Teedest, ehitistest ja sildadest
#1

Teema sellest, mida enam ei ole või mis veel alles on.
Vasta
#2

Regardman Kirjutas:No Magistrali kaubanduskeskuse asemel oli haljasala mäega, kus sai kelgutamas käidud Wink
Jep Big Grin
Vasta
#3

Ohh..kurat nii ja naa....
Näiteks Sakala Keskuse asemel oli ilus ja hooldatud park
Linnahalli asemel oli ehitusmaterjalide prügila
Linnahalli kõrval oli betoontoodete tehas
Rotermanni kvartalis oli Prompribor tehas
De La Garde kaubamaja asemel oli bassein
Maakri tänava piirkonnas oli vist Flora vabrik
Siis veel palju sõjaväeosasid
Maleva tänava ääres Koplis 100m elumajadest oli savikarjäär, praegu seda auku täidetakse ehitusprahiga
Sellel kohal kus praegu Merko Tatari ning Allika tänava nurgal ehitab 140 korteriga monstrumi asus hubane kahekorruseline palkmaja mille ühes korteris elasid minu vanavanemad.


Kusjuures vaatamata kõigele sellele oli linnas palju turvalisem ja hubasem tunne kui praegu (ei ole üldse N-liidu fänn kusjuures)
Vähemalt kesklinnas oli tunda oluliselt rohkem linnaehitusliku ühtset joont, praegu kogu see areng käib päris kaootiliselt. Ka utosid oli oluliselt vähem, haljasalasid rohkem jne

Muidugi, Lasnamäe oli algusest peale peldik, praegu isegi on veidi parem ja ilusam. Mustamäe oli kogu aeg selline hubane ja roheline kant.

Dodge WC52 1943;   Buick Century Riviera 2D 1955; Volga M21i 1960;   Cadillac Fleetwood Brougham 1967; Jensen Interceptor MK1 1967,  Rover P5B Saloon 1973;   Mercedes 280S W116 1977, Volga GAZ-24 V6 Konela 1976

Autod ja blogi.
Vasta
#4

denis23 Kirjutas:Maakri tänava piirkonnas oli vist Flora vabrik

Ei olnud Flora. Oli jalatsivabrik Kommunaar, enne Teist Ilmasõda kandis Unioni nime (mul muide selle tehase kingad 1933. aastast Smile ). Kasvas välja muide Härjapea jõele arvatavasti juba 13. sajandil ehitatud Jaani seegi (Püha Johannese hostpitali) vesiveskist.

Flora asus Tulika t ja raudtee vahel - muide jäänukina sinna 19. sajandi teisel poolel peale raudtee rajamist 1869-70 rajatud Mayeri keemiatehasest (suurele osale keemiatehase alale rajati elamud ja teised tööstusettevõtted peale 1925.a. pankrotti).


Valdo

Eesti Jalgrattamuuseumi  looja ja eestvedaja
Tutvustame jalgratta ajalugu Eesti vaates, väljas on üle 170 muuseumiväärtusega ratta
Asume Kesk-Eestis Väätsal Pikk 9.
Vasta
#5

Üks väga omapärane paik oli Toomkuninga tänava algus praeguse Rahvusraamatukogu paigas keskaegse Tõnismäe (Antonisberg) eeslinna kohal, säilitades muuhulgas 15.-16. sajandi tänavavõrgu. Palju sai see kant 44. aasta märtsipommitamises viga, aga enne praeguse Rahvusraamatrukogu ehitamise algust 1980tel oli üle mäeveeru kulgev Toomkuninga tänav (ka kindlasti 15. sajandisse ulatuv tänavasiht) siiski Tõnismäele suunduvana alles, ääristatuna 19. sajandi suursugustest elamutest. Ja säilinud ka suur osa ennesõjaaegsest miljööst.

Praegu on Toomkuninga tänava keskosa kauni trepilise kõnniteega küll alles, kuid see suundub vaid Rahvusraamatukogu tagahoovi. Tänav pikendati küll treppidega üle RRi maja, kuid see rikkus siiski algse miljöö.

