(Seda postitust muudeti viimati: 16-07-2010, 14:14 PM ja muutjaks oli mrali.)
Stalini büst oli seal tõesti olnud. Asukoht ka sama, mis varem viidatud (puuderingi sees). Võeti maha millalgi 1956 või 1957.
(08-06-2010, 10:35 AM)aavu Kirjutas:
(08-06-2010, 03:16 AM)mighty tonka Kirjutas:
(09-05-2010, 20:56 PM)aavu Kirjutas: Taebla ja Palivere vahel Võntkülas Taebla poolses otsas olevat olnud ka midagi (võibolla isegi IS ise). Enne teedeehitust oli alles puudest istutatud ring ja mingi allee hakatus. Kas läks teelaienduse alla, ei tea.
Äkki võimalik saada täpsemat informatsiooni ? Ise antud kohaga üsna lähedalt seotud
Kui vaadelda Basseinide kuju ja muulide kuju, siis ei jää erilist kahtluski, et see sadam seal suht väikeste muudatustega senini püsib. Bassein 1 on on D-terminali (Tallinki) bassein, Bassein 2-s on mingid väiksemad paadid ja Bassein 3 on Vikingi ja Eckerö pärusmaa. Huvitav on see, et igal pool mujal on rannajoon kõvasti muutunud, aga sadamas on kõik täpselt sama, isegi Kaupmehe sild on sama kujuga, mis 80 aastat tagasi.
(Seda postitust muudeti viimati: 26-07-2010, 00:22 AM ja muutjaks oli pen.skar.)
Huvitaks, kas Harglas üle Mustjõe raudsild on taastatud? Olin 1954 a peale tiikikukkumistTaheva sanatooriumis ravil. Siis lõppes poolest jõge Lätimaa tee(võibolla ka raudtee). Kevadel oli vool nii tugev, et toorest männipuust parvega me jõmpsikad sinna uurima ei saanud. Pealeõunase magamise ajal sai samas Tellingu mäe suurtükipatarei asukohast "püssakaid" ja muidu padruneid korjama hiilitud. Blindaazidesukerdamine jäi soiku peale suure uimase rästiku leidmist(Pallo-papi pani selle piiritusega pudelisse, vast on siiamaale alles ). Kõigi väikste poiste hirm oli medõde Jadwiga Gonewska, kelle süstlanõel oli jäme, kõver ja vist ka roostes. Lillepeenra jaoks toodi kivist tuulikuvare juurest musta mulda. Küll sellest peenrast leidsime peale vihma haljaid padruneid. Kambasõjad olid. Õnn, et püsside-granaatidega(kõike seda leidus metsas) ei peetud- liig igapäevased asjad sel ajal. Aga omatehtud vibu, oda olid kõva sõna. Ei ole hiljem nii suurt verist muhku näinud kui lastekodu poistekamba pealikul Vangoneni Vikil otsaette tuli. Sai puulangetushargist tehtud raudotsaga odaga pihta. Viisime seni talle metsa süüa, kuni inimese nägu jälle ja julges palatisse tagasi tulla. Kuidagi sai nii sätitud, et kasvatajad ei märganudki tema puudumist. Enne uut aastat tegi kasvataja Pai Helju mees öökappide kontrolli. Kõik meie sortide järgi purkidesse kogutud püssirohud kallati ämbri kokku, suurtükirohi "püssakas" eraldi. Pallivõrgu posti otsa oli toru löödud. Alt käis süütenöör sisse. Sinna kallati alul peent automaadi rohtu, siis ämbrist ja lõpuks suurtüki "makaronid". See pauk oli vägev ja põlevate "püssakate" lennukaared nii värvikad, et unustasime läbiotsimisest pahameelegi. Keegi tõi veel välja peotäie signaalraketi tablette ja järgmine päev tehti uus tulevärk. Siis kolmekopikaseid sai kraadiklaasi elavhõbedaga hõõrutud ja 20-kop. pähe poodi antud( väike moonisai ja limonaad). Vannitoas sai supitaldrikutes 6x6 pilte ilmutatud. Pöidlal siiamaale arm- pigistasin nääripuuehte puruks, kust mina teadsin et õhuke klaas... Siis lõunuinaku ajal luges mõni kasvataja raamatut ette. Sokutasime "Röövel Mikola Ðuhaj" selle koha, kus naine ronib redeliga lakka ja tuul lööb seeliku üle pea. Ja mis kõik siis paistis... Mõni sai kohe pidama, mõni taipas alles siis kui naeruturtsatusi kuulis. Üleüldse patte kogunes nii palju et kuu varem saadeti koju tagasi ja IV klassi jäin kordama.
Oskab keegi öelda, mis betoonseinad on Mustamäel magistrali keskuse vastas olevate 9kordsete majade (6tk kokku vist) vahel? 3 eri kõrgusega seina. Päris lagunenud need asjad seal ja ära ka soditud.
Vajad enda autost pilte ? Saame kokkuleppele ! Küsi varajasemaid töid.
(23-07-2010, 20:47 PM)fic Kirjutas: Oskab keegi öelda, mis betoonseinad on Mustamäel magistrali keskuse vastas olevate 9kordsete majade (6tk kokku vist) vahel? 3 eri kõrgusega seina. Päris lagunenud need asjad seal ja ära ka soditud.
