[Martti]

Oleks huvitav teada kuidas haigestusite nn. vanaraua tõppe Teie.
Minuga on lugu nii: isa ostis 1990-ndate alguses või 80-ndate lõpus Gaz 22, mis seisis 7 aastat garaazis, nii et tal polnud küljes esiotsagi. Siis ta sai kuidagi kasutama maja hoovis asunud garaazi, kuhu auto jäi 5 aastaks. Vahepealse aja oli Volga ehitamisel kuskil Viljandi lähedal isa sõbra juures.
Kui auto oli juba kodus siis ma käisin ka vahest abis autot putitmas, kuid seda eriti tihti ei juhtunud. Tuli ette jälle üks garaazi vahetus, siis jäi auto kodust 15 km kaugusele aga see ei takistanud sellega tegelemist. Seal alustas isa esisilla remonti ja lõpule jõudis see eelmise aasta alguses, peale iga pühapäevast tegelemist olenemata ilmast( kuni -15kraadi, kui oli külmem siis vist ei teinud midagi).
Selle vahepeale aja jooksul olin suutnud juba osta kaks võrri ja nende kõrval \"joosta\". Hiljem hakkasid juba rohkem autod huvitama: edasi tuli Vaz 2101 -72 ja Mosse 412 -69. Praeguseks vaz müüdud kuna oli raha tarvis aga Mosse ootab oma aega. Aga ühegi tsikliga pole ikka veel sõitnud, kuigi oli suvel plaanis aga võimalust ei tulnud.

[Hõljuk]

Minul tekkis see huvi juba väga varajases lapsepõlves kui autodega mängides ikka vanaaegseid mudeleid sai kasutatud Aja möödudes sain juba käega katsuda Vene tehnikat nig olin vist 8-aastane kui sain oma esimese sõiduki: uue Mini mopeedi.Sealt siis tulid edasi kümned võrrid-mopeedid, seejärel hulk Mossesid jne. Iga järgmine masin süvendas huvi ja nii see on kestnud ja kestab ilmselt ka edaspidi...

[mossepower]

Mina olin juba 8-9 aastaselt suur teoreetik ,tundsin enamus vazide, mossede, volgade jne numbreid ja tootmisaastaid, peamiselt mõjutasid mind venetehnikale veneautomudelid.

[Väravamehaanik]

Minu viis vanatehnika juurde paratamatus. Mul pole kunagi olnud palju raha ja ma ei ole ka kunagi teinud sellist tööd kus seda oleks korralikult makstud.
Minule ei ole keegi müünud oma uusi ja korralikke asju mulle taskukohaselt. Ükskord uute autode salongi sisenedes hakkas turvamees kohe kannul käima.
Kunagi koolipõlves hakkasin koguma raha, et autot osta, klassivendadel olid ju Soomest toodud Datsunid. Sain kokku kõikide rahareformide kiuste 3000 krooni, aga sõber küsis ilma põhjata ja tilkuva \"aga muidu väga heas korras\" japsi eest 20.000 krooni. Suurest kurvastusest ostsin kogutud raha eest 2650 kroonise muruniiduki (sest vikat läks katki) ja ülejäänu eest täiesti sõidukorras Pobeda (1952). Hiljem soetasin katuseraamiga GAZ 22 selleks, et asju veada!!!
Seega minu jaoks ei ole vanatehnika hobi vaid elus toimetulemise vahend. Mina ei kogu vanatehnikat vaid kasutan seda ja nõnda planeerin elada surmani. Nooruses kogetud solvumise ajel ei hakka mina kunagi doteerima oma sissetulekutega Aasia autotööstust või kohalikke liisingufirmasid.

[unicman]

minul on see vanaraua värk sünnitraumana siiamaani küljes... kui ikka esivanemad on nakatunud siis endal pääsu pole...

[PETSS]

Mu vanematel pole kunagi autot olnud aga see eest oli neid nende tuttavatel.Too sama autoõpetaja kelle autost ma rääkisin oli suur vanatehnika huviline.Tal oli igasugu pilte ja raamatuid.Kui ma vanematega sääl käisin siis nemad panid pidu ja mina vaatasin noid raamatuid.Arvan,et asi hakkas säält.Eriti huvitavad olid ja on kõikvõimalikud ühistranspordivahendid ja LKW. Nendest suuri pahandusi ka olnud .Vene aig sai isaga alati komandeeringus kaasas käidud.Ma vaatasin rohkem säälseid tramme, trolle ja busse kui vaatamis väärsusi sest meil selliseid asju ringi ei sõitnud.Siis lubas isa kõik need siia tuua,et ma enam autosid ei vaataks,Vot nii on lood.Kahjuks ta oma lubadust ei täitnud.