Muide, kui Põhjasõjas 1710 põletati Tallinna eeslinnad maha, jäi Tõnismäe eeslinn alles. Seega võisid vanad majad seal säilitada väga vanu osi...

Valdo

Eesti Jalgrattamuuseumi  looja ja eestvedaja
Tutvustame jalgratta ajalugu Eesti vaates, väljas on üle 170 muuseumiväärtusega ratta
Asume Kesk-Eestis Väätsal Pikk 9.
Vasta
#6

Üks omapärane ja kaasajaks kadunud ansambel Tallinnas oli Tallinn-Sadama vaksal praegusest Pedagoogikaülikoolist veidi kirdes. Kes on käinud Tallinn-Väikese jaamas ja sealset jaamahoonet näinud - sellele teadmiseks, et Tallinn-Sadama jaamahoone oli Tallinn-Väikese koopia. Kitsarööpmeline raudtee kulges sealt viaduktiga üle laia raudtee, edasi kalmistute vahelt praegu maalinnide bussijaama juurde, edasi Odra tänava kõrvalt üle Tartu maantee ja linnamajade vahel kurseerides jõudis ta Narva maanteele Kadrioru juures Vesivärava tänava kohal. Seal ristus ta just enne Tallinn-Sadama jaama Narva maantee ja trammiteega. Edasi kulges raudtee sadamasse.

Raudtee lammutati 1973. aasta paigus. Suur osa Tallinn-Sadama jaama kompleksist (sh peahoone) lammutati, kui laiendati Pedagoogikaülikooli ja ehitati selle lähedale Tuukri ja Nafta tänavale uusi hooneid. Nimetatud ristmiku ümbrus muutus lõplikult enne 1980. aasta olümpiat, kui selle kirdenurgalt lammutati Narva maantee laiendamise käigus mitmeid teisi kauneid vanu hooneid. Kaasajal ei reeda miski sealkandis ei Sadamavaksali asukohta ega raudtee olemasolu.

Valdo

Eesti Jalgrattamuuseumi  looja ja eestvedaja
Tutvustame jalgratta ajalugu Eesti vaates, väljas on üle 170 muuseumiväärtusega ratta
Asume Kesk-Eestis Väätsal Pikk 9.
Vasta
#7

Vabaduse väljakul Kawe Plaza asemel oli vist väike puumaja.
Narva mnt. metodisti kiriku (see suur valge) asemel oli kunagi pisike kivimaja.

Kunagi oli praeguse Maneeži tn. ja Gonsiori tn. nurgal suur õigeusu kirik.
Vasta
#8

Regardman Kirjutas:Vabaduse väljakul Kawe Plaza asemel oli vist väike puumaja.

See maja lammutati sellelt pikalt ja kitsalt krundilt ammu enne Kawe Plaza ehitamist. Minu mälestustes on sealne krunt ikka tühi koos kauni vaatega Tatari tänava puumajadele.

Regardman Kirjutas:Kunagi oli praeguse Maneeži tn. ja Gonsiori tn. nurgal suur õigeusu kirik.

Jah, sinna püstitati 19. -20. sajandi vahetusel Virumaal asuva Kuremäe ehk Pühtitsa Õigeusu Nunnakloostri Tallinna harukirik. Kuna ümbritseva keeruka tänavavõrguga hoonestus (Jõe tn, Väike-, Kesk- ja Suur-Kompassi tänavad, Härjapea jõe maalilised kaldad jms) hävis suures osas 44. aasta märtsipommitamises, siis 1950tel aastatel piirkonna taasplaneerimisel sealne kitsaste tänavatega tänavavõrk õgvendati. Ja nimetatud kirik jäi õgvendatavatele tänavatele lihtsalt ette.

