säärekas
#41

nojah, muidugi tuleb druzbasilinder võrrimootoriga kokkusobitada. see ongi kõige raskem töö. see peab ju õhukindlalt sinna püsima jääma. seda on aga üsna raske teostada.

miks osta kalleid plassmass junne kui vana venetehnika ka kohale veab?
Vasta
#42

selle druzba silindri kinnitused on laiemad kui võrril. Kindalsti tuleks karteripooli ümber teha.
Vasta
#43

Ma ei välista seda, et karterit oleks vaja väljastpoolt juurde keevitada, et silindrit ära mahutada.
Vasta
#44

Ise arvan ka, et tuleb juurde lisada alumiiniumi muidu jääb pinda, mis õhku pidama peab jääma väheks. Samas on täise poole, kus sidur on, puksi olukord sügavalt ükskõik, kui selgub, et hirmsalt lekkib sealt siis lihtsalt eska jaoks ruumi teha paraja puuriga(puksi arvelt muidugi?) võrri karpa auk kinni täielikult. Siis peaks enamvähem olema sõiduks valmis. paari kuu jooksul hakkan vaikselt ehitama ju siis rapoteerin töökäigust siia teemasseSmile
mis süüde peale panna, sae, drusba oma? karba kohta sama küsimus.

miks osta kalleid plassmass junne kui vana venetehnika ka kohale veab?
Vasta
#45

Kuulge poisid, mõelge enne säärast suurprojekti enne veidike peaga ning meenutage kahetaktilise mootori toitesüsteemi eripärasid.

Ehk siis - kui Te olete valmis ehitama karteri/silindri geomeetriat ringi nii, et suudate perfektselt lahendada toitesegu imemise läbi silindri, selle külgkanalite ja silindrialuse ruumi kubatuurile vastavalt, siis jõudu tööle. Druþba kolvi läbimõõt on punnvõrri mootori jaoks piisavalt suur, selleks et katta kinni viimase karteri algsed külgkanalid.

Viimaste rekonstrueerimisel peate aga arvestage sellega, et igasugused järsud "vämpsud" toitesüsteemi külgkanalites vähendavad tavaliselt drastiliselt mootori võimsust. Tõenäoliselt ootavad Teid sellega seoses ees üli-suuremahulised karteri rekonstrueerimistööd, mille kõrval on silindri kinnitamise probleem ülitilluke.

Aga kui Teil on piisavalt vaba raha, aega, kogemusi ja kahetaktilise mootori arvutamisoskusi, siis jõudu tööle - ei ole maailmas olemas võimatuid töid, ainult on olemas mõningaid kalleid ja keerulisi töid...

Kui Teil rekonstrueeritud karter(ipooled) valmis on, siis seda tahaks aga küll näha.

Valdo

Eesti Jalgrattamuuseumi  looja ja eestvedaja
Tutvustame jalgratta ajalugu Eesti vaates, väljas on üle 170 muuseumiväärtusega ratta
Asume Kesk-Eestis Väätsal Pikk 9.
Vasta
#46

Seda küll. Ei väidagi, et asi lihtne oleks ilma alumiiniumi keevituse ning korraliku tillukese metallifreesi on asi praktiliselt võimatu. Mõõteriistad peavad ka täpsed olema muidugi.
Matemaatikaga saaks veel hakkama, kuid asi nõuab ka kindlat kätt kui mitte spetspingi ehitust freesi jaoks, et ei tekkiks pindades ebakorrapärasusi. "Mootori siseruum" tuleb ju druzba kolvile jaoks ümber arvutada ning muutused teostada võimalikult täpselt. Täpsust aga on üsna raske teostada. Kõige lihtsam vist mõõta vedeliku ruumalaga druzba "mootori siseruum" ning see kanda üle võrrile. Mõte on selline, kuid kuidas asi praktikas välja nägema hakkab ei tea veel.
Kuidas seda(ruumi, mis vätvõlli ümber tühi on) üldse nimetatakse ning kuidas seda võimalikult targalt täita kui tarvis on?
Arvatasti kui üldse võimalik üritan sobitada druzba väntvõlli( see talub kolvi poolt rakendatud jõudu paremini) aga on neil samas mõõdus laagrid peal?
Kepsu pikkuse ning kolvi kinnitamisega võib pealekauba veel probleeme tekkida.
Kui ükskord ehitamiseni jõuan siis teen töö etappitest peoga pilte.
Kas karpa asumine silindril miskit küttesüsteemis ei muuda, kui muudab siis mida?

miks osta kalleid plassmass junne kui vana venetehnika ka kohale veab?
Vasta
#47

Suur mõte, edu ehitamisel Big Grin Kui sul vaja võin töökorras druzba sulle hea hinnaga müüa.