[Volli]

Minu huvi \"vanaraua\" vastu on väheke teistsugune, kui enamikul siinsetel, mulle läheb eelkõige korda \"vanaraud\" vana trammi, trolli, bussi või muu ühissõiduki näol. Vanad autod ei ole kahjuks nii atraktiivsed olnud, kuigi teismeliseeast alates on peres alati auto olnud.
Huvi ühistranspordi vastu algaski kuskil 70-ndte alguses, sest tolleaegse elukoha lähedalt käis mõõda tramm, akna alt sõitsid läbi 22. ja 24. bussiliin, koolimaja lähedalt möödus kitsarööpmeline raudtee. Eks alguses saigi poisinagana riputud läbi Kadrioru venuva kaubarongi vagunite küljes, logistatud trammiga linna ühest otsast teise j.n.e.
Teadlikke üleskirjutusi hakkasin tegema 1973.a., kui Tallinnasse tekkisid esimesed Tatra trammid, sealtmaalt algavadki kõik minu märkmed nii trammide-trollide, kui busside-rongide kohta. Emaga sai kaasas käidud ka komandeeringutes, sealt ka siis huvi teiste linnade suhtes, nende puhul keskendus põhitähelepanu küll vaid trammile.
Mis puutub armsasse kodulinna, siis siinse trammi 116-aastase ajaloo teine pool peaks küll üpris selge olema, samuti Tallinna trolli lugu kogu tema olemasolu jooksul. Selle kõrval on muu ühistransport küll veidi kõrvalisemaks jäänud, aga paljut tean sellestki.

[eno]

Autod ja autosport on mind eluaeg huvitanud. \"Vana raua\" koha pealt nii palju, et 60. keskel, kui isa Volga ostis, tekkis meil miskipärast selline \"mäng\", et kohates kusagil mõnda autot, mille marki me ei tundnud, sai sellele järele sõidetud ja küsitud, mis asjaga on tegemist. Et tol ajal liikusid meie teedel lisaks NSVL-i toodangule põhiliselt vaid sõjaaegsed sõiduautod, siis need meile silma ka jäid. Mina tol ajal veel kirjutada ei osanud ning nimekirja pidas isa. Praeguseks on see aga kahjuks kadunud.

70. keskel sai umbes samalaadne asi ise käsile võetud ja siis juba fotoka kaasabil. Paraku on nendel fotodel ülekaalus juba Soome turistide autod. Siiski võtan ühel päeval kätte ja otsin vanad negatiivid üles, sest midagi huvitavat võib sealt leida. Mäletan 3-4 Eestis ehitatud isetehtud autot, mingit Moskvitši numbriga \"proba\", millele oli 412 esi- ja 2140 tagumine ots, mõnd 40. aastate BMW-d jne.

80. algul sai niipalju raha kokku kogutud, et ostsin endale 1965. aasta ZAZ-965A. See on praegugi garaazhis alles ja mingil määral sõidukorras.

[wax]

Mul kah põhjus praktilisemat laadi - ei meeldi mulle liisingfirmasid ja panku nuumata

Samuti austan ma endast vanemaid

[saadukas]

mul sai see alguse kuskil 11 aastasena kui ma juhuslikult leidsin pööningult onu vana võrri mis oli seal u 20 aastat seisnud.ning mille ma ISE käima ajasin (kasuisa näpunäidete järgi).
ai pagan kus olid ilusad ajad.
enne seda oli igasugune jalgrataste ehitus.vene meestekat võiks vist praegugi veel une pealt kokku panna..

[Luther]

Aastaid 8 tagasi sai alustatud mopeedist Riga 16, mis sai isa abiga värvitud ja mootor korda, mis venna poolt ära lõhutud. Lisandus veel võrr. Vanatehnikahullus algas ja hakkas süvenema kuskil 12 aastaselt, kui nägin H-D WLA restaureerimist edenemas. Armastus esimesest silmapilgust oli IZ-49, mis sai ostetud aastal 2000 ja oligi \"kuradile\" sõrm antud. Ausaltöeldes pole mind sõitmine remontimisest ja oma kätega ehitamisest rohkem köitnud. Hiljem lisandusid veel USA statsionaarmootor 20-ndatest ja BMW R-35.