Valdo

Eesti Jalgrattamuuseumi  looja ja eestvedaja
Tutvustame jalgratta ajalugu Eesti vaates, väljas on üle 170 muuseumiväärtusega ratta
Asume Kesk-Eestis Väätsal Pikk 9.
Vasta
#9

KAWE Plaza asemel oli mitu maja ja sääl kus lilleputka on oli bensujaam.Need aga likvideeriti 70 keskel.Praeguse STOKKMANI kohal oli pabrriwabrik kus vihikuid tehti(trammipeatus senini vist PABERI).Vastas pool tänawat tolle kivimaja kõrwal hulk puumaju.Lähen nüüd veidi mälu teritama.
Vasta
#10

IF Kindlustuse maja asemel Pronksi tn.-l polnud midagi vist.
Praeguse Ühispanaga maja asemel Tartu maanteel oli kolmekordne kivimaja.
Praegune suurehitus kaubamaja kõrval oli ju kunagi Ametiühingute maja Smile
Tartu maantee pikenduse alla läks ka palju maju Sad
Kunagise Tallinna panga (nüüd Ühispank) maja asemel vabaduse Väljakul oli kunagi surnuaed.
Praeguse Okupatsioonimuuseumi ja 8 kordse elamu asemel Kaarli Puiesteel oli ohvitseride elamu, mis Eesti ajal seisis tühjana.
Paldiski maantee järve (hotell \"Tallinn\" kõrval) asemel olid vanasti kenad puumajakesed.
Praeguse Harjumaa Liinide (endine trollipark) asemel oli haljasala, mis oli alati märg.
Kadaka turg oli vanasti Kasvuhoonete all Big Grin
Järve keskuse asemel oli saun.
Vasta
#11

Gonsiori tänawal asunud kloostri kive kasutati Kannikese poe ehitusel nii ,et noid kiwe on praegugi näha.Mustamäe Prisma kohal asusid Talinna Aiandussohvoosi kasvuhooned .Põllu asusid ka Haabersti keskuse praegusel asukohal.Merimetsa Selveri asemel olid SSSRi ohvitseride majad.Narva mnt ja Laikmaa nurgal asus 2 puumaja ja üks kivimaja.Need puumajad lammutati 60 lõpul.Too kivimala aga vahetult enne OM.Kõigs nendes majades olid punane rist.Tolle kivimaja tagumine oas oli veel aastaid kasutusel taksode dispetser punktina.
Vasta
#12

Hakkame aga ülalt Lasnamäelt tulema.Sikupilli keskuse kohal oli paberivabriku söödapärmi tsehh,veel 89 aastal vedasin sealt koorma nimetatud ollust Tartumaale.Ümbritses seda üsnagi kena paekiviaed,sinna suundus ka raudteeharu mis tuli üle tee paberivabrikust.kunagi,veel 60-ndatel suundus sinna ka kitsarööpmeline haru,mis vististi sai alguse kusagilt Veski-Posti kandist.Lähme aga mäest alla.Bussijaama kohal oli jah raudtee ülesõit,olen lapsena paar korda trammiga tõkkepuu taga istunud.Seal kus praegult on Stockmani kaubamaja,seal oli aga hoopis paberivabrik.Säilinud on sellest ainult jupike telliskorstent ja mõned malmist lage toetanud sambad mida nüüd kasutatakse laternate tarvis.Vastas,üle Liivalaia tänava,suurte majade taga aga asus Lennuki tänava saun,osaliselt säilinud hoones tegutseb Õlletorn.Kalevi Spordihalli juures,enne keskhaigla morgi juurde viivat sissesõiduteed aga asus veel 97 aastal üsna tänava ääres üks kahekordne hall maja.Minu teada viimane säilinud,tõsi ümberehitatud kujul,vesiveski kunagisel Härjapea jõel.Lähme edasi Viru juurde.Selle asemel oli suur väljak,mäletan,et veel piimahammaste omanikuna käisin seal mingil avariiautode näitusel.Kuulu järgi olla seal olnud ka linna avalik kemmerg,aga seda ise ei mäleta.Minu mäletamist mööda oli Tallinn -Sadama jaamahoone veel 80 aastal kindlasti alles,millal täpselt lammutati ei suuda praegu meenutada,aga ühtteist on säilinud praegugi.Vististi mingi endine kaubaait.Ja sadama praeguse B reisihoone juures, oli Sadama bassein,Väga hea sügav bassein muuseas.
Kui midagi veel meenub,siis kirjutan veel
Tervitades,Flanagan
Vasta
#13