Nende plankude vastu palli tagudes möödus minu noorus.
Aga algselt olid seal tenniseväljakud, ilmselt tennise tagumiseks ka need plangud sinna püstitati.
(Seda postitust muudeti viimati: 26-07-2010, 00:33 AM ja muutjaks oli pen.skar.)
Tänan, speedsta. Tuleb ära käia, vast tuleb tuttav ette. Hargla kabelis all näidati kindralist muumiat, ordenidki rinnas; pereliikmete kirstud kinnised. Nüüd vast enam ei lubata nende rahu segada.
(26-07-2010, 00:31 AM)pen.skar Kirjutas: Tänan, speedsta. Tuleb ära käia, vast tuleb tuttav ette. Hargla kabelis all näidati kindralist muumiat, ordenidki rinnas; pereliikmete kirstud kinnised. Nüüd vast enam ei lubata nende rahu segada.
Sai viimane nädal natuke ümber Eesti kolatud, käidud nii allpool Võrut kui ka Ida-Virus (k.a. Sirgala ja Viivikonna). Kas kellelgi on aimu, mis ehitis see Viivikonnasse sissesõidul võiks olla (tee äärde näha kaasaegsem karp, aga võsas stalinlik tiibhoone). Paar pilti juurde. Kas klubi/kool/(karjääri) kontor?
(Seda postitust muudeti viimati: 12-01-2011, 21:51 PM ja muutjaks oli aavu.)
Ei leidnud paremat paika. Kuidas Pärnumaal vanasti lumega võideldi On artikli pealkiri ja juttu suurtest lumeuputustest 30-ndatel. Sealt ka pilt. Täispikk jutt paberlehes. http://www.parnupostimees.ee/?id=370724
Инвалид информационной воины на фронте Пярну-Хииу. Tsiteerides John McCaini: "Venemaa on peamiselt bensiinijaam, mis teeskleb riiki"," rääkis Basse.
(Seda postitust muudeti viimati: 18-01-2011, 23:41 PM ja muutjaks oli Hangover.)
(28-01-2007, 21:53 PM)valdo Kirjutas:
PETSS Kirjutas:Pakub huvi ,millal ehitati praeguse Ehtajate tee tõus Nõmmele.69-70 meenub kui seda teed laiemaks ehitati,kollane kopp keset Nõmme mäge.Aga millal see ,tee sinna algselt rajati?
Kas mitte millalgil 1930ndatel ja tegu ei olnud esimese Eesti serpentiiniga? Tollal kandis ta igatahes Haabersti tee nime. Kes teab täpset aastaarvu, siis see oleks väga abiks minulegi...
1920ndaid ei usu, sest siis toimis veel seal asunud kitsarööpmeline raudtee. Samas, 1939 oli Nõmme tõus juba kindlalt olemas...
(Seda postitust muudeti viimati: 08-03-2011, 15:53 PM ja muutjaks oli valdo.)
(08-03-2011, 12:27 PM)Maanteemuuseum Kirjutas: Palupera buss aga mis kohas? Äkki Valdo teab nt mõisa? ... ja äkki keegi ütleb ka bussi mudelinime!
Pühajärve mõisahoone ees. 1880ndatel aastatel ehitatud hoone toimis mõisate riigistamise järel 1930ndatel aastatel puhkekoduna (nagu taastatuna sõja järelgi). Hoone põles varemeiks hävis Teise Ilmasõja ajal ja taastati 1950ndatel aastatel vanade müüride tunduvalt muudetud neoklassitsistlikul kujul.
Kus ja kelle poolt on tehtud šassiile peale kere (Volvo ise, Rootsi väiketehased, keegi Eestist), seda on väga raske öelda. Tollal oli masslevinud tava teha veoautošassiidele bussikeresid kohapeal väikestes värkstubades. Eestis oli üks selline (tegelikult üks paljudest) nt Viljandi jäänukmõisa baasil asutet Ungern-Sternbergi keretehas. Võibolla Rain (ksf! manic) suudab kere vassongi järgi midagi täpsemalt oletada/arvata.
(08-03-2011, 12:27 PM)Maanteemuuseum Kirjutas: Aga teise pildi kohanimest on äkki aimu?
Kahjuks ei ole fotol peal iseloomulikke detaile ega objekte. Ainus lootus on, et tihedama skaneeringu pealt loeks ehk välja bussipeatuse sildil olevad kirjad.
Valdo
Eesti Jalgrattamuuseumi looja ja eestvedaja
Tutvustame jalgratta ajalugu Eesti vaates, väljas on üle 170 muuseumiväärtusega ratta
Asume Kesk-Eestis Väätsal Pikk 9.
(08-03-2011, 12:27 PM)Maanteemuuseum Kirjutas: Aga teise pildi kohanimest on äkki aimu?
Kahjuks ei ole fotol peal iseloomulikke detaile ega objekte. Ainus lootus on, et tihedama skaneeringu pealt loeks ehk välja bussipeatuse sildil olevad kirjad.
originaali sai skaneeritud tif formaadis ja õige suurelt, aga fotolt ei loe rohkemat välja kui peatus
![[Pilt: S_1692.JPG]](http://www.hansaco.ee/raudtee/pildid_suur/S_1692.JPG)
