Teedest, ehitistest ja sildadest

(28-11-2009, 23:02 PM)PETSS Kirjutas:  Kas tegu sama majaga kus asus edimene Nõmme jaamahoone?
Tundub küll.
Vasta

Olen isegi mõistatanud, et millest küll Eesti raudteel selline lammutamispaanika on tekkinud. Äkki kardavad, et muinsuskaitse avastab need majakesed ja putkad ning käseb kõik korda teha ja ära restaureerida?
See kampaania algas omala ajal koos üleüldise rongiliikluse vastaste aktsioonidega, mida vedasid eest vähjatiit, kukekalev ja juut juhcnevits tollase peadirektorina. Sel ajal hävitati Lagedi, Raasiku, Toila (ja mõned veel) jaamahooned, suleti Haapsalu reisiliiklus jne. Mõned aastad oli asi nagu rahulikum, aga viimastel aastatel on taas puhkenud vanade raudteeehitiste hävitamispaanika. Tallinn-Tartu liinil on hulgim selliseid raudteevahimajakesi hävitatud, kusjuures enamik neist olid raudteest ikka ligi 10meetrit eemal ega saanud kuidagiviisi ohutust mõjutada. Oligi lihtsalt nii, et kui üks kord mööda sõitsin, pumpas tädike kaevu peal veel vett, koer haukus kuudi ees ja pesu kuivas nööril, siis kahe nädala pärast olid masinad ja sodihunnikud ning veel kahe nädala pärast vaid tasandatud maa.
Vasta

(29-11-2009, 12:26 PM)Soobel Kirjutas:  Olen isegi mõistatanud, et millest küll Eesti raudteel selline lammutamispaanika on tekkinud. Äkki kardavad, et muinsuskaitse avastab need majakesed ja putkad ning käseb kõik korda teha ja ära restaureerida?
See kampaania algas omala ajal koos üleüldise rongiliikluse vastaste aktsioonidega, mida vedasid eest vähjatiit, kukekalev ja juut juhcnevits tollase peadirektorina. Sel ajal hävitati Lagedi, Raasiku, Toila (ja mõned veel) jaamahooned, suleti Haapsalu reisiliiklus jne. Mõned aastad oli asi nagu rahulikum, aga viimastel aastatel on taas puhkenud vanade raudteeehitiste hävitamispaanika. Tallinn-Tartu liinil on hulgim selliseid raudteevahimajakesi hävitatud, kusjuures enamik neist olid raudteest ikka ligi 10meetrit eemal ega saanud kuidagiviisi ohutust mõjutada. Oligi lihtsalt nii, et kui üks kord mööda sõitsin, pumpas tädike kaevu peal veel vett, koer haukus kuudi ees ja pesu kuivas nööril, siis kahe nädala pärast olid masinad ja sodihunnikud ning veel kahe nädala pärast vaid tasandatud maa.
Alguse sai see esimene lammutuslaine Viluverest, need mõned olid veel Kliima ja Vaeküla jaamahooned. Uue sajandi algul toimus lammutuse II järk, kus hävisid Aruküla, Kiviõli, Palupera ja Pedja jaamahooned. Hiljem pole ühtki jaamahoonet enam lammutatud.
Vasta

(29-11-2009, 12:26 PM)Soobel Kirjutas:  Olen isegi mõistatanud, et millest küll Eesti raudteel selline lammutamispaanika on tekkinud. Äkki kardavad, et muinsuskaitse avastab need majakesed ja putkad ning käseb kõik korda teha ja ära restaureerida?

Eesti raudteearhitektuur on juba pälvinud muinsuskaitsjate tähelepanu. Vt - http://www.muinas.ee/lingid/raudteearhitektuur . Samas näib, et paljus pole tegudeni jõutud Sad

Minu meelest oleks Nõmme ESIMENE ja VANIM hoone - raudteevahimajake ülesõidul - väärinud küll säilitamist ja kaitse alla võtmist. Sellest ülesõidust ju Nõmme alguse sai. Poleks olnud raudteed, poleks Nikolai von Glehn endale uut mõisasüdant kõrgele kaldaveerule ka ehitama hakanud, Jälgimäel kannatas elada küll.