Tallinn-Väikse depoo tsehh valmis 1993, niiet uusaja ehitis.
Paar aastat tagasi oli TTÜ kõrval alles ju veel TTÜ klubihoone, mis lammutati üsna äsja Sad
Loomaaia vastas MAZDA salongiasemel oli paar aastat tagasi alles kunagise Haabersti mõisa (abi)hooned.
Kunagine ekskavaatoritehas \"Talleks\" on nüüd EKS kaubamaja.
LIHAKOMBINAATBig Grin
Vasta
#14

Praeguse LILLEKÜLA kaupluse ja nende 5 kordsete paneelmajade asemel oli autobaas.Milline ,ei mäleta.Kalewi sisujula taga kus bastion asub oli minu lapsepõlwes Heakorra trusti autobaas(spets baasi eelkäija)Narwa mnt kus ETK majad oli enne OM hulganisti madalaid kivi ja puumaju.Seal asus ka kino FORUM.Postmaja asemel 2 bensujaama.Uue telemaja asemel madalad puumajad ja paekivist 2 kordne saun.Dünamo ujula praeguse VW passazi asemel.
Vasta
#15

Vast ehk veidi ka Nõmme poole.Järve Selver.Huvitav millest küll selline nimi,pole küll kuulnud,et Järve kunagi Nõmme alla oleks kuulunud aga see koht kus see Selver asub on igatahes Nõmmel(kas Liival või Rahumäel,see on ise teema)Seal oli \"Silikaadi üks tsehhe ja üle tänava,seal kus praegult on Statoli bensukas seal oli sihuke vahva veidi nurgalahendusega puumaja mille alumisel korrusel oli pood.Selveri kõrval oli veel Silikaadi saun,aga see juba kommunaalmajanuse foorumi teema.Sealt Selveri juurest,Pärnu mnt ja Männiku tee ristmikult alates oli Pärnu mnt kuni vististi 80-da aastani munakivitee,asfalt algas alles pärast Nõmme ülesõitu.Nõmme keskuses,nn. Nõmme Maja eest läks läbi kitsarööpmeline raudtee.Ülesõidult võeti rööpad küll 71 suvel aga mujal kuskil 73.aastal. Minu mäletamise ajaks puudusid seal juba tõkkepuud.Rong pidas kinni,juhi abi läks välja,avas raudtee sulgenud metallvärava ja pööras selle ette sõiduteele.Selle nn.Nõmme Maja asemel aga vististi kaks puumaja,nende ees plank millele kleebiti müürilehti.
Ja nüüd veidi teise kanti kah.Seal kus praegult on AS Eesti Posti peamaja,Pallasti tänaval,seal oli kunagi 17.autobaas,hilisema nimega Tallinna Autovedude 3.Filiaal.Seal aga oli vististi kõige suurem \"Kolhidade\" kontsentratsioon ühel pindalaühikul
Tervitades,Flanagan
Vasta
#16

Marja ja Mustamäe tee nurgal oli 7 filiaal ehk (bundesweeri baas) avtokolonna 3051.Sääl oli ka veduk 51 53 130 ja ka Kolhiidasd.Praegu on osa maju alles ja ka juurde ehitatud.
Vasta
#17