[Martti]

Isa esimene auto oli M 403E ja selle ta ostis vanaisa abiga. Mina olin siis paari aastane ja üks kord õnnestus jätta näpudki uksevahele aga õnneks seda ei mäleta. Kuid mäletan seda et sellel oli probleeme käigu sissesaamisega külma mootori puhul ja siis ma ütlesin isale et pane käik sisse enna mootori käivitamist. Mosse müüs maha ja ostis Gaz22. Kui olin 15 aastane siis ostis Oldsmobile custom cruiseri 1984 aastast, seda päeva mäletan hästi. Hommikul sõitsime Raplasse ARK dok.-e ümber vormistama ja kuna aega läks seal kaua siis kooli sel teisipäeval ei jõudnudki. Sellest autost algas mul huvi USA autode ja suurte mootorite vastu

[tamar99]

Njaa algas sellest kui Põlva turul oli müüa jubekehvasti värvitud võrr 500.- kr eest... Sai see äraostetud ja isaaitas kah sättida ja siis ostsin teise võrri, Delta, Mini. Muidugi vahepeal oli ka veel minu lemmikuks isa vaz2102 mis seisis vanaemapool ja mida ma koguaeg pesin ja puhastasin ja isegi üekorra sõitsin aga to oli ikka paras saan kere nii mäda et vanaisa panijalgadealla vineeri et läbi ei kukuks jalad ...
Ja siis suurem autovaimustus algas sellest kui mul oli kogutud 1000.-kr. ja tahtsin osta töötavat mopeedi aga ei saand vaid ostsin ülekatusekäinud kopika (olin 11aastane) millega sõitsin mingiaja ja siis mahamüüsin ja ostsin teisekopika (olin 12aastane) ning müüsin jällegi maha ja ostsin kolmanda kopika mis alles praegugi (olin 13aastane) ahjaa vahele jäi muhk mille ostsin siis kui olin 13 ning siis almamosse...
Kaherattalistest oli mul lemmik minimopp kuni isa ajas minski välja (va. 1992 välimuselt nagu uus mootoril on pooled uued jupid jne) et sõida mina alguses võtsin vaikselt essa käiguga kuid nüüd on minuarvates parim ikka minu minsk dnepriga olen kah sõitnud ja izziga kah isa dnepril meeldib korvis istuda see on päris huvitav tunne...

Muidugi on kõigele sellele hullusti kaasaaidanud isa kes ei ole vastu sellele vaid on ise hull venetsiklitefänn . . .
Praegu loodan et saan kunagi omale vanaisa vaz2106 mis on 18a. vana ja on 80% originanaal värviall ja mille vanaisa ostis kui auto oli 2 aastat vana ja auto on pool oma elust garaaziz seisnud iluliistuni õliga koos...

[Regardman]

Elu algusest peale on mind ühistransport huvitanud.
Kui mõni bussi vrakk või sõidukorras masin on, siis pildistan.

Autod hakkasid tõmbama eelmise sajandi lõpus, kuna maal on naabrimehe hoov paras Kuusakoski.
Sai siis neid autosid vaadatud seal lihtsalt ja noh Tallinnas hakkasin ka siis huvitavaid kohti läbi kammima, kus midagi seisis/seisab.

Peale selle olin nö. \"suur kunstnik\" ja joonistasin enamus ajast Ikarus busse, autodest tuli kõige paremini välja Sapaka joonistamine

Pole enam kaua joonistand, peaks jälle kätt harjutama

[mrali]

Mul on liikurite vastu huvi olnud lähisugulaste jutu järgi sünnist saati... Võibolla ka geenide \"viga\",sest isa selle ala inimene eluaeg olnud. Seega on õnnestunud elu jooksul vägagi mitmesugustes suure liikurisisaldusega kohtades käia. Ning igasugune vana raud (eriti just rasketehnika) on kah igiammusest ajast üpriski südamelähedane olnud...
Enda nimel pole küll ühtegi sõidukit,aga kui ressursside ja ajaga nõks lahedamaks läheb,peab vana 245 uuesti tänavakõlbulikuks sättima...

