalitsuse korraldus - http://www.tallinnlv.ee/lvistung/bin/docview1.asp?docid=4261&UK=EF6C8C9B70A2B9E6A53312A061FC&save=1

Valdo pidas vist siiski silmas Akadeemia tee pikendust Kadakast Jäeweotsani.

[valdo]

Arvatavasti on siin silmas peetud Ehitajate tee pikendust...

Valdo pidas vist siiski silmas Akadeemia tee pikendust Kadakast Jäeweotsani.

Jah. Mõtlesin Akadeemia, aga kirjutasin Ehitajate. See'p see on, kui pea on koguaeg põletavaid töömõtteid täis, eriti peale aastatagust töökohavahetust