Hakkan siis otsast pihta: 1991 aastal kolisin Pelgulinnast Maakri tänavale majja nr 30 ja elasin seal kuni 1999 aastani. Sel ajal oli alles veel paberivabrik mis asus praeguse Stocmanni kaubamaja asemel. Kahjuks ei meenu mis aastal seda lammutama hakati aga seal sai tihti jõlgutud ja nii mõnda nähtud.
Nimelt üks kord vaatasime sõpradega kuidas \"pommiga\" ekskavaator maja purustas, ja järgmisel hetkel kui ekskavaator hakkas hoogu võtma lendas \"pomm\" valele poole ja kohe kõrval asuva maja katusele(ime et läbi ei läinud). Seal territooriumil tehti ka väljakaevamisi kuna sealt oli läinud kunagi jõgi, mis praegu voolab Maakri tn asuva \"Linda\" hoone all( torudes vist). Igatahes see \"Linda\" maja on ka ehitatud vist tamme vaiadele(pole kindel selles asjas). Välja kaevamiste käigus leiti vana jõe tamm mis oli tehtud tamme palkidest ja mõned palgid olid ka säilinud.
Liigume edasi Tornimäe tänavale( Maakri tn poolt). Paremat kätt on pesumaja ja siis kohe peale seda oli veel üks maja kus hoovis seisis M 400/401, seal käisime sõbraga mängimas. Neid maju ka enam ei ole ja praegu ehitatakse sinna midagi. Sealt hoovist edasi minnes tuli auto parkla kus seisis punane M408 nelja tulega varjant(6 aastat tagasi).
Mööda Tornimäe tänavat praeguse Tartu mnt läbimurde poole liikudes tuli ristmik mis oli samas kohas kus on praegu tee äär , tähendab tee läks siis tolle kohe punastest tellistest maja äärest. Seal oli üks põlenud puumaja ja üks madal puumaja. Need siis Tornimäelt tulles vasakut kätt.
Paremat kätt oli miski asutus kus alati seisid autod hoovis ja seal katusel oli valge Vana Volga( saatus teadmata) ja kunagi ammu vedeles samal territooriumil veel üks peaagu komplektne Gaz22 kere( mis oli isale lubatud aga siiski kaudus sealt aga see selleks).
Siis oli Peaaegu Tornimäe tn lõpus üks restaureeritud punast värvi puumaja(lammutati \"läbimurde\" jaoks) ja Ühispanga kõrghoone asemel oli veel üks põlenud maja ja miski pood ja veel parkims plats mis ka enne läbikaevati kui Ühispanga hoonet ehitama hakati. Läbimurdele jäi ette veel 2 puumaja, üks neist oli ikka väga pikk maja( hoovis oli kunagi ammu Zuk) ja teine oli väiksem ja rohelist värvi. Kindlasti jäi midagi märkimata ja tekst võib olla väga segane, ja ma lisasin siia ka tehnika mis seal vedeles, loodan et teema looja ei pane pahaks.

Vasta
#18

Gonsiori tn tuletõrje depoo vastas üle tee maja mille allkorrusel oli vene aig teleka pood ja nurga pääl pizzabaar.Ma ei tea ,mis nondes ruumides praegu asub.See minu mäletamist mööda kõige pikemat aega kestnud ehitamine Tallinnas.Sealsed puumajad lammutati 69-70.Siis hakati uuele majale vaiu lööma.Too kõrge eestiaegne kõrwalmaja,mis praegugi alles nakkas aga vajuma ja murduma.Põhjus sama ,mis Pärnu mnt viaduktile ette jäänud 2 majale.Majast lõöödi kõik välja ja nii see ehitus sääl seisiski vist 81 aastani.Toda planku ja laudteed vahetati nende aastate jooksul sääl mitu korda.Ps.Sääl oli ka eraldi foor mis muidu vilkus aga tööle hakkas kui pritsimehed depoost välja sõitsid.
Vasta
#19

Regardman Kirjutas:IF Kindlustuse maja asemel Pronksi tn.-l polnud midagi vist.

Parkimisplats oli. Olen isegi seal peatunud, mäletan, et veel 1994. aastal, kui käisin Raadio 2-s intervjuud andmas Smile

Regardman Kirjutas:Praeguse Ühispanaga maja asemel Tartu maanteel oli kolmekordne kivimaja.