Sama teemat edasi arendades - ca 6-7 aastat tagasi lammutati samasugune kahekohaline vahimajake nr 149 Lahinguväljal (mais 2009 taastati alles vana nimi, vahepeal oli ta Vikipalu) - hoone, mis oli tunnistajaks Vabadussõja ühele tähtsamale Laane-Arudevahe murdelahingule ja mille nurga varjust tegelikult Eesti Rahvavägi rongiga Kehrast diviisi staabist saabudes lahingus pealetungi alustas Sad Sad Sad

Paistab, et Eesti Raudtee tegelinskid ei tunne raudteega seotud Eesti (sõja)ajalugu?

(29-11-2009, 12:26 PM)Soobel Kirjutas:  Tallinn-Tartu liinil on hulgim selliseid raudteevahimajakesi hävitatud, kusjuures enamik neist olid raudteest ikka ligi 10meetrit eemal ega saanud kuidagiviisi ohutust mõjutada. Oligi lihtsalt nii, et kui üks kord mööda sõitsin, pumpas tädike kaevu peal veel vett, koer haukus kuudi ees ja pesu kuivas nööril, siis kahe nädala pärast olid masinad ja sodihunnikud ning veel kahe nädala pärast vaid tasandatud maa.

Naid jah praktiliselt enam ei ole, Tallinna poolt minema hakates on ühekohaline roheline (ümber ehitatud) alles veel vanal Soodevahe talitee ületuskohal (nr 118) ja kahekohaline (nr 124, kunagi olnud kollane) alles veel Kulli ületuskohal (muide - 13. sajandi Tallinna-Rakvere maantee sihil!) Ja veel meenub mulle üks ühekohaline Lehtse lähedal Pruuna mõisa vanal ületuskohal praegusest Lehtse ülesõidust veidi Tapa poole.

Kas neid kuni Tapani enam rohkem ongi alles ja kes teab, millal needki kaovad?

Valdo

Eesti Jalgrattamuuseumi  looja ja eestvedaja
Tutvustame jalgratta ajalugu Eesti vaates, väljas on üle 170 muuseumiväärtusega ratta
Asume Kesk-Eestis Väätsal Pikk 9.
Vasta

Midagi huvitavat Wikipediast:
http://upload.wikimedia.org/wikipedia/co...e_sild.jpg
Vasta

(25-12-2009, 02:49 AM)Regardman Kirjutas:  Midagi huvitavat Wikipediast:
http://upload.wikimedia.org/wikipedia/co...e_sild.jpg

Nooremat generatsiooni huvitaks täpsem info kindlasti. Näiteks mind huvitab, et millega selle silla talad paika pandi - Pekkaniskasid ju polnud, ma ei tea täpselt, palju üks sihuke tala kaalub ja kas venelastel oli tehnikat selliste tõstmiseks. Pildilt paistvad kraanad tunduvad nagu liiga kipakad, aga üks sillatala kaalub ilmselt kõvasti üle 20 tonni (Emajõe kohale jääva sillaosa talad ehk ka üle 30 tonni tükk). Võibolla 25-tonnise tõstejõuga roomikutel liikuvad elukad ehk toimetasid seal, kui läks talade paigaldamiseks? Kuidas pandi paika jõe kohale jäävad talad?
Vasta

Need talad ei ole ühes tükis valatud. Pildilt on näha ka kui pingutada.
Vasta

Eelkõnelejal õigus ,need walati kohapeal waikselt edasi minnes.Minu mälu järgi ehitati kahest otsast korraga.Mul seni meeles Tallinna Teletorni ehitus.Seal tõusis ka see puust punker torni jalamililt aina kõrgemale ja kõrgemale.

Kell käib kõigile ja aeg teeb oma töö.
Vasta

Raha on ju see, mis tegusid teeb ning kas see Nõmme majake mitte päris pikalt müügis polnud?

Vajad enda autost pilte ? Saame kokkuleppele ! Küsi varajasemaid töid.
Vasta

Kopli tänawa lõpul üks sild üle raudtee.Mis ajal wõiks too ehitatud olla?Wõi ristus seal trammitee kunagi raudteeharugam,is wiis(b) kunagiste Tarbeklaasi jaPõhjala juurde.

