Millised autod on siis Eestis haruldused?
#21

ennww Kirjutas:Peaks ilmselt eristama lokaalses mõttes haruldust, Eesti mastaabis haruldust, maailmamastaabis haruldust ja lõpuks ka personaalset väärtust omavat sõiduriista.

Selles peitubki ilmselt harulduse mõiste!

Näiteks on minu mootorratas olnud algusest peale meie peres ja mina olen sellega sõitma ja tehnikat tundma õppinud, turuhind aga umbes 10.000.- Või näiteks minu kunagisele geograafia õppejõule kuulunud jalgratas Triumph, säilinud 37. aastast originaalsena, omab minu jaoks ajalugu aga Valdole oleks üks sajast.
Nagu juba eel pool toodud, lisavad asjadele võlu nende kasutajad ja harulduse määra piirid on seega seotud selle kasutaja kuulsusega. Mul ei ole teile näidata Elvise Caddyt aga kui keegi peaks seda väärtuseks pidama, siis mina sõidan iga päev ringi Heimar Lengi vana Volvoga. Ma usun, et seal on ka Anu Saagim istunud. St mis on ühe jaoks väärtuslik, ei pruugi seda olla teise jaoks.

Tõnu Piibur
5116265
Vasta
#22

Hea teema, kuid koguaeg aetakse kas kokku või sassi VÄÄRTUS ja HARULDUS!
Need on kaks täiesti iseseisvat omadust mis vaid täiendavad teineteist!

Näiteks keegi kirjutas:\"lihtne M400-401 ei ole ju tegelikult haruldus maailma mõistes\"
Tegelikult lausa vastupidi, see on üliharuldane maailma mõistes kuid täiesti väärtusetu\"

Just a man!
Vasta
#23

Ja Valga autobaasi must volga on ikka alles.
Vasta
#24

Eestis on haruldased paljud autod, mis mitmelgi muul maal üsna tavalised. Kuna nõukogude ajal väljastpoolt suurt liitu autosid siiamaale vähe jõudis, on küllalt sääraseid mudeleid, mida pole siinmail kunagi ühtegi olnud. Kui keegi nüüd välismaalt ühe sellise toob, on see siis ju Eestis haruldus, ikkagi üksainuke eksemplar. Kui see eksemplar siis tagasi välismaale rändab, kas siis kurvastame?
Olen lugenud, et Soome vanaautohuviliste seas on kahesugune suhtumine. Ühed eelistavad autosid, mis juba uuena Soomemaale jõudnud ja millel lisaks restaureerimisele ka ajalugu uurida saab. Teised peavad huvitavamaks tuua välismaalt (eriti USA-st) mõni põnev ja hästi säilinud sõiduk. Eestis polnud nõukogude ajal valikut: välismaale ei pääsenud ja tegeldi siin leiduvate sõidukitega. Nüüd on piirid lahti ja autohuviliste rahakotidki paisunud, välismaalt saab tuua lisaks pruugitud Sierradele ka vanemat ja huvitavamat. Kas nüüd peaksime eristama Eestis säilinud autosid nendest, mis hiljem sisse toodud?

Kaþdy automobil se stane jednou veteranem, nebude-li dřive seðrotovan.
Vasta
#25

dad Kirjutas:
ennww Kirjutas:Päris maailmamainega haruldusi Eestis ilmselt ei olegi.

Nuh ... ega see asi nii hull ka nüüd pole ... on ikka küll haruldusi ja mitte vähe, iseasi paljud nendest teavad. Mingi paarkümmend isendit loetleks kohe hoobilt.

Dad.


Dad, ega see tükki sul küljest ei võtaks, kui sa meidki hariksid natukene selles vallas?
Vasta
#26

Nagu ma aru olen saanud on eestis kahte sorti mobiliste;
ühed kes jagavad oma rõõme ja teised kes kiivalt salatsevad.

Just a man!
Vasta
#27

kalevpoeg Kirjutas:Nagu ma aru olen saanud on eestis kahte sorti mobiliste;
ühed kes jagavad oma rõõme ja teised kes kiivalt salatsevad.
Ju neid salatsejaid teisteski maades, ainult me ei tea neist midagi.

Kaþdy automobil se stane jednou veteranem, nebude-li dřive seðrotovan.
Vasta
#28

Soobel Kirjutas:Kauba tänava autoremondihoovis seisab vôi seisis must volga24, uksel kirjad \"Valga autobaas.\" Ega see vähjatiidu oma olnud?
Selline nägi see Valga-Volga tänase seisuga välja:
Vasta
#29


Kui juba jutuks, siis veel paar sõna Ranneti autodest.

Esimeseks autoks oli tal minu teada Pobeda, kuid seda ilmselt veel enne minu sündimist.

Väga pikka aega (60. algusest peaaegu 70. keskpaigani) sõitis ta gaz-21-ga (laia iluvõre ja põdraga). Auto oli roheline, tumerohelise katusega. Et minu vanemad olid Rannetitega perekonnatuttavad, olen ka ise selles autos istunud. Kui mu mälu mind ei peta, siis kunagi sai ehk ka mõni pilt tehtud, pean negatiividelt otsima.

