Kirovets ja teised end. Nõuk. Liidu päritolu liigendraamiga suurtraktorid

Mina jällegi olen näinud kunagi 3 sillaga 150-ment metsaväljaveoks,kindlasti oli samodelkin aga 3-me sillaga siiski.

Opel Manta B 2x 1980:Toyota Celica Supra 1983
Vasta

(12-10-2020, 19:15 PM)E303 Kirjutas:  Kahju et sellised 3 ja 4 sillalised T-150 masstootmisse ei läinud .Nende baasil  oleks olnud omal ajal võimalik ehitada hea läbivusega  väetisekülvikuid ja metsaveotraktoreid .
Kusjuures see viimane külvik on juba kõrgemate 700 rehvidega
Vasta

Kunagi tugevalt alaealisenaostsin külapealt ühe kolmesillalise T150-k baasil metsavedaja, algselt oli kuskil ida virus ehitatud ja peale mõningast kasutamist läks edasi lätti, hiljem olen mõned korrad läti sv müügil näinud üsna armetus olukorras.  Kui keegi mul paar vana kõvakat korda teeks(ühel ülepingest miski emaplaadi error, saab ketta teise samasuguse sisse tõsta) siis saaks vast ka ohtralt pildimaterjali kätte.  Oli üks esimesi masinaid mis poisikesele korralikud rahapakid lauale tõi...  Big Grin

'Per cogo, non per mico' (Edasi kompressiooni, mitte sädemega)
https://www.facebook.com/Teedehooldus/
 Ulila Jäärada FB
Vasta

(15-10-2020, 08:17 AM)mlsluik Kirjutas:  Kui keegi mul paar vana kõvakat korda teeks(ühel ülepingest miski emaplaadi error, saab ketta teise samasuguse sisse tõsta) siis saaks vast ka ohtralt pildimaterjali kätte.
Kui muud ei leia, siis äkki Ordi andmetaastus aitab. Silma jäänud, õnneks pole vajadust olnud selle teenuse järele. Just pakkusin neile vanu korras kõvakaid, aga selliseid neil juba oli terve pinu.
Vasta

(15-10-2020, 09:22 AM)margus61 Kirjutas:  
(15-10-2020, 08:17 AM)mlsluik Kirjutas:  Kui keegi mul paar vana kõvakat korda teeks(ühel ülepingest miski emaplaadi error, saab ketta teise samasuguse sisse tõsta) siis saaks vast ka ohtralt pildimaterjali kätte.
Kui muud ei leia, siis äkki Ordi andmetaastus aitab. Silma jäänud, õnneks pole vajadust olnud selle teenuse järele. Just pakkusin neile vanu korras kõvakaid, aga selliseid neil juba oli terve pinu.

Teine variant on tema: https://foorum.hinnavaatlus.ee/profile.p...&un=toivos
Aga ega ta odav lõbu ei ole. Paar sotti ühe ketta kohta võib ikka arvestada.
Vasta

Tere.
Oskab keegi soovitada Kagu või Lõuna-Eestis head remondimeest kes võtaks sättida JAMZ-240 BM kõrgsurvepumba.
Tänud.
Vasta

(15-10-2020, 08:17 AM)mlsluik Kirjutas:  Kui keegi mul paar vana kõvakat korda teeks(ühel ülepingest miski emaplaadi error, saab ketta teise samasuguse sisse tõsta) siis saaks vast ka ohtralt pildimaterjali kätte.  Oli üks esimesi masinaid mis poisikesele korralikud rahapakid lauale tõi...  Big Grin
  Ühel vanemal WesternDigitali kettal oli ülepinge kaitseks diood (tõenäoliselt zener) mille eemaldamise järel ketas ilusti tööle hakkas, peale seda kui toitekas liialt pinget andis. Kui toiteotsad testriga lühist näitavad siis võib igaks petteks vaadata ega toiteklemmi juures mõnda dioodi pole.