Kell käib kõigile ja aeg teeb oma töö.
Vasta

Stalinlismi aegu paigaldati teede-ristmike lähedusse erinevaid monumente, mis pidid ilustama teeäärt. Tänaseks olla säilinud neid vaid 3tk (kits Viljandimaal, karud Võrumaal, kombainer Pärnumaal). Kes teab, kus neid veel oli ja mis nendest saanud on?
Vasta

Taebla ja Palivere vahel Võntkülas Taebla poolses otsas olevat olnud ka midagi (võibolla isegi IS ise). Enne teedeehitust oli alles puudest istutatud ring ja mingi allee hakatus. Kas läks teelaienduse alla, ei tea.

Инвалид информационной воины на фронте Пярну-Хииу. 
Tsiteerides John McCaini: "Venemaa on peamiselt bensiinijaam, mis teeskleb riiki"," rääkis Basse.
Vasta

Huvitaval kombel eelkõneleja poolt mainitud teeäärekaunistus tuli just väheke aega tagasi ühes seltskonnas jutuks. Ka mina kuulsin, et olla olnud IS büst seal. Ja miskeid kipsikolakaid pidi veel vedelma. Võiks ju pisikese kontrollreidi teha, äkki on kellegi tähtsa pealuu sealSmile

Nii, käidud, teeehitusele jalgu pole jäänd, elupuudest alleehakatis on ka alles ja teised puud, kuid ära ei suutnud mõistatada kohta, kus too kaunistus oleks pidanud asuma. Lähedal on üks kivikangur küll, seda sügavalt ei uurinud, kuid seal paistis nii põllukive kui kaasaegset ehitusprahti.

Ford Granada
Vasta

Koidula tollijaama ehitustööd:

[Pilt: P5150085.jpg]

[Pilt: P5150086.jpg]

[Pilt: P5150084.jpg]

[Pilt: P5150082.jpg]

[Pilt: P5150081.jpg]

[Pilt: P5150080.jpg]

[Pilt: P5150079.jpg]
Vasta

Mis ajastust see märk võiks pärineda ja kus omal ajal ka ehk paiknes?
Vasta

Kahjuks ei näe viimast pilti. See orkuti piltide linkimine on viimasel ajal nöökima hakanud, enam ei avane pildid.
Vasta

(30-05-2010, 23:18 PM)Regardman Kirjutas:  Mis ajastust see märk võiks pärineda ja kus omal ajal ka ehk paiknes?
[Pilt: IMG_4243.jpg]
Vasta

Tallinna poolt Märjamaale, vasak talu on ammu hävinud, selle taga surnuaed, paremal pole veel uusehitisi. 60-ndate algus. Tähelepanu väärib tollane sõidustiil - teel on kolm sõidujälge. Sõideti vasaku rattaga vastutulijate jäljes. Kas see moodus on pärit kitsaste teede pärast või talvel lumest parema läbivuse tõttu? Liiklus oli ju suhteliselt hõre, isegi hobused olid igapäevane liiklusvahend. Tegemist asfaltteega.


Manustatud failid Pisipilt (pisipildid)
   

Инвалид информационной воины на фронте Пярну-Хииу. 
Tsiteerides John McCaini: "Venemaa on peamiselt bensiinijaam, mis teeskleb riiki"," rääkis Basse.
Vasta

(09-05-2010, 20:56 PM)aavu Kirjutas:  Taebla ja Palivere vahel Võntkülas Taebla poolses otsas olevat olnud ka midagi (võibolla isegi IS ise). Enne teedeehitust oli alles puudest istutatud ring ja mingi allee hakatus. Kas läks teelaienduse alla, ei tea.

Äkki võimalik saada täpsemat informatsiooni ? Ise antud kohaga üsna lähedalt seotud Smile

M: Skoda Felicia 1995 osadena.
Vasta

(08-06-2010, 03:16 AM)mighty tonka Kirjutas:  
(09-05-2010, 20:56 PM)aavu Kirjutas:  Taebla ja Palivere vahel Võntkülas Taebla poolses otsas olevat olnud ka midagi (võibolla isegi IS ise). Enne teedeehitust oli alles puudest istutatud ring ja mingi allee hakatus. Kas läks teelaienduse alla, ei tea.

Äkki võimalik saada täpsemat informatsiooni ? Ise antud kohaga üsna lähedalt seotud Smile


Manustatud failid Pisipilt (pisipildid)
       

Инвалид информационной воины на фронте Пярну-Хииу. 
Tsiteerides John McCaini: "Venemaa on peamiselt bensiinijaam, mis teeskleb riiki"," rääkis Basse.
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 1 külali(st)ne