Plastikkere (Ehk: rooste - laku panni!)
#21

Meia kliimas läheb selline auto talvel avariid tehes kildudeks.
Vasta
#22

tegelikult tsingitud ja alumiiniumist kerega autodki igavesed pole.tsingi närib meie kliimas talvine teedesoolamine u. 10 aastaga läbi.ja roosteussipoisikene vöib röömsasti meelistegevuse kallale asuda.
alumiinium kestab kyll tunduvalt kauem,kuid samamoodi ei pääse oksydeerumisest.
Vasta
#23

Rahe on suur vaenlane, veenduge:
[Pilt: grad_16.jpg]
Vasta
#24

Trabandi kohta olen kuulnud, et rotid olla tema vaenlased mitte rooste. Omaaegses ida-saksas olen kuulnud lugu, et mees pani sügisel korras Trabandi garaazi seisma ja kevadel olid keres suured augud rottide poolt tehtud. Ise paraku pole näinud, seega võimalik, et ainult legendiga tegu.




`73 Hanomag-Henschel F46KA
Vasta
#25

Kas Trabandiga on parem talvel või suvel posti panna?
-Suvel, on õige vastus, siis pidavat ainult kortsuma, talvel seevastu pidi kildudeks minema.
Vasta
#26

Olen ise näinud Trabanti millele olid rotid yks-null ära teinud.
Vasta
#27

Trabandi plastpaneelide valmistamiseks ei kasutatud klaaskiudu (kallis), vaid põhiliselt orgaanilist päritolu kiudu, näiteks lina- ja puuvillatööstuse jääke. Sellest ka rottide huvi.

Kaþdy automobil se stane jednou veteranem, nebude-li dřive seðrotovan.
Vasta
#28

Trabant oli ka filmis "Must kass ,valge kass". Ehk keegi mäletab. Oli mingi Gruuzia komöödia. Seal pistis siga Trabanti isuga. Aga jah, see kõigest filmis.

Aga nagu juba ütlesin, hoia silmad ja kõrvad lahti !

Üks 2001a Busso ongi ainult.
Vasta
#29

MartinL Kirjutas:Trabant oli ka filmis "Must kass ,valge kass". Ehk keegi mäletab. Oli mingi Gruuzia komöödia.
No Gruusia ta nüüd küll ei ole! Smile See on Kusturica film, ehk siis Serbia. OT, aga Kusturica on nendest, keda must see
Vasta
#30

smolin Kirjutas:See on Renault Espace. Espace esimesed kolm põlvkonda olid plastkerega, praegu toodetav sai teraskere.

Just. Põhjuseks siis täpsemalt see, et Renault otsustas tootmisvõimsuse ülejääkide tõttu Espace tootmise oma majja sisse kolida - esimesed kolm põlvkonda tootis seda neile allhanke korras Matra.

Lohutuseks lubati Matral nende jaoks valmistada üks high-end auto, milleks sai siis Avantime. Aga kuna selle arendus jäi mingis staadiumis veidi venima - Matra ei suutnud ilma B-piilariteta keret Renault turvanõuete jaoks piisavalt jäigaks saada - siis lasi Renault tootmisliinidele ka Vel Satise. Mis tingis lõpuks selle, et kuna oma nahk oli ihule ikka lähemal, siis ajupesti kõiki diilereid sel teemal, et veidigi kahtlevatele klientidele tuleb kindlasti Vel Satis maha müüa, mille tulemusena siis Avantime-sid lõpuks pooleteist aasta jooksul ainult 4650tk tehti ja müüdi, kuni Matra leidis, et nii pole ikka mõtet, pillid kokku pakkis ja pankrotti ära läks.