You see, pal, Elvis can´t read a contract.
All he knows is, no Ferrari, no rides with the top down.
Vasta

On kellegil kogemust Kirovetsile (K-700A või K- 701) dosaatori paigaldamisega originaal roolisüsteemi asemele?
Vajalike osade hankimine ilmselt keeruline?
Vastavaid komplekte toodetakse aga kuidas nende kättesaadavusega Eestis võiks olla?

https://www.avito.ru/bataysk/zapchasti_i...1277132814
Vasta

Kas keegi on kokku puutunud  sellise katusele paigaldatud  konditsioneeriga mis oli osadel  T-150K traktoritel 70-80 aastatel  . Mida see üldse endast kujutas ning  kas oli see üldse vene enda toodang.  Sellised olid enamasti eksporti minevatel punast   värvi  traktoritel ,  kuid eestis leidus neid ka osadel  tavalistel rohelistel masinatel .


Manustatud failid Pisipilt (pisipildid)
           
Pilt (pildid)
   

NB.-Riigiaparaadi hammasrattad ja väntvõll vajaks kiiremas korras remonti.
Vasta

Võin valetada, aga tundub, et tegemist oli õhu konditsioneeriga, mis töötas veega. Ehk siis pooleldi õhu niisuti.
Kas sinna ka sooja saamise voolikud sisse suubusid, on minu jaoks teadmata. Ehituse kohta peab vene lehtedelt uurima. Mina ei viitsi.
Vasta

Naabrimees on rääkinud et oli väga ok asi.
Vasta

Oli ka kütte-ventilatsiooniseadme poolt sissepuhutava õhu soojendamise võimalus mootori jahutusvedeliku baasil. Kes soovib, uurib ise https://sinref.ru/000_uchebniki/05300_tr...83/071.htm
   
Vasta

(25-11-2021, 23:49 PM)mutikas Kirjutas:  Naabrimees on rääkinud et oli väga ok asi.

Ilmselt väga OK asi võrreldes tavalise traktori kütteradikaga.

Töötas sooja õhku vee piserdamisest tekkiva õhu jahtumise (ja niiskumise) pealt.

Positiivset oli niipalju, et sellega polnud võimalik end ära külmetada, kuna reaalset külma see ei teinud.
Vasta

Tegelikult nendel masinatel mille polnud seda "lisaseadet" ei olnudki olemas tavalist kütte radiaatorit.Puudus tervenisti kabiini küte kui mitte arvestada kütteseadmeks toru mis tuli mootori jahutus radika juurest.
Vasta

(26-11-2021, 17:15 PM)tomki Kirjutas:  Tegelikult nendel masinatel mille polnud seda "lisaseadet" ei olnudki olemas tavalist kütte radiaatorit.Puudus tervenisti kabiini küte kui mitte arvestada kütteseadmeks toru mis tuli mootori jahutus radika juurest.

Ja seda sooja õhu toru keegi kes vähegi oma tervist hindas naljalt kasutama ei kippunud sest see oli üldiselt väga perversne lahendus.
Esiteks tuli mööda seda toru ka arvestatav osa mootori ja ventika põhjustatud lärmi tuppa.
Teiseks tulid ka töötava mootori põhjustatud aroomid, eriti veel kui soojenduskate peal oli.
Ja kolmandaks võttis see toru otsas olev koguja tehaseseades õhku peale radiaatori läbimist. Ehk siis tuppa jõudva õhu temperatuur oli otseses sõltuvuses mootori koormusest, välistemperatuurist ja pööretest.
Kui termostaadid sees olid siis koha peal tuksuma jäädes tuli minutiga välistemperatuuri lähedast.

Sellega võrreldes oli see katusel käiv seadeldis tol ajahetkel väga mõnus. Eriti kui veel asi uus oli, tihendid pidasid, filtrid töötasid jne.