[PETSS]

Siin eelkõneleja märkis ,et joonistas Ikarus busse.Olin vist 12 ki mul kodus terwe bussipark oli.Paberist tehtud.Za Ruljom idest sai otsitud ZIL158 ja Liaz 677 pilte ning nonde järgi siis neid tehtud.Oli ka leivaautosi TA-9 moodi.Bussidest minu mäletamist mööda PAZ LIAZ ZIL IKARUS 620 556 270 255.Proovisin ka lõõtsasid ehitada aga see ei õnnestunud.Kõige rohkem oli korraga 47 bussi.Ega see tegewus vanematele es meeldinud kuna bussiehitus käis õppimise arvelt ja oli palju huvitavam kui 2+2.

[Volli]

Siin eelkõneleja märkis ,et joonistas Ikarus busse.Olin vist 12 ki mul kodus terwe bussipark oli.Paberist tehtud.Za Ruljom idest sai otsitud ZIL158 ja Liaz 677 pilte ning nonde järgi siis neid tehtud.Oli ka leivaautosi TA-9 moodi.Bussidest minu mäletamist mööda PAZ LIAZ ZIL IKARUS 620 556 270 255.Proovisin ka lõõtsasid ehitada aga see ei õnnestunud.Kõige rohkem oli korraga 47 bussi.Ega see tegewus vanematele es meeldinud kuna bussiehitus käis õppimise arvelt ja oli palju huvitavam kui 2+2.

Minagi joonistasin kunagi busse-tramme-trolle-taksosid. Papist-paberist said mitmedki mudelid valmis meisterdatud, et aga reaalelus eksisteerivad kõige tõetruumad alati välja ei kukkunud, siis sai niiöelda \"oma marke\" välja töötatud
Tipphetk oli see, kui mul vanemate raamaturiiulite all töötav trolliliin oli. Kontaktjuhtmed olid kinnitatud riiulite jalgade külge, voolu sai lapikust patareist ja papist trolli vedas edasi mikromootor. Mis rattad ma sinna alla monteerisin, täpselt enam ei mäletagi, aga troll sõitis ja kuidas veel

[Alts]

Nagu koguaeg on olnud see huvi Lasteaiaajast juba meenub kuidas sai ühte või teist vrakki või masinat vahitud ja mõeldud, et milline see uuena oli ja kus ta sõitis jne.
Seni kuni ennast mäletan armastan vanu asju, kuna läbi nende on tunda endiste aegade hõngu. Seitsme aastaselt (1984 siis) kogusin ühte kappi innukalt kõiksuguseid esemeid, millel 1980 aasta olümpiamängude sümboolikat leidus, see oli nagu esimene tõsisem aktsioon. Olin nii väike, et ise mänge ei mäletanud ja 4 aastat tundus meeletu pikk aeg, mis tol ajal mängudest möödunud oli. Kogu koosnes kalendritest, märkidest, mingist mängude logoga õlakotist jms. Et vahepeal kogu täies hiilguses nautida, paigaldasin kapis asuvasse \"ekspositsiooni\" ka vanaema tagant \"laenatud\" raadio, mille esipaneelil suur olümpia logo.
Hilisemas elus olen pidevalt sõdinud inimestega, kellega koos elan, kuna armastan koguda ja alles hoida selliseid asju, mis paljudele väärtusetud tunduvad. Näiteks viimati omandasin viis kinnist pakki 1958 aastal toodetud konfette (värvilised paberhelbed, mida pidustuste aegu loobitakse) Suurim probleem on koduste jaoks siiski toatäis mitmesugust vana arvutustehnikat
Kõik mis ise omal jõul rataste peal liigub või on liikunud, pakub samuti huvi. Oleks võimalust olnud, oleks raudselt ostnud ka siit sel aastal läbi käinud 1937 aasta MB170, mis oli läbinud midagi viie tuhande kilomeetri kandis, olnud 1940 aastast saadik peidetud ja omas täit ajalugu ja atribuutikat. Vat see oleks alles olnud kaif, riietuda vastavalt ja veereda selle masinaga mõnel päikeselisel suvepäeval vaikselt Tartus mööda tammelinna seda osa, kus asuvad ennesõjaaegsed villad, panna kõiksuguste uue aja detailide eest silmad kinni ja tunda, et on aasta 193x Vat sel, uuena Eestisse toodud autol, millel on alles tema ajalugu, on minu jaoks 3x rohkem väärtust, kui mingil suvalisel tundmatu minevikuga sama marki masinal. Teine asi on minu jaoks liikurid aastatest 1960-1985 (mille tootmine üldiselt 85 lõpetati), ma lihtsalt tunnen seda aega sedavõrd, et suudan kaifida seda liikurit nö. ajastukohases kontekstis.
Kuna mu huvid on niivõrd laialivalguvad, siis ei tegele vist ühegi asjaga tõsiselt.