Fiat 127 0.9l
Vasta
#48

tervet druzbat ei vaja, vajan vaid druzba süütemängu, elektron süütemängu.

miks osta kalleid plassmass junne kui vana venetehnika ka kohale veab?
Vasta
#49

Aga miks Sa ei taha sääreka karterile panna 2-e kolviga silindrit nagu Austria Puch kasutas 30-ndatel aastatel. Tead küll, 2 kolbi Y-kujulise kepsu otsas. Oli hea süsteem, kasutasid seda läbipuhumise varianti üle 10-ne aasta. Täiesti teostatav projekt, tõsi küll ilma alumiiniumi keevituse ja korraliku tillukese metallifreesita ei saa ka seda ellu viia. Ja ka täpseid mõõteriistu muidugi läheb vaja. Mul endal on jälle põhijama, et pole fotokat!

terv. priit, ootan ka pilte!
Vasta
#50

Druzbal ja D-8 mootoril peaks samad vändalaagrid olema. Vähemalt olen mina neid omavahel ringi pistnud, s.t. võrri jaoks varuks ostetud laagreid Druzba sisse toppinud.
Vasta
#51

laagrid on samad võrril ja druzbal ning üks väntvõlli otsa tihend on sama mopedi v-50 omaga.
Vasta
#52

kass Kirjutas:Aga miks Sa ei taha sääreka karterile panna 2-e kolviga silindrit nagu Austria Puch kasutas 30-ndatel aastatel. Tead küll, 2 kolbi Y-kujulise kepsu otsas. Oli hea süsteem, kasutasid seda läbipuhumise varianti üle 10-ne aasta. Täiesti teostatav projekt, tõsi küll ilma alumiiniumi keevituse ja korraliku tillukese metallifreesita ei saa ka seda ellu viia. Ja ka täpseid mõõteriistu muidugi läheb vaja. Mul endal on jälle põhijama, et pole fotokat!

terv. priit, ootan ka pilte!
tollega on see probleem et neid ei ole eriti saada.

miks osta kalleid plassmass junne kui vana venetehnika ka kohale veab?
Vasta
#53

Nendel oli mingi vahe ka see kiiks küljes, et tagumine silinder jooksis kinni. Ma ei tea, mis perioodil, aga sellest on kuskil üks jutt. Kui leian, siis postitan siia ka. Igaljuhul tahab see väga palju teadmisi saada, et asi funksima hakkaks.

Samas läheks asi ka kalliks. Niisugust kepsu karu pe*sest välja ei tõmba, Druzbasid (1 kuni mitu) vedeleb aga päris paljude kuuride all.
Vasta
#54

nii just ongi! kuigi kahel kolvil on juba mõttet sees eriti Y-kujuga kepsu otsasSmile

miks osta kalleid plassmass junne kui vana venetehnika ka kohale veab?
Vasta
#55

[quote=rallitaja]
Nendel oli mingi vahe ka see kiiks küljes, et tagumine silinder jooksis kinni. Ma ei tea, mis perioodil, aga sellest on kuskil üks jutt.

Kui kardad tagumise silindri pärast, pane nad kõrvuti nii, et on ainult esimesed Toungue
Probleem on nendel paarisaukudega silindritel selles, et aukude ühine vahesein võib halva jahutuse tõttu hukka saada.

Kui mehed juba uusi kartereid teevad keevituse ja tillukese freesiga, siis asi seda uut kepsugi teha, Y- või Z- ehk W-kujulist.

Veel teile ettepanek: olen foorumis mõned korrad uhkustanud, et Türil mees tegi D-seeria võrrimootori 4-taktiliseks, minu arvates jällegi tore mõte mille kallal võiks jahuda mitteeritiasjaliku juttu siin teemas..
Vasta
#56

on küll jah tore mõtte ise ei oska kahjuks kommenteerida eriti.

miks osta kalleid plassmass junne kui vana venetehnika ka kohale veab?
Vasta
#57

kass Kirjutas:Veel teile ettepanek: olen foorumis mõned korrad uhkustanud, et Türil mees tegi D-seeria võrrimootori 4-taktiliseks, minu arvates jällegi tore mõte mille kallal võiks jahuda mitteeritiasjaliku juttu siin teemas..

Jaa, mina ka kui põline Türi mees, nüüd küll vähe mujal, tean samuti võrridest ja nende ägedamaks ehitamise lugudest seal linnas. Samuti räägib üks lugu, kuidas kaksikutest mehhaanikagurud tegid kahest võrri mootorist V-mootori. Seda võib ka proovida.

Priit
Vasta
#58

Sa mõtled vendasid NOODLA-id we?
Vasta
#59

mesamees Kirjutas:Sa mõtled vendasid NOODLA-id we?

Juust Smile
Vasta
#60

praud Kirjutas:Samuti räägib üks lugu, kuidas kaksikutest mehhaanikagurud tegid kahest võrri mootorist V-mootori.

Venemaal mootorsaani tarbeks võrrimootorist ka boxermootor tehtud. Asi ilusti joonistega, piltidega dokumenteeritud ja ka kasutuses olnud. Sama insener teinud ka V-50 käigukasti ümber neljakäiguliseks jne jne.
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 1 külali(st)ne