Ei olnud. Seal all oli mitu maja ning Tartu mnt äärne oli küll kolmekorruseline, kuid kivist oli vaid alumine korrus ja kolmas oli hoopistükkis katusekorrus. Üldse oli Paberi tänava ja Viru väljaku vaheline Tartu maantee äär ääristatud huvitava arhitektuuri ja planeeringuga enamikus puithoonetest, mis olid jäänukid keskaega tagasi ulatuvast Kivisilla linnaosast. Mäletan kahte tapeedipoodi - üks oli Pääsukese tn ja Tartu maantee nurgal ja kivihoone (arvat. 19. sajandi teine pool), teine aga teispool teed hilisema Turisti kaupluse kohal ning oli selline krundi sügavusse ulatuv pikk kitsas arhailine ümarpalkidest maja. Tagantjärele mõeldes (ja teades nii arhietktuuristiile kui ka linnaosa ajalugu, mida tollal ei teadnud ju) võis see pärineda isegi 18. sajandist.

Ahjaa... 80te algul kerkinud Turisti poest sai hiljem Sotsiaalpanga peahoone ja nüüd asub seal ööklubi Parlament. Hoone ehitasid tollal muide nagu Viru hotelligi soomlased, ka tellised toodi sealt.

Praegune suurehitus kaubamaja kõrval oli ju kunagi Ametiühingute maja Smile

Regardman Kirjutas:... ja enne Ametiühingute maja asusid seal väikesed arhailised puithooned. Nende lammutamise ajal 1970tel tulid sealt muide välja Laanbergi tehases ehitatud kolmarattalise kaubaveojalgratta säilmed, millest paar detaili on minunigi jõudnud.

Regardman Kirjutas:Tartu maantee pikenduse alla läks ka palju maju Sad

... peamiselt 19.-20. sajandi vahetuse üürimaju, osad neist küll kaunite nikerdustega. Samas jäi pikendusele ette Jaani seegi uus, 1904 ehitatud peahoone, mis sisaldas alakorrusel ka 18.-19. sajandi ehitiste osi veidi. Sellest hoonest jäi alles vaid Tartu maantee äärne fassaad kahe korruse ulatuses.

Regardman Kirjutas:Kunagise Tallinna panga (nüüd Ühispank) maja asemel vabaduse Väljakul oli kunagi surnuaed.

Hiljem, 19. sajandi lõpul ja kuni 1930te keskpaigani asus seal kaunis torniga kahekorruseline puitmaja, mis lammutati 1930tel, Eesti Vabariigi kodade (loe: ministeeriumide) maja sinna kavandades. Plaanid nurjas Teile Ilmasõda ja krunt jäi kuni 1990teni tühjaks.

Surnuaed ehk Püha Barbara kalmistu koos kabeliga asetses seal keskajal ja osalt ka ehk rootsi aja algul. 17. sajandiks oli viimane aga juba suures osas kadunud, st käibelt maas.

Regardman Kirjutas:Paldiski maantee järve (hotell \"Tallinn\" kõrval) asemel olid vanasti kenad puumajakesed.


Kaarakendega ja kaunite proportsioonidega apteegihoonest on tõeliselt kahju. Sai see maja ju 1980te keskpaigas veel kaunilt renoveeritud Sheratoni hotelli oodates. Hiljem vedeles pikka aega samas paigas \"augus\" Skoda 9TR keresoojakuna.



Valdo

Eesti Jalgrattamuuseumi  looja ja eestvedaja
Tutvustame jalgratta ajalugu Eesti vaates, väljas on üle 170 muuseumiväärtusega ratta
Asume Kesk-Eestis Väätsal Pikk 9.
Vasta
#20

flanagan Kirjutas:Seal kus praegult on Stockmani kaubamaja,seal oli aga hoopis paberivabrik.Säilinud on sellest ainult jupike telliskorstent ja mõned malmist lage toetanud sambad mida nüüd kasutatakse laternate tarvis.