[PETSS]

Siin eelkõneleja märkis ,et joonistas Ikarus busse.Olin vist 12 ki mul kodus terwe bussipark oli.Paberist tehtud.Za Ruljom idest sai otsitud ZIL158 ja Liaz 677 pilte ning nonde järgi siis neid tehtud.Oli ka leivaautosi TA-9 moodi.Bussidest minu mäletamist mööda PAZ LIAZ ZIL IKARUS 620 556 270 255.Proovisin ka lõõtsasid ehitada aga see ei õnnestunud.Kõige rohkem oli korraga 47 bussi.Ega see tegewus vanematele es meeldinud kuna bussiehitus käis õppimise arvelt ja oli palju huvitavam kui 2+2.

Minagi joonistasin kunagi busse-tramme-trolle-taksosid. Papist-paberist said mitmedki mudelid valmis meisterdatud, et aga reaalelus eksisteerivad kõige tõetruumad alati välja ei kukkunud, siis sai niiöelda \"oma marke\" välja töötatud
Tipphetk oli see, kui mul vanemate raamaturiiulite all töötav trolliliin oli. Kontaktjuhtmed olid kinnitatud riiulite jalgade külge, voolu sai lapikust patareist ja papist trolli vedas edasi mikromootor. Mis rattad ma sinna alla monteerisin, täpselt enam ei mäletagi, aga troll sõitis ja kuidas veel

Trolle mul es olnu aga vanemate manu on mööbli peal veel peatuste sildid.

[Lypsik]

Njaa algas sellest kui Põlva turul oli müüa jubekehvasti värvitud võrr 500.- kr eest... Sai see äraostetud ja isaaitas kah sättida ja siis ostsin teise võrri, Delta, Mini. Muidugi vahepeal oli ka veel minu lemmikuks isa vaz2102 mis seisis vanaemapool ja mida ma koguaeg pesin ja puhastasin ja isegi üekorra sõitsin aga to oli ikka paras saan kere nii mäda et vanaisa panijalgadealla vineeri et läbi ei kukuks jalad ...
Ja siis suurem autovaimustus algas sellest kui mul oli kogutud 1000.-kr. ja tahtsin osta töötavat mopeedi aga ei saand vaid ostsin ülekatusekäinud kopika (olin 11aastane) millega sõitsin mingiaja ja siis mahamüüsin ja ostsin teisekopika (olin 12aastane) ning müüsin jällegi maha ja ostsin kolmanda kopika mis alles praegugi (olin 13aastane) ahjaa vahele jäi muhk mille ostsin siis kui olin 13 ning siis almamosse...
Kaherattalistest oli mul lemmik minimopp kuni isa ajas minski välja (va. 1992 välimuselt nagu uus mootoril on pooled uued jupid jne) et sõida mina alguses võtsin vaikselt essa käiguga kuid nüüd on minuarvates parim ikka minu minsk dnepriga olen kah sõitnud ja izziga kah isa dnepril meeldib korvis istuda see on päris huvitav tunne...

Muidugi on kõigele sellele hullusti kaasaaidanud isa kes ei ole vastu sellele vaid on ise hull venetsiklitefänn . . .
Praegu loodan et saan kunagi omale vanaisa vaz2106 mis on 18a. vana ja on 80% originanaal värviall ja mille vanaisa ostis kui auto oli 2 aastat vana ja auto on pool oma elust garaaziz seisnud iluliistuni õliga koos...

Väga huvitavad kokku- ja lahku kirjutamise võtted sul... Ja kirjavahemärgid sulle ka eriti ei meeldi vist....

Sorry, et OT, aga ma lihtsalt pidin selle välja ütlema.