Tänaseks on nad siis küll uuesti ellu ärganud, Pininfarina tootmisüksusena.[/i]

Renault Laguna GT '06
Renault Twingo GT '08
Vasta
#31

Mis selle Rex R-10 juhtunud on?

www.classiccar.co.uk
www.carandclassic.co.uk
www.classiccarsforsale.co.uk
Müüa 2140 1982
Tartu on muutumas drifti Päälinnaks, oma ringristmikudega. Big Grin

Vasta
#32

http://www.keltainenporssi.fi/ilmoitus/8311936
äkki keegi tunneb huvi
Vasta
#33

13piisab Kirjutas:nn neljanda generatsiooni Camaro. Ca \'94 aastast (või tiba varem) tootmises, klaasplastist tiivad ja uksed on sellel masinal.

edit: sorri, panin esialgu põlvkonnaga puusse Smile

Neile camarodele toodetakse kõigile genidele plast osi...võid isegi osta endale täis klaasfiibrist kere...aga see nõuab juba toruraami.
Vasta
#34

Endal ka juba pikemat aega idee teha plastikkerega masin, lihtsalt huvi pärast. Ostetud sai doonoriks VAZ 2106. Praegu olemas joonised , vineerist vormi lõikamisega praegu tegelen. Iseasi kui sirge ja täpne tuleb Smile Klaasriide ostan kohe kui makett valmis. Idee järgi võtan Vazi kere kuni põhjani maha ja keevitan toruraami. Midagi futuristlikku ja ilusat ( va enda silmale ) arvatavasti ei tule aga ehitan endale mitte teistele.Kui midagi hakkab looma siis teen vastava alamkategooria alla teema ka Smile

M: Skoda Felicia 1995 osadena.
Vasta
#35

Plastikkerega peaks olema ka meil küllaltki levinud 90-te Pontiac Trans sport-id ja sõsarad ( näiteks - http://www.auto24.ee/webcache_kasutatud/...24_ee.html).

Hiljuti nägin Pärnus ühte sellist isendit, millel oli väiksemat sorti avarii juhtunud ja külje peal mitte mõlk ei laiutanud vaid auk, narmendavate servadega.

Küll oli ühes Hobiklubi ajakirja numbris millalgi juttu plastist paatidest ja kaatritest. Nende puhul arvati ka, kui esimesed turule ilmusid, et nüüd on igaveseks ajaks need soolase õhu ja vee mured murtud. Mõne aasta möödudes aga märgati, et meri ja soolane õhk sööb plastikut päris mõnuga (selle kohta oli ka kirjas õige termin, mida ma siinkohal välja ütelda ei julge, kuna ei mäleta päris täpselt).
Vasta
#36

wobla Kirjutas:Mõne aasta möödudes aga märgati, et meri ja soolane õhk sööb plastikut päris mõnuga (selle kohta oli ka kirjas õige termin, mida ma siinkohal välja ütelda ei julge, kuna ei mäleta päris täpselt).
Aitan Su välja, 99% materjalidest korrodeeruvad keskkonna toimel Smile
Vasta
#37

Kõik mis tekib, peak ka kaduma... Näiteks plastmasspudel laguneb looduseslikes tingimustes 20 aastat, aga Fe-tooted on selle aja peale veel alles.
Vasta
#38

[Aitan Su välja, 99% materjalidest korrodeeruvad keskkonna toimel]

Smile Ma mõtlesin küll ühte teist terminit. Sestap sobrasin natuke ringi ja leidsin!

http://www.hobiklubi.ee/arhiiv/2006/7

Nähtuse nimi on maakeeli "plastikukatk" ja teadustehniliselt "osmoos"

Osmoos on nähtus, kus vesi liigub passiivselt läbi poolläbilaskva membraani madalama soolsusega lahusest kõrgema soolsusega lahuse suunas.

Eks siis miskit sellist, et soolane vesi tungib plastiku sisse ja siis kiht kihi haaval lagundab selle.

Siiski tundub, et kui autoga just merd sõita plaanis pole, siis kestab plastik terasplekist kauem. Küll võib osmoos aga halva üllatuse valmistada mõnel saarlasel.

Esmapilgul tundub ju alumiiinium kah maru vahva materjal olevat, aga lugedes erinevaid foorumeid, on jäänud mulje, et kes taastavad vanu alumiiniumkerega sõidukeid, siis on probleeme alumiiniumi venimisega (sõltuvalt kerepleki asukohast muidugi).

Seega Sad jahutaksin natuke, aga õige natuke, teema algataja optimismi.
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 1 külali(st)ne