Ei ole nii vana et neid seadmeid omal nahal oleks kasutanud siis kui need masinad uued olid. Jah, poisikesest peale sai selliste masinate kabiinides palju aega veedetud.
90-ndate lõpus sai ise juba masinamehena see katusele käiv komplekt imekombel laost leitud varudest kokku korjatud ja tööle pandud.
Jah, külma see otseselt ei tootnud aga kuidagi meeldivamaks salongi kliima tegi küll. Roosiline asi siiski polnud sest filtritest mööda pugenud tolm jõudis tagasivoolu mööda pumba paaki ja sealt omakorda pihustisse, mis kippus ummistuma. Vett pidi paar korda päevas vahetama paagis. Lisaks ei olnud see lae vent ka mitte just eriti vaikne(hiljem sai see asendatud E302-st pärit ventilaatoriga mis oli märksa meeldivama heliga).
Vasta

No ei saa ajas hinge täis. Juba pikemat aega olen tähelepannud et kui tullakse mingi  asjaaga välja ja kiidetakse mõnd nõuka asja  siis tuleb võsa   ja laidab kõik maha  . Halb  kehv vilets jne    Umbes samasugune  nagu see tolgus j.betlem Postimehes  juba. Krt  hea et sedagi neid asjugi oli Me ise eestlased ei leiuta ju  eriti midagi.  Sad
Vasta

See vigur mis venelane 1970  leiutas tuli kümme aastat tagasi läänes veoautodel seisukliima nima all kasutusele.
Lahendus täpselt sama ainult töökindlam.
Ja kui arvestada seda kuna see priboor leiutati siis väga avangardlik üritus.
Meie viga siin on tihti selles, et me kipume ära unustama, et kui nii mõnigi asi leiutati oli õue peal veel kiviaeg.
Sama selle kliimaseadmega.
Mulle rääkis majandi peamehhaanik kunagi sellest kliimaseadmest.
Viga polnudki mitte seadmes endas vaid meestes.
MTJ koolitusega vennad polnud lihtsalt valmis nii "keerulise" lisaseadmega tööd tegema.

Aquila captas non muscas.
Vasta

(27-11-2021, 17:49 PM)Tainas Kirjutas:  No ei saa ajas hinge täis. Juba pikemat aega olen tähelepannud et kui tullakse mingi  asjaaga välja ja kiidetakse mõnd nõuka asja  siis tuleb võsa   ja laidab kõik maha  .  Sad

Mis see võsa selle viimase arutelu ajal siin nüüd nii hirmsat ütles?
Nagu ei jäänud silma...

Või oli see minu postitus, mille algus seda ilma katusele paigaldatud kliimaseadmeta traktori kabiini eriti haiget küttesüsteemi kirjeldas see mille eest ksf võsa virtuaalselt nuheldud sai?
Vasta

See on viimasel ajal laialt leviv trend. Midagi tarka öelda pole, midagi näidata endal pole, aga näpud sügelevad, et kohe peab ikka midagi kirjutama.

Müün: keermetõrv, puidulakk, alumiiniumtorud.
Vasta

(27-11-2021, 19:16 PM)Daff Kirjutas:  See vigur mis venelane 1970  leiutas tuli kümme aastat tagasi läänes veoautodel seisukliima nima all kasutusele.
Lahendus täpselt sama ainult töökindlam.
Ja kui arvestada seda kuna see priboor leiutati siis väga avangardlik üritus.
Meie viga siin on tihti selles, et me kipume ära unustama, et kui nii mõnigi asi leiutati oli õue peal veel kiviaeg.
Sama selle kliimaseadmega.
Mulle rääkis majandi peamehhaanik kunagi sellest kliimaseadmest.
Viga polnudki mitte seadmes endas vaid meestes.
MTJ koolitusega vennad polnud lihtsalt valmis nii "keerulise" lisaseadmega tööd tegema.

Nähes pea igapäevaselt tänapäeva masinaomanikke/kasutajaid/masinamehi, siis viga pole endiselt päris tihti mitte masinas vaid "meestes". 
Enam ei saa enamasti ka MTJ kooli põhjuseks pidada.
Näiteks masina "hügieeni" eest hoolitsemine(mis ka selle ülal käsitletud kliimaseadme toimimise seisukohalt väga tähtis) lihtsalt ei kuulu osade tegelaste oskuste hulka.
Ja kui juba nii lihtne asi nagu filtrite puhastamine tegemata jäetakse või lohakalt tehes lüüakse katkine filter ärakukkuva tihendiga kuidagi pessa(või lendab hoopis lepikusse), siis millest me räägime. Sad
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 1 külali(st)ne