Üks kivihoone on ka ikka õnneks alles koos kauni kivist väravaehitisega. Ülejäänud kompleksist on küll tõeliselt kahju, oli seal ju veel 1980te aastate lõpul säilinud 19. sajandi keskpaiga autentseid puidust tööstushoonete talalagesidki, rääkimata sisseseadest. (Vabrik ehitati varasema väikese veski asemele 1850tel).

flanagan Kirjutas:Kalevi Spordihalli juures,enne keskhaigla morgi juurde viivat sissesõiduteed aga asus veel 97 aastal üsna tänava ääres üks kahekordne hall maja.Minu teada viimane säilinud,tõsi ümberehitatud kujul,vesiveski kunagisel Härjapea jõel.

Mainitud lammutatud hoone oli ehitatud 1880tel aastatel ja ei ole veskiveski küll kunagi olnud. Jõgi voolas siiski veidi kagu poolt ja Kalevi spordihalli park oli veskitiigiks. Veskihoonest (väidetakse, et müürid osalt keskajast, muidu 18.-19. sajand) on ümber ehitatud praeguseni säilinud viiluga Juhkentali tänava poole asuv ühekorruseline kivihoone, mille fassaadiosas on muuhulgas arvutite (kontoritehnika) lammutuskoda. Ka reljeef (selle madalam koht) reedab jõe asukoha Juhkentali tänava (Joachimstrasse) suhtes.

Muide, kui sellest kohast rääkida, siis 1970tel aastatel oli alles ka kunagine jõeäärne puithoonestus - hulk arhailisi puitmaju, osalt väga armetus seisundis. Teispool (st ida pool) kunagist jõesängi kulges Imanta tänav, mis enne praegust Keskturgu ehk Keldrimäe kandis suundus teravi nurgi Juhkentalisse. Praegu on Imanta tänava põhja pool Paberi tänavat asunud lõik nimetatud ümber Lauteri tänavaks ja see ei ulatu enam oma pikkuses üle Paberi. Kaasani kiriku kandis olid kunagisel jõeäärsel alal kahekorruselised puumajad alles veel 1985 - praegu on seal lohu järgi aimatava jõesängi asukohaga park.

flanagan Kirjutas:Lähme edasi Viru juurde.Selle asemel oli suur väljak...

Ajalooline Viru väljak (enne Esimest ilmasõda Vene turg) asuski osalt Pritsimaja ja Viru vahel, osalt Viru kohal. Ajaloolise väljaku kahe külje hoonestus on säilinud Pritsimaja ja Rotermanni kaubamaja (praegune TPÜ õppehoone) näol, kahe ülejäänud külje hoonestus hävis 1944. aasta märtsipommitamises. Kuni 1990te aastate lõpuni alles olnud Viru väljak rajati 1950te aastate alguse generaalplaani kohaselt (tollal nimetati nii üldplaneeringut) ning sellest pidi saama Tallinna peaväljak. 1950-60tel aastatel nimetatigi seda üksvahe Keskväljakuks. Väljaku idaküljele (1975 ehitatud Teenindusmaja kohale, aastake-paar tagasi ümber ehitatud Tallinki hotelliks) pidi tulema uus linnavalitsuse hoone, kuid see jäeti ehitamata.

Väljak ise sai Viru ja Teenindusmaja vahel lõplikus suuruses valmis alles 1980. aasta olümpiaks, kui lammutati seda Narva maanteest eraldanud kolme- või neljakorruseline kivimaja, mis algselt oli ehitatud koolihooneks, kuid lõpus asus seal Punane Rist. Tollal sai teispool Narva maanteed ajaloolise (1930tesse aastatesse tagasi ulatuva) bensiinijaama kohal valmis ka Postimaja, millega 1960. aastal valminud Kaubamajast avanes otsevaade Postimajale. Ja püsis see väljak napi 20 aastat, andes ruumi Viru keskusele Sad

Valdo

Eesti Jalgrattamuuseumi  looja ja eestvedaja
Tutvustame jalgratta ajalugu Eesti vaates, väljas on üle 170 muuseumiväärtusega ratta
Asume Kesk-Eestis Väätsal Pikk 9.
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 1 külali(st)ne