Ca 70. keskpaiku ostis Rannet musta gaz 24 ning laskis sellel katuse valgeks värvida. Ning minu teada olid juba sellel topelt esituled.

Pettsi kirjeldatud sinist valge katusega Volgat olen ka näinud, kuid selle spetsiaalselt ehitamisest pole küll midagi kuulnud. Pigem võis olla tegemist sellega, et too must Volga lihtsalt üle värviti. Kindel aga pole.
Vasta
#30

Mis Smuuli Volgast sai ?
Vasta
#31


Pole küll päris kindel, kuid minu meelest kirjutas kusagil Raimo Kägu, et ta olla Smuuli Volga Muhumaalt ära toonud ja oma kollektsiooni lisanud. Oleks seda justkui paar aastat tagasi lugenud, kuid kust, ei mäleta. Äkki keegi teab täpsemalt?
Vasta
#32

Minu autoõpetajal oli Eestis ainuke säilinud STROWER.Tollest on slaide ka.See oli mul ka pulmaautoks.Paraku on see õpetaja siit ilmast lahkunud ja nagu väidab antiikautode galerii on see auto Soome müüdud.Pilt ka sääl olemas.Tollel autol oli originaalist järel ainult kere ,sillad ja kone pärinesid GAZ 21.
Vasta
#33

eno Kirjutas:Pole küll päris kindel, kuid minu meelest kirjutas kusagil Raimo Kägu, et ta olla Smuuli Volga Muhumaalt ära toonud ja oma kollektsiooni lisanud.
Hakkab endal ka midagi koitma, mingi pilt vist isegi oli.
Vasta
#34

Kui ma 69 vanematega Muhus käisin siis sai tolle autoga sõidetud,oli vist valget värvi.Aga see Kägu jutt on küll õige.
Vasta
#35

eno Kirjutas:Pole küll päris kindel, kuid minu meelest kirjutas kusagil Raimo Kägu, et ta olla Smuuli Volga Muhumaalt ära toonud ja oma kollektsiooni lisanud. Oleks seda justkui paar aastat tagasi lugenud, kuid kust, ei mäleta. Äkki keegi teab täpsemalt?

See oli hea hunnik aastaid tagasi, kui Kroonikas oli lugu Kägu tegemistest. Ja seal olid pildid, Pirita Purjespordikeskuse juures tehtud, kus figureeris väga suurel hulgal Volgasid ja VW Põrnikaid. Ja Üks pilt oli vist spetsiaalselt Smuuli volgast tehtud. Oli vist kollakat värvi ja viisnurgaga. Mäletan, et nägi suhteliselt õnnetu välja, tulede ümbert rõngad puudusid, selle asemel oli rooste.
Vasta
#36

Ühel minu semul oli kunagi teenekale ehitajale, sotsialistliku töö kangelasele Kristjan Kärberile kuulunud \"Pobeda\".
Kangelane oli Pobiga üle katuse käinud ja müüs selle siis n.ö elanikkonnale maha.

Huvitun GAZ 12 ZIM-i varuosadest ning selle sõidukiga seotud kirjandusest, dokumentidest ja mälestustest.
Vasta
#37

eno Kirjutas:Kui juba jutuks, siis veel paar sõna Ranneti autodest.

Selline mees oli siis Egon Rannet: http://www.sirp.ee/Arhiiv/11.06.99/Varam...mu1-5.html

Ega me vist Eesti omaaegsete kuulsustega ei suuda ka piisavalt põhjendada tehnika väärtust Eestis. Sel põhjusel peaksime juba praegu hakkama himustama \"Džunglistaaride\" ja \"Naisevahetajate\" tarbeesemeid.

Ilmselt tuleks arutelu siiski jätkata, hoolimata sellest, et mul juba juhtmed kuumenevad ja kogu see maine kola tundub väärtusetu. Samas ei tasu unustada ka keskmise uuniklase definitsiooni: \"Poleerib kolm aastat ühte heeblit ja siis ütleb, et see on Eestis ainuke!\" Eks olen isegi üks sellistest.

Tõnu Piibur
5116265
Vasta
#38

See Valga Autobaasi kiri Volga küljel näeb välja selline, et ta on hiljem lisatud. Autobaasidel olid ikka omad märgid ja sellise kujul nad minu mäletamist mööd polnud kunagi olnud. Sõiduautodele oli lihtsalt väiksem versioon ettevõtte märgist.

Asp

Life\'s journey is not to arrive at the grave safely in a well preserved body, but rather to skid in sideways, totally worn out, shouting \"Holy s--t!....What a ride!
Vasta
#39

Valgas oli 9 autobaas koos takso ja bussipargiga.Igal aastal kui saabusid uued GAZ 24 taksod siis valiti välja kõige parem ja võeti maha taksotunnused.Kui see must ei juhtunud olema siis värviti ta säänseks ja anti kasutusele, kellele?
Vasta
#40

Kuidas kujutada ette nelja esitulega gaz 24-ja? Kas lisatuled eraldi või kandle sees või...??? (Ranneti Volga)
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 1 külali(st)ne